29 December 2008

Mõned meist peavad töötama

Mõned meist siin peavad pühadevahel töötama ja mis meil muud üle jääb, kui msn-is needa neid, kes kodus rahulikult külitada võivad.

blond says:
ja ongi nii, et saarepiiga puhkab kodus ja laseb pussu
blond says:
meie peame siin rabama
tinuntsik says:
ja kus on riigi kokkuhoiupoliitika nüüd, ma küsin
blond says:
eksole
tinuntsik says:
inimesi lastakse lahti ja saarepiiga võib kodus logeleda
blond says:
mis riik see siuke on kui tööinimesed puhkavad, ma küsin?
tinuntsik says:
kas me sellist Eestit tahtsime?
blond says:
kas me selle nimel sõime kartulikoori??

26 December 2008

Dima Bilan

Valesti

Krt, no on siuke tunne, et miskit on totaalselt valesti. Pealtnäha nagu kõik toimib. A sisetunne ütleb – et puhta vale ja jama.

Vahel loen delfi naistelehest lugusid, kuidas naised halavad, et nende mehed muudkui joovad ja laaberdavad sõpradega ringi. Aga vot maha ei saa jätta oma „kallist“ meest, sest armastus on nii suur.

Mis armastus? See on pimedus…

Naine on pime ja kurt nagu nahkhiir päevasel ajal, kui tegemist on temapoolt palavalt armastatud mehega. Mees võib rahumeeli igast kräppi kokku keerata ja siis tulla koju ja öelda, et „kullakallis naisuke, sa ju tead kuidas ma sind armastan“ Ja naine usub (nagu lammas).

Mina ei ole see naine. Ma ei usu lihtsalt ja ainult sellepärast, et ma hoolin. Ma pigem ei usu. Sest midagi on kuradi valesti.

19 December 2008

Dima Bilan - Lonely

Vaatamata sellele, et tüüp põhimõtteliselt inglise keelt ikka üldse ei pane, meeldib ta mulle ikkagi.

18 December 2008

Kas ühes autos olevad noormehed on alati homod?

Jäine hommik, veelgi jäisem auto. Kõrvalauto jäälilledes akende kallal askeldab kena noormees. Elegantselt jääeemaldamise instrumenti/lumeharja käes kõlgutades tipin ka ümber oma auto. Imetlen noormeest. Tema auto juhiuks avaneb ja sealt astub välja teine kena noormees. Paneb suitsu ette. "Selge", mõtlen mina. "Ehk nad teevad vahel ka hüppeid vastasleeri, kuigi ilmselt mitte täna hommikul".

Tööle sõites aga küsisin endalt, et mis pagana pärast ei või kaks noormeest varahommikul ühes autos olla ilma, et ma neid homoseksuaalideks peaksin...?

17 December 2008

Südamelt ära

Oipekki, kus ma vihkan suhtedraamasid. Eriti muidugi sellepärast, et peamiselt olen ma alati ise süüdi ka. Ainult, et see teadmine ei tee ei asja kergemaks ega tüli olematuks. Eriti ma ei kannata asja telefonis klaarimist. Ma olen nimelt see toru äraviskaja.

Tema: „Kle, sina ju alustasid seda jama“
Mina: „Selge!“ tuut-tuut tuut

Kui aga vestlus on vähe pikem, siis mingil hetkel ma avastan, et jeesus küll, mai viitsi siin jahuda. Mis mõte sellel on? Tal on õigus ja mul on ka oma arvates õigus. Täiskasvanud inimesed – mida kuradit me jagame? Vaba maa ju, kõigil on põhiseaduslik oma arvamusele ja selle vabale avaldamisele.

Kuidasmoodi tülitseda nii, et sellest mingigi kasu tõuseb? Praegu ma tõmban suure vilega tüli üles ja paari päeva pärast on tüli põhjus peamiselt tänu minu haugimälule meelest läind ja siis on nagu imelik edasi õiendada.

15 December 2008

Peidus pool

Mai viitsi see naine olla, keda vanematele ei tutvustata...

Helgemat külge vaadates on see muidugi nanomeetri võrra parem, kui eelmise variandi puhul. Siis mind ka vanematele ei näidatud, aga nood sellegipoolest vihkasid mind kogu hingest. Mistõttu ma nagu ei tahtnudki neid niiväga enam näha.

Võibolla on see minu viga, et ma hindan suhte tõsidust sellle järgi. Et kui esimene reaktsioon meespoole vanematega juhuslikult poes kohtumisel on minu riiuli taha lükkamine ja päkapikumütsi-punaseks lahvatamine, ning värvidemäng näol jätkub hirmust kaameks minemisega, siis paratamatult tekib mul küsimus, et "Halloo, mis mängu me siin mängime?"

Igatahes pole see see mäng, mida mina tahan.

10 December 2008

Jõulukeeris

Jõuluaeg tuleb alati kuidagi ootamatult.

Algul vaatad siira põlgusega oktoobri lõpus poodidesse ilmuvaid jõuluasju. Siis on juba detsember käes, aga õiget jõulutunnet ikka veel pole. Isegi siis ei teki, kui taevast sajab alla ühekorraga kogu talve lumi.

Hommikul seisab laps oma toa uksel, tühi suss käes. „Päkapikk ei käinudki…“ Ähh, krt täitsa läks meelest. „Küll tuleb, ega ta igale poole ühe ööga ei jõua“, lohutan.

Kingitused peaksid tulema südamest, mitte esimeste ettejuhtuvate asjadena poeriiulist. Südame kuulamiseks aga tuleb aega võtta. Kustkohast? Nädalavahetusel ulatus Stockmanni parklamaja järjekord vaat et Tartu mnt. ristini välja. Ilge.

Üks kingitus on juba tehtud. See sisaldab endas võimalust koos minuga spas puhata :).

29 November 2008

Rumba Cup


Ma olen üsna veendunud, et minu töntsaka keha sees on peidus üks teine, sädelev, seksikas ja graatsiline ladina-ameerika tantsijanna. Selline narmaskleidiga, millega keerutades kõik narmad heljuvad nagu pikad juuksed vannivees.

Ja siis ma tantsin maailma kõige ilusamat tantsu – sensuaalset rumbat. Ja otse loomulikult on minu paariliseks Ljolik, mööda kelle keha ma ennast libistan ja kelle ümber ma põimin oma pikad, päevitunud jalad.

Vaat nõnda unistades istun ma pealtvaatajana tantsuvõistlustel, pilk kinnitunud tantsupõrandal olevatesse imekaunitesse paaridesse, keha kange, sest kõik mu lihased tantsivad iga tantsupõrandal tehtud liigutust kaasa. Ma ahmin endasse kõik neid sätendavaid kleite ja kehakaunistusi, muusikat, prožektorite valgust… Limpsin vaikselt oma šampanjat ja tunnen ennast üliõnnelikuna.

27 November 2008

...

Mis hetkest algab suhe. Kuidas olla, kui tunned, et armastad aga ei taha seda esimesena öelda. Kas on üldse mõtet öelda, kui elu on näidanud, et see ei kesta niikuinii. Miks on lihtsam mittekonstruktiivselt tülitseda kui rääkida, mis sind tegelikult närvi ajas. Mida teha, kui igatsus ajab hulluks aga kohtudes ei taha seda nõrkust lasta välja paista.

Kuidas uskuda, et kõik võib minna hästi.

26 November 2008

Kurat küll

Mind ajab kohe ilgelt vihale see plämin, kuidas Tallinna linn ei maksa lumekoristusfirmale miljoneid kroone. Minge palun sinna karuauku, tropid. Suurt pilti see Savipätsi bande nagu üldse ei näe. Linlased on hädas! Kes murdis jala, kes lõhkus auto, jne jne. Mida on meil teie mittemakstavatest miljonitest? Kas see kuidagigi õigustab tekkinud kaost linnatänavatel? Ma saaks veel aru, kui te pöörduksite näoga linna poole ja paluksite kahjukannatajatel endast märku anda ja kaaluda kahjude hüvitamist.

Siis küsiks mina ka, kes maksab minu tagastange kinni, mis kesklinnas võitluses lume- ja jääseguga kaotajaks jäi ja nüüd vaevu auto küljes ripub? Kas ma trügisin lolli peaga kuskile väikestesse kõrvaltänavatesse, millede kohta öeldi iga päev uudistes, et need on koristamata. Oh, ei! Ma lihtsalt üritasin sõita kesklinnas ja vanalinnas. Ja seda mitte tuisu- või kohe tuisujärgsel päeval. Ma elan oma arust Eesti suurimas linnas ja ma ei näe vajadust soetada mingit kuradi traktorit või offroad maasturit, et oma last ujuma viia.

Mõelge selle peale natuke.

25 November 2008

Talve algus

Siis kui minul on suur korvitäis komme ja šokolaadi valmis varutud mardisantide jaoks, siis nemad ei tule mitte. Aga siis kui tütreke on kõik kommid viimseni ära söönud ja rahakotis ulub tuul, siis kostab uksele koputus ja hõige „Kadrid!“

Panin näpu suule ja ütlesin „Pssst!“ kui laps küsis, miks ma ust ei ava. Mis ma lasen vaestel lastel seal tantsu vihtuda ja laulda, kui mul neile peale naeratuse midagi anda pole. Kuulasime siis läbi ukse, kuidas kadrisandid naabritädile laulukest laulsid. Iga aasta annan endale lubaduse soetada enne sanditamise päevi koju suured kommivarud ja mitte ükski aasta pole mul veel õnnestunud nende kommidega santijaid rõõmustada.

Ja lõpetuseks küsin, et mida vastas kõikide suur lemmik hr. Savisaar küsimusele, mida plaanitakse linnalumest puhastamisel paremini teha? (P.S. õppige lause pähe, see sobib kasutamiseks absoluutselt igas olukorras).

„Edasise tegevuse kavandamiseks selgitasime välja kitsaskohad ja lähtusime vajadusest tugevdada kõikide teenistuste omavahelist koostööd, mis peaks tagama suurema operatiivsuse ja ressursi optimaalse kasutamise.“

21 November 2008

Reedeti juhtub asju

Ausõna, ma ei taha hommikul aknast välja vaadates näha lumehangesid, kui mu leegiheitjal on suverehvid alles all. Aga ma nägin. Vaprusest värisedes istusin autosse, et laps kooli ära viia ja ise ka kuidagi tööle jõuda. Maksimumkiirust arendasin u 30 km/h. Arvata on, et ma ajasin kõik õigeaegselt rehvivahetuses käinud autojuhid jumalast närvi.

Laps sai õnnelikult kooli lähistel maha pandud. Päris kooli ette ei julgenud viia, sest eelmisel päeval esimese lumega ma juba üritasin mingit posti seal maha niita. Nagu nöögiks hakkas ilusat laia lund sadama. Ma küsin, et miks ei võiks see lumi pigem jõulude ajal sadada, ahh? Mida on sadada praegu, kui sellest aint jama tõuseb?

Kramplikult rooli küljes rippudes andsin endale lubadusi järgmisel aastal juba septembris talverehvid alla panna ja üldse ühistranspordiga sõitma hakata ja jumal teab, mis lollusi ma veel lubasin. Kuni jõudsingi töö juurde. Astusin autost välja… ja langesin sinnasamma, kahe auto vahele, täies pikkuses lume sisse kõhuli. Lahtise lume all oli peidus korralik jääkiht. Püsti ukerdades tuvastasin, et vasak jalg ei kanna mind enam millegipärast. Asja lähemalt uurides selgus, et mu saapa 10- sentimeetrine konts lipendab õnnetult.

Viimast väärikust säilitades liipasin kontorisse. Täna vist ei ole minu päev. Ja kell on alles 8.00

Täiendus nr.1 - kell 9.00: leegiheitjale vajus teine auto parklas külje pealt sisse. ukses suur mõlk.

Täiendus nr. 2 - eksmees sai öelda, et "Nääää, ma ju ütlesin mitu nädalat tagasi, et rehvid tuleb ära vahetada"...

17 November 2008

Suitsujuustu -peekoniburger

Oh seda õndsust astuda vihmasel pühapäeva ennelõunal sisse sooja ja valgusrikkasse rämpstoidurestorani ja osta suitsujuustu - peekoniburgeri eine ja siis see ära süüa. :)
Imelik on see, et kõige paremad asjad on ikka need, mida endale keelad, või mida kohe kätte ei saa.

Aga see tundub siiski siiamaani uskumatuna, et ma suutsin end niimoodi kätte võtta ja püha eesmärgi nimel 4 kilo lihtsalt maha võtta.

Oi, see pingutus tasus end ära. Kasvõi selle imetlusesära tõttu Ljoliku silmades, mis kustus alles siis kui varahommikul magama jäime. Ja mis pühapäevahommikul oli ikka veel alles…

12 November 2008

Olukord pingestub veelgi

Jäänud on veel loetud päevad.

Eile õhtul ei pidanud vastu ja proovisin kleiti salamisi selga. Pidin ju veenduma, et keemiline puhastus mu kleiti numbri võrra väiksemaks ei puhastanud ja sellega kõik mu lootused seda selga panna hävitanud. Aga ei, minu suureks õnneks on nad selle suisa numbri võrra suuremaks pesnud. Või siis, issake issake, olen mina veidi väiksemaks jäänud.

Muid mõtteid mu pähe praegu kahjuks ei mahu. Ei saa tavapärast tarka juttu ajada :)

05 November 2008

Peoärevus

Me avastasime Lemmikbeibuga argiteemadel vesteldes, et noortel meestel on küll palju häid omadusi - värskus, rikkumatus, ilu, hea seks... Aga on ka mõned puudused.

Nagu näiteks ei või kunagi teada, kui on minek esinduslikule üritusele, kas su noorhärral on soliidne ülikond koos vajalike aksessuaaridega. Ja ma ei räägi siin praegu kapis rippuvast 12. klassi lõpuülikonnast. Ja kas su noormees oskab ilma punastamata ja kogelemata vastata, kui mõni tähtis nina teda kõnetab.

Ja kas sul on piinlik, kui su noormees küsimusele: "Millega Te tegelete" vastab "Olen lihttööline/ehitaja Soomes/rekkajuht"...

03 November 2008

Saadana saba ja silmamuna

Tänu toredatele ameerikamaa inimestele ei pidanud reedel niisama lihtlabaselt ja ilma põhjuseta veini jooma, vaid sai teha seda „Halloo, viin (vein)“ õilsa nime all. Kui nagu midagi tähistada pole, siis tekib kohe siuke joodiku tunne.

Et aga poes meil halloweeni-staffi häbematult vähe müüakse, siis sai pidu elavdatud sellega, et üritasin endal suure klaasist kohvikannuga ja väikese lillevaasiga pöialt otsast nüsida. Kõik kohad said klaasikilde täis ja verd lahmas sõrmedest ojadena. Õnneks päästis Ljolik mind kindlast surmast verekaotuse läbi kolme plaastriga. Vastasel juhul oleksin saanud edaspidi edukalt seda „viis- õlut-saekaatrimeestele“ nalja teha.

Atraktsioonidena oli välja pakkuda ka hirmsad muumiakujulised viineripirukad – mis aga kõigi sõnade kohaselt pigem nagu armsad beebinukud välja nägid – ja silmamunadega tort – silmamunad maalisin värisevate kätega parema puudumisel ise.

Kokkuvõttes, tsiteerides klassikuid – koosolek oli edukas.

01 November 2008

Сергей Лазарев - Вспоминай

Kui mõni psühholoog minu koos mu imelise loomusega kätte saaks, oleks tal raudselt aastateks põnevat uurimistööd.
Punkt 1) mis värk on nende noorte ilusate (saledad ja tumedapäised) poistega...?

31 October 2008

Projekt "Kleit selga!"

Nii, selgus, et peole lihtsalt peab minema. Halb uudis on see, et pidukleit ei mahu selga. Seega on vaja kahe nädalaga maha võtta umbes 4 kilo. Sest lihtsam on maha võtta kui uut kleiti otsima minna. Lemmikbeib soovitas dieedina vähe sööki, palju suitsu ja alkoholi. Ma ise paneks juurde veel seksi ka. Ja siis spordi.

Projekti tulemused avaldan kahe nädala pärast. Esialgne kuri plaan on olla hästi ilus.

29 October 2008

Beibeelumuresid ka

„Kas sul õhtutualett juba on?“
Ma ausalt öeldes ei mõelnud peolegi minna, milleks mulle tualett. Ja üleüldse ma ei kannata seda peoeelset garderoobisoetamist. Pärast jäävad kõik soetatud asjad kappi seisma. Nagu mingi needus oleks peal – algul kõlbasid ja pärast ei saa üldse aru, mis kuradi pärast sa need räbalad ostsid??

Lõhn sai otsa. Pagan. Mõtlesin, et ostan uue lõhna. Sensit on juba piisavalt mitu pudelit järjest peale lastud. Käisin ühe ringi lõhnapoes. Kõik lõhnad olid odekahaisuga pussukad, sain peavalu ja süda läikis. Eile läksin uuesti poodi. Et ostan ära, tulgu mis tuleb. Nuusutasin, valisin, ostsin. Koju jõudsin, läks süda ostetud lõhnast pahaks. Ei taha pudelit enam kätte võttagi, äkki jääb see lõhn veel kätele juurde.

Keegi kunagi ütles, et ma olen mehelik naine. Huvitun autodest, olen iseseisev ja ei võta suu sissegi mingit mustikasiidrilurri. Ju peab nõustuma.

28 October 2008

Vanadus

Tervis, tänan küsimast, on korras. Isegi trennis käisin eile üle pika aja. Oi, mõnus oli. Aga nüüd on mul uus mure – vanadus.

Või mille muuga seletada seda, et mul on iga õhtu juba kell 22.00 uni ja kui saaks siis ma läheks enne last magama? Või et ma olen võimeline panema pea õhtul hetkeks Ljoliku rinnale ja järgmine hetk tõstes pead märkan kellalt, et on sügav öö ja Ljoliku rind minu sügava magamise tagajärjel tatist läbimärg?

Mina, kes ma pole varem enne südaööd kunagi magama läinud. Mina, kes luges poole ööni raamatuid. Mina….

22 October 2008

Vahukooreisu


Ei, ma veel ikka imestan kehva teeninduse üle.

Tundes enda sisemusest kerkimas tohutut vahukooreisu, võimalust mitte omades seda vahukoort Ljoliku kehalt limpsida, seadsin autorattad lähima koogipoe suunas. Koogipoe kujundusse on hulga raha magama pandud, lett on 5 meetrit pikk ja kooke täis – minu ootused olid kõrged, kui ma, seistes üksinda leti ees, küsisin kahe, mulle otsavaatava müüja käest, et „Kas teil midagi vahukoorega on?“

Vastuseks üks müüja pomises midagi ja teine tormas vahepeal lisandunud kliendilt saadud paberiga piki letti minema, visates üleõla mingeid suvalisi kooginimesid nagu näiteks „Jõhvika!“ No mis krdi jõhvika, ma küsin? See on ju sama hea kui janusele küpsist pakkuda?

Ma ei saanudki aru, kumb müüja siis lõpuks minuga tegeles. Kahte kohupiimataskut kurvalt vastu rinda surudes lonkisin koogipoe uksest välja.

Oli siis nii raske ühel müüjal kogu tähelepanu mulle pühendada? Ausõna, ma oleks kogu oma raha eest vahukoorega kooke ostnud, kui te oleksite osanud mulle neid müüa. Selle asemel saite 14 EEK-i ja kliendi, kes suure tõenäosusega teie koogipoodi enam ei tule. Mis siis, et valik on suur, pood on ilus ja saiakeste paberkott kaunilt kujundatud. Ma ei taha kujundust, ma tahan inimest, kes tahab mulle rõõmuga midagi müüa.

15 October 2008

Билан на евровидение - рашен караоке версия

Билан-дза-дза

Nüüd on asi juba nii kaugele jõudnud, et youtube.comi avades on mul "Recommended for you all" Dima Bilani videod ja Krokodill Gena multikad.
Eino normaalne :)

Surma eel...

Alati kui ma haige olen, hakkab mu meel rändama kusagil teistes dimensioonides. Selline asine töö- ja argimeeleolu kaob ära ja asemele tuleb kummaline hõljumine ning mõningad morbiidsed mõtted.

- A mis siis saab kui ma ära suren?
- Kas ma olen rahul siiani tehtuga?
- Kas keegi nutab, kui ma ära suren?

Praegu on mul näiteks palavik ja nohu. Vahtisin eile öösel lakke ja lugesin kokku oma saavutusi. Neid polnudki nii vähe. Kõik oli hästi. Katus pea kohal, toit külmkapis ja lapsenohin kõrvaltoas.

Kui ma nüüd ära suren siis ma loodan väga, et Ljolikul on ka kahju, et ta minuga jälle tülis on ja ei saagi kunagi ära leppida. (hehheehhee, vahel mängib alateadvus ikka häid trikke ja kui ekraanile ei vaata kirjutamise ajal, tuli sõna „leppima“ asemel hoopis „keppima“)

03 October 2008

Trendividin

Kõik naistekad on üksmeelselt tunnistanud uueks trendividinaks sammulugeja. Selge. Mul sai just spordiklubi kaart otsa ka.

Tahtes samuti trendikas olla, sammusin lähimasse spordipoodi. Mu küsimuse peale „kust leida sammulugejat“, pööritas müüja heitunult silmi ja ohkas, et „otsas“. Pähh, ise tahavad veel hästivarustatud spordipood olla, a trendidest ei jaga mõhkugi. Rääkimata lihtsast rahateenimisvõimalusest. No kui see pood mu raha ei tahtnud, leidsin supermarketi, kus minu vidin kenasti müügil oli. Nähtud, ostetud.

Naistekates kirjutati, et iga päev tuleb teha 10 000 sammu. Ei tundunud väga keeruline ülesanne olevat. Kinnitasin oma trendika digimeetri kohe hommikul seeliku külge. Sahmisin päev läbi käia – iga paber sai eraldi printerist ära toodud, lifti ei kasutanud, muudkui käisin. Lasin ennast paksukeseks nimetada, sest digimeeter punnitas muidu liibuva kampsuni all. Suure pingutamise peale näitas digimeeter tööpäeva lõpuks vaevu 5000 sammu. Wtf? Kurtsin just oma muret kolleegile, kui ülemus oma toast hõikas, et mis kümme tuhat? Kaalu langetamiseks on vaja käia 13-14 tuhat!

Ega muud kui autost spordikott ja alla jõusaali. Tunnike rähklemist ja 9 500 sammukest kirjas. Viimased viissada sammu tegin veel kodus, kui külmkapi ja ahju vahel toimetades kuumi juustuvõileibu meisterdasin. Päeva skoor: 10 002 sammu.

Aga, mis see hakkabki nii keeruline olema või? Ja veel iga päev?

02 October 2008

Oskab keegi seda fenomeni seletada?

Helistab Härra Kaa. Üle väga pika aja.
„Kuule, onju tore, et meist on nüüd pärast kõike sõbrad saanud ja et me saame nii hästi suhelda?“

„Ääää…mida?“ Ja klassikuid tsiteerides: „ Ma olen ikka nagu rohkem seksi peal väljas.“

Maitea nüüd. Kas ta tõesti arvab, et ma viitsin ta pläma ja igapäevamuresid kuulata, kui on sada prossa kindel, et seksi ei saa? See, et ma praegu tema teeneid ei vaja, ei välista, et kunagi tulevikus võiks mul teda siiski vaja minna. Ning kui ta teatab, et seksi ei saa, siis milleks mulle selline „sõprus“?

Mehed on ikka imelikud.

28 September 2008

Kultuurireis

Olen enam kui veendunud selles, et Saareblond piiga esmaspäeval esimese asjana avab mu blogi ning reedeõhtu kohta kirjutist mitte leides kargab mu msni-i või kui ma msn-is parasjagu ei vasta, siis saadab e-maili ja küsib: „Miks sa veel kirjutanud pole? Miks sa veel kijutanud pole? Miks sa veel kirjutanud pole?“ Et talle pettumust mitte valmistada ja tänutäheks toreda ürituse eest, ei jäta ma oma muljeid mitte vaka alla.

Reede õhtul toimus selline märkimisväärne üritus nagu ühiskülastus Rakvere Teatrisse ja see käik oli pühendatud Saareblondi piiga suurenumbrilise sünnipäeva tähistamisele. Juubilar tegi meile piletid puha välja. No mis siis, et mõned kohad olid rõdu sellises reas, kust nägi heal juhul näitlejate pealagesid ja halvemal juhul võisid imetleda laealuseid lühtreid, mis tegelikult ei olnudki nii halvad vaid hoopis päris ilusad. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Vaid sellest, kuidas ma sedalaadi ürituste puhul tunnen naudingut juba pikalt ette ning kuidas mulle hirmsasti meeldib see magus ootamiseaeg enne üritust. Plaanide tegemine, riiete valimine, kellaaegade kokkuleppimine, töölt varem ära küsimine. Kuidas hommikust peale on väike ärevus sees ja tööle keskendumine keeruline. Nüüd muidugi juhtus ärevusega see õnnetus, et ma unustasin ühe oma kalli sõbranna sünnipäeva ära, vaatamata sellele, et kirjutasin tähtsa päeva suurte tähtedega märkmikusse ja hommikust saati pidasin kõvasti meeles, et sobival ajal õnnitleda.

Mõnus on sebida enne ürituse algust. Teha viimase-hetke-sisseoste, käia kiiruga duši ajal ja võtta seal veel vastu töökõnesid, olla peaaegu perfektselt valmis kui kaaslane järgi tuleb, pääseda parasjagu valutult tööpäevalõpu ummikutest läbi ning võtta pärastlõunapäikeses suund Rakvere peale. Juua sorts konjakit enne etenduse algust, et siis lõõgastunult kultuurile keskenduda.

Ma sain sellel õhtul nautida hulgaliselt asju, millest jõudsin raskete töönädalate jooksul puudust tundma hakata - head seltskonda, öist linna, kalli inimese sooja kätt, head sööki, mõnusat rahulolu elust…

25 September 2008

Poidjom tšaiku pit..


Vaatan heldinult, kuidas ta sööb tee kõrvale Selga šokolaadiküpsiseid meega.

Mu silme ees on kehastunud ehe slaavi teejoomise rituaal. Teed juuakse millegi magusaga – kommidega, küpsistega – või siis nagu käesoleval hetkel maksimumvariant - küpsised venivkuldse meega.

Hetkeks on mul kurb enda pärast. Mina joon oma igaõhtust rohelist, stressileevendavat teed ilma igasuguse rituaalita. Jumal tänatud, et taipan küsida, kas ta soovib ka teed ja kuulen vastuseks väikse etteheitega öeldult. „Ma mõtlesin, et sa ei küsigi“. Loomulikult tahab ta ka teed ja otse loomulikult tahab ta, et ma selle ilusti valmis teeks ja ta ette lauale paneks.

Et ta saaks seda siis oma sisseharjunud rituaali kohaselt juua.

22 September 2008

Väljanäitus

„Kle, nii imelikud inimesed on siin.“ ütles Ljolik keset kena väikest Palamuse asulat. Küsisin, et „Kas sa pole varem maainimesi näinud või?“ :)

Selgus, et ei olnud jah. Vähemalt mitte nii suures koguses nagu Paunvere laadal neid kokku oli tulnud. Noh, mulle meeldib ka alati inimesi vaadata. Ja maailma Tartu-Tallinna maanteest eemal avastada. Nõnda me kaunil laupäevahommikul leegiheitja seljas saatusele vastu ratsutasimegi. Hiljem, Palamuse muda-ja heinamaadel tuuningujuppe maha jättes, ma küll kahetsesin autovalikut.

Suurest kaubaküllusest – põlvedeni roosalillelised aluspüksid, koduõlu, Peipsi sibulad, kukeseened, värskeltküpsetatud vahvlid ja potisinine suhkruvatt - väljusin võidukalt kahe väärtteosega – nüüdsest on mul isiklik „Vahva sõdur Švejk“ ja siis „Must Obelisk“, mis täiendab mu Remarque-kogu. Rohkem kaupa käekotti ei mahtunud ka.

Et endast Palamusele midagi maha jätta ning samas midagi ilusat hingele kaasa võtta, ostsin Palamuse kirikus istuvalt suurte prillidega onult kõvasti ülehinnatud küünla ja panin selle altari kõrvale orvakesse põlema.

Pärast Palamust avastasime me veel Puurmani mõisa, jõe, kose, mõisapargi ning Adavere tuuliku viis korrust ja seljanka.

See oli üks tore avastusretk

18 September 2008

...

Kolme kuuga on silmaalused muutunud siniseks. Kaal tõuseb seletamatul kombel. Magama heidan õhtuti kell 10. Hommikul on täpselt sama tunne, mis enne magamaminekut. Enne magamaminekut näen kurja vaeva, et peatada katkematut töömõtete voogu.

Olen valmis haarama iga vastutulija kuuenööbist, et kurta oma rasket saatust. Kindlasti ma olen seda juba korduvalt teinud ka. Varsti hakkavad inimesed mu eest põgenema.

Sõidan autoga nii, et pärast ei mäleta kuidas ma sõitsin. Seisan tänulikult ummikutes, et nautida tardunult hetke, kui midagi tegema ei pea. Reklaamides paljukasutatud sõna "spaapuhkus" tõmbab silmad veekalkvele.

Lihtsalt mõned sellised emotsioonid. Esmakordsed. Läheb üle.

16 September 2008

Lõks e. mis on missi missioon?

Naine: „Oh, ära hakka täna õhtul siis läbi tulema, kui sa nii väsinud oled“
VÄGA VALE VASTUS: „Ok, ma siis tõesti ei tule.“
AINUÕIGE VASTUS: „Oh, mis sa nüüd. Muidugi ma tulen!“

No siukesesse lõksu saab langeda ainult väga noor ja väga rumal poiss. Kes kohe üldse ei mõika. Isegi siis kui talle öeldakse, et „ole hea, mõtle natuke ja siis helista tagasi“. See on ju sulaselge Võrno miljoniküsimuse õige vastuse vihje.

Mul on vist mingi needus peal. Nädalavahetusel selgus, et mu ülemine naaber on söödava välimusega 17-aastane poiss, kes aga armastab pidutseda nii, et peojäljed katavad mu rõdu. Pidasin vajalikuks talle tutvustada kortermaja häid tavasid. Ennekõike koristamist enda järelt.

Kas minu ülesanne siin elus ongi noorte meeste õpetamine??

02 September 2008

Tänase päeva avastus

Krt, kui raske võib olla ikka elu, kui sa elad seda vaid teistele näitamiseks. Ostad parima elamise, kalleima auto, võtad ilusa ja dekoratiivse mehe/naise, jne jne. Aga sisimas oled rahulolematu. Midagi on kogu aeg puudu. Ostad koju pidevalt uusi asju, vahetad autosid, afišeerid igati armastust oma teisepoole vastu. Aga paljuoodatud hingerahu ja rahuldust olemasolevast ei ole ega tule…

Ikka on teistel paremad autod, uhkemad elamised, ihaldatavamad partnerid. Midagi jääb nagu kogu aeg kättesaamatuks. Tühjuse täitmine asjadega ei näi kuidagi eesmärgile viivat. Ükskõik, mis sul juba käes on, ikka tahad midagi muud, ikka seda, mis naabril on, või siis seda, mis kogunisti kättesaamatu on.

Kummaline on seda sihitut rabelemist kõrvalt vaadata. Ja hea on tunda, et mul on peamiselt minu unistused, mitte aga kinnisideed saada teiste asju.

28 August 2008

Kanna oma raha ülejäägid Nigeeria panka :)

No 6618 Flower mound Dr,
Sugar land TX 78479,
United State of America.
jwilliams00email00@myway.com

Hello,
My name is Mrs Judith Williams, I am 79yrs old, i stay at No 6618 Flower mound Dr, Sugar land TX 78479, USA. I am a good merchant, I have several industrial companies and good share in various banks in the world. I spent all my life on investment and corporate business. I lost my husband and two beautiful kids in fatal accident that occur in November 5th 2003. I am a very greedy woman with all cost, i don't have much love and care about people, since when I have an experience of my, its difficult to sleep and have rest .. Later in the year 2004 February i was sent a letter of medical check up,and my personal Doctor testify that i have a lung cancer which can easily take off my life soon. I found it uneasy to survive myself, because a lot of investment cannot be run and manage by me again. I quickly call upon a pastor / prophet to give me positive thinking on this situation, as my adviser.
He ministered to me to share my properties and wealth to the motherless babies/orphanage homes/people that needs money for survivor both student that need money/ business men for their investment and for future rising. So i am writing this letter to people who really need help from me both student in college, to contact me urgently So that i can make available preparation on that, especially women of the day, who are divorced by their husband, why they cannot survive the mist of feeding their self. Please contact me and stop weeping . Probably let me now what you really need the money for, and if you can still help me to distribute money to the nearest orphanages homes near your town. Now am so much with God, i am now a born again. May you be blessed, as you reach me, I will give more information to you as i await your response immediately.

Best Regards,
Mrs Judith Williams.

26 August 2008

Et oleks väga hea, peab olema enne väga halb

Kell on liiga palju, et õigel ajal tööle jõuda. Kleidilukk takerdub ja läheb üldse katki. Virutan kleidi jalaga kapipõhja käkra. Paras! Teine kleit on pärast paarikilost kaalutõusu liiga kitsas ja seljas ebamugav. Aga kiirustades pole aega riideid enam valida. Juuksed ei hoia, kui nendega pole pool tundi mässatud. Pidin juba ammu juuksuriaja kinni panema. Pärast paari aevastust on värskeltpandud silmavärv mööda nägu laiali.

Alumine huul eendub näost üha enam.

Tööl avastan, et pank hoiab põhimõtteliselt mu kontot miinuses. Ma ei viitsi nendega enam seletada ka. Ootan, kuni nad ise taipavad. Ei ole lihtne, kui juhtmed käivad läbi Rootsi. Eelmine kord sain kolm mõttetut vastust enne, kui siis neljas kiri lõpuks vastas mu esitatud küsimusele.

Hilishommikust kohvi juues õngitsen käekotist Ljoliku poolt taas tööle kaasapandud võileivad. Juustuga. Kui ma veel eile arvasin, et õnn peitub võileibades või kummikarukommides…. Siis täna avastan ma oma juustuvõileiva vahel pikutamas rohelise kummikaru. Persse, ma tahaks ropendada, nii ilus oli.

25 August 2008

Kui läheb liiga hästi...

Vahel tundub, et headest asjadest kirjutamine peletab õnne eemale...

Kes oskas arvata, et suur õnn võib peituda hommikul kalli inimese poolt tehtud ja sulle tööle kaasapandud võileibades? Või siis hoopis suures pakis kummikarukommides, mis ta sulle enne kino ostis?

Lihtsam on uskuda, et kõik läheb mööda.

18 August 2008

Vara lahkusid, su töö jäi pooleli

Leegiheitja eluküünal tahab vägisi kustuma hakata. Pidureid pole enam ammu. Nüüd teeb juba mootor ka sellist häält, et valus kuulata. Pagan küll, meil olid ju ometi üheskoos nii ilusad ajad.

Mina valasin sisse bensiini ja klaasipesuvedelikku ja Sina sõitsid, nurinata. Neli aastat. Mis nüüd siis? Jajahh, ma tean, et olen unistanud teistest autodest. Paljudest. Kas kättemaks ongi nüüd see, et sunnid mind minema autoremonditöökotta, kus õliste tunkedega tüübid mulle ainuüksi nina uksevahelt sisse pistmise eest paaritonnise arve kirjutavad? Ja siis pakuvad soodsalt „generaatoriharjade vahetust“?

Ma nädalavahetusel avastasin jälle, kui närvi mind ajavad olukorrad, mille lahendamiseks mul endal taipu või jõudu ei jätku ja ma olen sunnitud abi paluma ja seda ootama.

13 August 2008

Kuidas panna mees endasse armuma

Inspireerituna Delfi Naistelehe sama pealkirjaga artiklist, võtsin asja käsile. Ma pole kunagi sellelaadseid nõuandeid isegi lugeda viitsinud. Vahest on see viga olnud?

Niisiis: „ Tulevase abielunaise viis nippi, kuidas mees endasse armuma panna“

1. Kuula teda, isegi kui ta lõputult oma mootorrattast räägib. Mängi tema mehelikul enesearmastusel ning rõhuta, kui oluline on sulle tema nõuanne. Vaimustu temast — mehed on nagu väikesed lapsed, kellele meeldib tohutult, kui neid kiidetakse.
Kuulasin tähelepanelikult kõiki detaile ta tööpäevast, imetlesin ta vaprust, töökust ja mida kõike veel. Siiralt. Nägin, kuidas ta silmad särama lõid.

2. Nii banaalne kui see ka pole, kuid armsamal tuleb kõigepealt kõht täis sööta. Olgu need vaid tavalised juustuvõileivad, sõber oskab su pingutusi hinnata.
Pingutasin vähe rohkem kui juustuvõileivad. Küpsetasin valmis supermaitsva lasanje. Muide, seekord tuli kuidagi eriti hea. Lausa nii hea, et tahtis enda kõrvale lauale ka laualina, roose, shampanjat ja küünlaid. Lasanje sai oma tahtmise.

3. Riietu tema jaoks. Mehed armastavad silmadega ning seetõttu pole sugugi patt rõhutada oma kenadusi sügava dekoltee või miniseelikuga.
Hmmm…tehtud :)

4. Saa talle asendamatuks. Püüa meeldida tema sugulastele ja sõpradele, sulandu tema sõpruskonda — tasapisi hakkab ta ise ka taipama, et ei kujuta oma elu ilma sinuta enam ette.
Pakkisin hommikul talle kaasa tüki lasanjet. Ja tema sõbrale ka, kellega koos nad töötavad.

5. Ja lõpuks - maga temaga. Teekonda läbi voodi nii mehe kui ka naise südamesse pole veel keegi ära muutnud.

Oi, mulle meeldisid need soovitused. Nüüd jääb üle ainult ettepanekut oodata :) Ja isegi kui ma mehele ei saa, oli mul üks imevahva õhtu. Ausalt. Proovige järgi, kui ei usu. Korra elus ju võib.

12 August 2008

Ka Georgiast

Ei, ma ei lähe sellele libedale teele, et hakkan Ljolikuga vaidlema, kes ikkagi sõja puhkemises süüdi on. Ma ei saa temaga vaielda, sest ta argumendid ja faktid pärinevad arvukatest Venemaa telekanalitest. Milledes, nagu me kõik (eestlased) teame, on tõde sedavõrd väänatud, et Medvedev ja Putin moodustavad suisa pühakute paari ning Venemaa ei ole kunagi milleski süüdi, vaid kõik tahavad temale paha.

Ma tean, et ma ei jaga poliitikast muffigi, aga see ei takista mul Georgiat pooldamast. Sest ma olen näinud, milleks Venemaa võimeline on. "Kuradile rahvusvahelised tavad ja normid" - Venemaa. Me kõik nägime seda, kui toimus pronkssõduri-afäär ja Eesti saatkonna piiramine Moskvas.

Ma lihtsalt ei taha sel teemal kellegagi vaielda.

11 August 2008

Hyvä Suomi

Mul oli niiiiii ilus puhkus Soomes. Igast toredaid asju sai teha – orienteeruda autoga maastikul, seigelda looduses, tuhnida kirpparitel, juua hulgaliselt viinakokteile ja süüa maailma parimaid asju. No kohe nii tore oli, et ei taha sõnadesse ära mahtuda.

Isegi süda ei läinud laevasõidul pahaks. Isegi vaatamata toidulõhnadele. Nii, kui soomlased laeva peale astusid, moodustasid nad sööklas kiirelt saba ja seejärel istusid kõrvallaudadesse kartuliputru ja lihapullasid vohmima. Või siis burgereid.

Mõnus on ikka sõita ilusa, vaikse ilmaga ja kahe tunniga Helsingisse. Nagu valge inimene oleks. Istud mugavalt diivanil, loed lehti, imetled vahetevahel merevaadet. Ja juba need Helsingi kaljusaared või Tallinna tornid paistavad.

Tagasi jõudes oli meeleolu uskumatult helge ja vaim puhanud. Kui siis siinne reaalsus korra oma arginägu näitas ja pühapäeva õhtuks tuju ära rikkus, siis ei saanudki enam aru, et milleks üldse? Milleks hoida kinni asjadest, mis sulle ei meeldi niikuinii ja suure tõenäosusega ei vii ka sinnamaani, et meeldima hakkaks.

05 August 2008

Mind ei ole vaja vaadata

On üks küsimus, mis ajab mul karvad turri.

„Millal ma sind näen?“

Esitatud veidi vinguval häälel meesisiku poolt, kellega sa oled tülitsenud, tüli on lahendamata jäänud ja siis ta näiteks telefonikõne lõpus küsibki. Mis kuradi küsimus see selline on? Millist vastust sellele oodatakse?

Ma saan aru küsimusest: „Kas sa minuga homme kinno/õhtusöögile/kuuvalgel jalutama tuled?“ Ma oskan sellele vastata ka. „Jaa“ või „ei“ olenevalt siis tujust ja mehe isikust.

Aga sellele küsimusele, et millal mind näha saab vastan ma reeglina: „Eks sa oled mind juba näinud ka, ma olen täpselt samasugune“. Lollile küsimusele sama loll vastus.

31 July 2008

Imago kujundamise geenius

Käes kauss kiirmakaronidega, suundun ukse poole, et minna õndsas rahus teise ruumi oma lõunat nautima. Ukse avab mu ees suht tähtis ülemus ja ma astun kenasti uksest välja ja järgmisel hetkel kukub kauss lihtsalt käest maha. Makaronid paiskuvad põrandal igas ilmakaares laiali ja mina seisan seal keset makarone justnagu Veenus merevahus. Tubli paar minutit hämmingut ja siis astume mõlemad üle makaronide, minul kõht endiselt väga tühi.

Mis muud, kui rahakott kaasa (eelarve jääk 0 krooni) ja lähedalasuvasse sööklasse toitu tooma. Menüüs on täna makaronid hakklihaga. Väärtuslik termokarp käes, kohtun asutuse trepil taas oma tuhkatriinu-loo nahkvestis Printsiga. Ütlen talle naeratades: „Täna ma ei hakka kingi loopima.“

Nii, kiire arvestus näitab, et koos IT-alaste „muredega“, olen jätnud sügava mulje oma uues töökohas kokku umbes kolmele talitusele. Tubli. Tõmbame need nimekirjast maha. Seitse tükki veel.

29 July 2008

Käh?


Järjekordne postitus teemal "õnn minu kohaselt".

Kui on valida kahe variandi vahel, et kas 1) rahulik magamine üksi või 2) ohjeldamatu seksimine siis mul õnnestub hoopis valida variant - see, kes pidi ohjeldamatut seksi pakkuma, lihtsalt magab rahulikult minu voodis hommikuni.

Oikurjam, kurjam.

25 July 2008

Reedene romantikaminut


Kaotasin täna majatrepil oma kinga. Peenike konts jäi kuskile kinni ja nii ma üritasin, pizza ja koolijäätis ühes käes ning telefon ja muud vidinad teises käes, paar astet allpool olevat kinga kätte saada. Korraks käis peast läbi Tuhkatriinu stoori paralleel kui...


Trepist üles tuli meesterahvas. Minu õnne kohaselt muidugi vuntside ja nahkvestiga. Aga sellegipoolest dzhentelmen. Aitas mul kinga jalga. Algul pani küll kinga viisakalt trepiastmele mu ette aga ma soperdasin kinga ikka tagurpidi. Ning siis pani ta kinga mulle jalga.


Kas pole mitte ilus? :)


22 July 2008

Milleks miljonid? Piisab paarist tuhandest.

Alati, kui mul on raha hästi otsas, siis mulle meenub ühe elutarga naise ütlus, et naine istub ise oma rahakoti otsas. Noh, põhimõtteliselt võib sinnasamma patta panna ka kurikuulsa Mõisahärra ütluse, et raha vedeleb maas, tuleb vaid kummarduda ja üles korjata.

Teoreetilist tarkust kui palju, eksole, aga raha on ikka otsas. Osavalt olen hoopistükkis nii korraldanud, et tööd on palju rohkem ja ametikoht ka mõnevõrra tähtsam aga palganumber, mis ennegi. Hmm..

Inimestelt küsitakse: „Mis te teeksite, kui saaksite miljon krooni? “ Vastatakse peamiselt kahte moodi: 1) hähh, miljon pole mingi raha ja 2) maksaks laenu tagasi. Mina ei taha miljonit krooni. Ma tahan oma auto pidurid korda teha ja Riiga sõita ja suure raamaturiiuli osta.

21 July 2008

Harjumuste ori

Kui algul võttis kõvasti aega, et harjuda magama keset voodit, mitte suure voodi ühel poolel, siis nüüd on jälle jama majas. Olles harjunud magama keset voodit siis kuidas loovutada pool voodist enda und rikkumata?
Kord on kärss kärnas siis jälle maa külmand...

Minu suureks rõõmuks ütleb delfi ka, et: Kaheinimesevoodis ei saa magada.
Teine rõõmustav uudis tuli täna veel delfist - Teadlased: mehed himustavad kõiki naisi

18 July 2008

Vandenõuteooriad

Ma olen kindel, et seebitootjad on sepitsenud vandenõu minu vastu. Üks lemmik seebifirma on turule toonud suures pudelis dušigeeli. Kõik oleks väga ilus kui… Kui suurele pudelile poleks tehtud tavapärasest kolm korda suuremat seebi väljumisauku. Mis tähendab seda, et iga kord tuleb nuustikule kolm korda suurem kogus seepi ning 500 ml-ine pudel saab sama kiiresti tühjaks kui 250-ne.

Mul kadus eile arvutis üks valmistehtud dokument ära. Arvuti ütles, et „error, sinu dokumenti pole kuskil, näri pori“. Nutt kurgus, helistasin IT-abisse. Lubasid tulla. Täna helistasin jälle, et ootan. IT-poiss tuli. Seisis arvuti kõrval. Hakkasin talle demonstreerima, kuidas ma dokumenti ei leia, kui dokument rõõmsalt avanes keset ekraani kogu oma ilus. Kahtlustan IT-meeste vandenõu. Minu ja minusuguste tõttu on neil raudselt poole rohkem tööd ja palju kõrgem palk.

15 July 2008

Pühamees, surfar ja tegevjuht

Enne, kui ma jõuan raamatupoodi Robin Sharma järjekordset üllitist ostma, panen endale siia meelespidamiseks kirja raamatust pärineva mõtte, et...Elu lõpus loevad vaid kolm asja: kas sa oled targalt elanud, hästi armastanud ja tublilt teeninud...

Hetkel valitseva likviidsete vahendite kriisi tõttu ma ei saa oma raamatuostuideed kohe realiseerida. Jätan selle väikese sissekande endale nö. inspiratsiooniks.

14 July 2008

Päikeseloojangu piknik


Parimad asjad juhtuvad elus ikka ootamatult. Ja kindlasti just siis, kui sul on seljas rannapiknikuks täiesti ebasobiv riietus ja kõrge kontsaga kingad. Rääkimata autost, mille splitter saab ka käbist ülesõitmisel kriimustada.

Ja siis juhtubki see, et mitte miski ei loe, kui sul on rannaliiv, loojuv päike, lihalõhn ja kaks väikest pudelit roosat shampust ja tuulevarjuline kohake. Kõik on lihtsalt väga täiuslik.

10 July 2008

Pane uks lukku alati!

Phuhh, pidin hetk tagasi infarkti saama.

Loen mina kenasti voodis enne magamaminekut raamatut, kui äkki – korteri välisuks tehakse pauguga lahti. Mida?! Kargan voodist välja, tõttan öösärgiväel uksele. Ukse peal seisavad kaks noort kutti, suht purjus. Mõlemad mind nähes rohkem ehmatanud kui mina neid nähes. Raban oma ukse lingi pihku, et uks uuesti kinni panna. Poisid sel ajal vabandavad, mis hirmus. Vaat, et ehmatasid end kaineks. Kummaline, tavaliselt purjus inimesed on ikka palju tüütumad ja agressiivsemad.

Need aga – „Pane nüüd uks lukku ilusti. Pane kohe kindlasti, eks. Nii ei saa ust lukust lahti jätta. Vaata, et sa nüüd ukse lukku paned!“

Nad nägid mind 1 minuti ja juba kukkusid mu eest hoolitsema. Jah, ma panen nüüd ukse lukku ja kontrollin veel üle ka. Ausalt, ma ei saa aru, kuidas ma koju tulles unustasin kinni panemata.

08 July 2008

Minu kaitseingel

Mul on lahe kaitseingel.

Alles hiljuti hakkasin taipama ja märkama, et alati kui mu elus oli totaalne madalseis ja pisar silmanurgas, juhtus midagi väikest aga hästi toredat. Midagi sellist, mis tõi naeratuse suule ning arusaamise, et ma pole üksi. Mind hoiab keegi. Ütlen alati aitähh talle.

Täna hommikul ärkasin sõnumi märguande peale ja pärast selle läbilugemist olin puruõnnetu. P…., p…., p…. (keha tagumine pool). Hakkasin just enesehaletsuse alla mattuma, kui äkki telefon helises. Venekeelse vestluse kokkuvõte :)

- Kuule ole hea, kutsu Jura!
- Siin ei ole mingit Jurat…
- A Jura ise andis mulle selle numbri. Kuidas ma temaga siis ühendust saan??
- No mina küll ei tea.
- Kuule aga mis sinu nimi on, kui see saladus pole?
- On küll saladus.
- Minu nimi on Volodja. Kas sa oled üksik? Mina olen üksik. Saame tuttavaks?
- Head aega :D

Kle, ingel, sa oled ikka väga lahe kuju ja sul on mulle sobiv huumorisoon. Ütleme nii, et ma turtsusin ikka tükk aega naerda pärast seda kõnet.

05 July 2008

Iseseisvuse eest võideldes

Pühendusega R. M-le, kes ütles, et "pane kirja, ma siis loen"

Vahel, viimasel ajal isegi tihedamini, ma mõtlen nii, et - suht normaalses abielus on oldud ja laps on olemas, ehk kohustuslik etapp elust on nagu läbitud. Kuivõrd eksabikaasa sõbrad minuga ikka veel suhtlevad ja tänaval „tere“ ütlevad, siis järelikult väga nõme bitch ma polnudki. Võiksin joonistada endale linnukese kasti nimega „Tehtud“ ja võtta ülejäänud aastaid elust vabalt ja egoistlikult.

Teha, mis pähe tuleb ja suhelda, kellega iganes tahan. Suurtes joontes ma nii teengi. Reedel oli väike ameerika stiilis iseseisvuspäeva tähistamine, enne mida suutis üks kodanik mind niimoodi endast välja viia, et põhimõtteliselt ma vihastasin kõige rohkem selle peale, et ma olen niivõrd sooda ja lasen ennast mingil ehitajal niimoodi endast välja viia. Anu Saagimi stiilis – Hallloooo??!!

Et nagu mida? Palun, naine, ole nüüd nii normaalne, et vaata korra ringi. Sul on kõik olemas. See, et su mobiiltelefonis kostab hale lalin teemal: „ sõbrad…töö…miks sa ei helista ja ei räägi oma plaanidest… jne jne.“ So? Kustuta mõttetu number telefonimälust. Lihtne.

Kustutatud.

Ving ja hala

Mu kõht valutab juba teist nädalat. Nii et kõigepealt on valuhoog ja siis külmavärinad. Suht vastik. Ja iseenesest üle ka ei lähe. Ma ei viitsi jälle arsti juurde minna, et näha seda silmade pööritamist, kui selgub, et tuleku põhjus oli „tühipaljas kõhuvalu“. Kuigi mu viimane kõhuvalu osutus ägedaks neeruvaagnapõletikuks.

Krt, ma ei viitsi nii vilets olla, et iga asjaga arsti juurde joosta. Jah, mul valutab nii mõnigi paik kehal. Selg näiteks. Nüüd kõht. Pead pole vist mõtet mainidagi. Ainult rähnil ei valuta pea. Kõikidel normaalsetel inimestel on peavalu. Nina on ka jälle kärnas. Vähemalt tore oli mõnda aegagi uskuda selle arsti sõnu, kes ütles, et „Oh, herpes ei hakka korduma“.

Kohe-kohe aga hakkan liiga pikaaegsest kummivenitamisest valusa laksu saanud sõrmi ravima.

01 July 2008

Moest maas?

„Kle, ema, pane sina ka midagi poppi selga!“
???
„Noh, ära pane midagi vanaaegset noh.“
Mida????
Mul polegi vanainimeseriideid! No muidugi töölkäimise kostüümid on tõesti sellised väikese, puhta vanainimese viisakad riided. A vabal ajal ma näen vähemalt oma arust suht normaalne välja.

Seekord tohtisin ikka pärast kapis tuhlamist ja erinevate kostüümide proovimist tütrekesega koos Avril Lavigne kontserdile minna. Vist ei teinud häbi.

26 June 2008

Dima tuleb

Milline mees oleks nõus ostma mulle ja endale pileti Dima Bilani kontserdile esimesse ritta ning siis terve aja leppima sellega, et ma näen ja hingan ainult Teda?

Pange mind uskuma selliste meeste olemasolusse :)

25 June 2008

Õnnestunud katse

Selgus, et kenast liblikapildiga pudelist saab rummi niimoodi ka juua, et pärast pole piinlikult häbi kordasaadetud tegude pärast ja hommik ei saabu kassiahastuses. Õnnestunud katse võti peitus varases alustamises. Kui hilisööl rummi-isu ja esimene pudel otsa said, oli enamus alkoholist juba verest läind ja magama sai mindud praktiliselt kainena…üheksat sorti lilled kimbuks köidetuna padja all…Ehk koosolek lõppes koosoleku juhataja sõnul igati positiivselt ja oli kokkuvõttes kõigile meelt mööda.

Ljolikust sai küll vahepeal Slavik. Aga see ei muutnud tema kaisus magamist grammivõrdki kehvemaks.

Siuke hubane jaaniõhtu, - öö siis sedakorda.

20 June 2008

Dima Bilan - Ja umiraju ot ljubvi...

Itimeeste raju läbu - joome morssi ja nuhime arvutites


Okei, see võib tulla minu isiklikust ja suht halvast kogemusest arvutiinimestega aga ikkagi – tegemist ei ole mingi uudisega!

Inimesi on igasuguseid – uudishimulikke ja vähem uudishimulikke. Käsi südamele - kes jätab lauale jäetud erapäeviku lugemata, kes jätab mehe telefonis sõnumid lugemata, kes jätab paroole teades kolleegi arvutis surfamata…??

Mina olen see inimene, kes jätab selle tegemata. Mind ei vaeva haiglaslik uudishimu teise inimese eraelu vastu. Pealegi kardan teada saada asju, mida ma teada ei taha. Milleks ise oma elu raskeks elada? Pfff…

Pühendusega Ljolikule

Kas sinu dzhiip teeb piip-piip?

19 June 2008

Minu viis

Taheti teada. Olgu siis.

Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab edasi viiele inimesele.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Mehele olin juba läinud, last polnud veel saanud. Ilmselt tegelesin sellega :)

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
Puhata. Mängida. Osta uus auto. Mehele minna. Saata korda tegu, mis jäädvustab mind ajalukku.

3. Lemmiksnäkid?
Vein, martini, rumm, Strongbow siider. Kui süüa, siis süüa korralikult, mitte snäkkida.

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
Kõigepealt ostaks ikkagi selle krdi auto ära, millest ma juba kaks aastat unistanud olen. Siis korraldaks parimatele sõpradele suure peo ja paneks kinni terve GO Spa koos kõigi hoolitsustega ja õhtul veini ja chilli kõrvale kutsuks esinema Dima Bilani. Siis ostaks veel mõnusa elamise Korfu saarele, läheks kuulama Justin Timberlake kontserti ja ütleks talle backstages, et "sry aga sa lasid suurepärase võimaluse mind endale saada käest", avaks kirjastuse, et oma raamatuid kirjastada, tööd ei teeks üldse – kui siis ainult heategevust. Ma võin siin kaks lehekülge põhimõtteliselt täis unistada.

5. Kohad, kus oled elanud?
Peamiselt pealinn, ajutised viibimised Haapsalus, Tartus, Bad Münstereifelis. Pluss puhkusereisid.

A ma olen pidur edasisaatmise osas.

15 June 2008

11 minutit arusaamiseni

Paolo Coelho kirjutas oma raamatu „Üksteist minutit“ minust.

Mina olengi see, kes otsib ja otsib ja usub ja elab tulevikus. Kõik head asjad on käeulatusest väljas. See, mis käes on – see pole see. See pole enam see. See on kättesaadud, järelikult huvi on kadunud.

Inimene, keda ma kuulan, kirjutas mulle: „Elu tuleb ikka elada täie rinnaga, siis saad rohkem õppetunde, mille peale rahulolu-hoonet ehitada. Ainuke asi, mida teha ei tohi, on kurbuse või armastuse mahasurumine. Siis muutud tuimaks, maailm läheb halliks, erksus kolib kaugele ja ükskõiksus tuleb lähedale.“

Einoh tore, et olen sündinud nö. tüüpilise eestlasena. Tunded on minu jaoks võõrad. Välja arvatud muidugi solvumine ja vihastamine. Neid ma valdan suurepäraselt. Kuigi ma ei tahaks. Ma olen nüüd kõrvalt näinud mõttetut solvumist ja turtsumist ja nägude tegemist. See on masendav. Ma ei taha kunagi selline olla.

Samm-samm haaval tulevad teadmised ja muutused.

11 June 2008

Unistuste amet. vol.1


Kui ma võiksin valida, kelle abi ma tahaksin olla, siis eile õhtul oleksin ma tahtnud olla see abi, kes Lenny Kravitzi pükste tagaosa küljes olevat tehnikat sättis. Muidugi mõista oleksin ma kasutanud ka suurepärast juhust patsutada ta nahkpükstesse kängitsetud tagumikku :)

Aga see abi, kes ta kitarre vahetas ja juhtmeid vedas, see ma poleks küll olla tahtnud. Tal oli liiga palju tööd seal laval. Lenny lihtsalt võttis ühe kitarri kaelast ja ulatas käe tahapoole. Mispeale pimedusest jooksis välja meest teise kitarriga, ühendas juhtmeid ja jooksis paari meetri juhtmega mööda lava ringi. Eieiei.

Ja ikkagi on kõige uskumatum alati see, et isegi kui sa lähed sellise artisti kontserdile, keda sa argielus eriti ei kuula, saad sa siiski kontserdil megasuperhüpervinge elamuse ning kui veel eriti hästi läheb (nagu meil läks) - tuleb Lenny lavalt alla, piki istmerida praktiliselt sinuni, seisab seal käeulatuses ja nõksutab omaenda muusikat kaifides puusa.

Lenny forever!

10 June 2008

Sado-maso eri

Mis krdi värk see on, et kui küsid inimestelt: "Kust saaks piitsa osta?" siis 10 inimest 10-nest soovitab sul minna sekspoodi. Ei, ma ei taha minna sekspoodi ja ning pärast ostu sooritamist küsida arvet firma nimele.

Ja mis värk see veel on, et spetsiaalses ratsutamistarvete poes müüakse väga erinevaid, hobustele mitte mõeldud piitsasid, sest "Inimesed küsivad neid" ????

Haige, haige maailm.

08 June 2008

Veidi seksi, rohkem linna

Hingeravi depressiivses Eesti suurlinnas käib lihtsalt. Alkohol, sõbrad, seks. Järjekord pole tegelt oluline. Ja seks ei pea olema ilmtingimata mehega. Võib olla ka reedeõhtune „Seks ja linn“ CC Plazas. Tase… Saal oli täis kauneid eesti naisi erinevatest vanusegruppidest. Ma usun surmkindlalt, et need mehed, kes kohale olid tulnud said pigem elamuse sellest säravast naistehulgast, kui filmist. Filmi kommentaar – olen paremaid näinud, kuid kostüümidraamana viis pluss. Käisin täna inspireerituna poes ja ostsin kaks paari kingi endale ja kaks paari kingi lapsele. Seksi puudutav osa filmis oli enam kui puudulik. See eest said nõrgemad meist pisaraid valada lugematu arv pisarakiskumis-stseenide ajal. Kätt südamele pannes ütlen ausalt, filmis oli täpselt 1! koht, kus ma oleks tahtnud nutta. Kui Lemmikbeib filmi ära vaatab, siis ta teab raudselt, mis koha peal ma nutaks. Ütlen ainult, et see sisaldab endas vett ja väga alasti ja väga ilusat mehe keha.

Sellega oli õhtu seksi puudutav osa lõppenud. Parim osa – alkohol ja sõbrad – oli ees. Saareblondi piiga hommikust saati alkoholitarvitamisest tingitud hea tuju tõotas lõbusat õhtut. Ja, oikuidas ma ei eksinud :)

Hr. Haug oli andnud endast parima ning katnud kinosttulevatele naistele ahvatleva laua. Me kõik kadestasime sel hetkel pr. Haugi vapustavat elu Sellise Mehega. Ausalt. Vein muudkui voolas sillerdavana pudelist klaasidesse. Meie sädinat kuulis lisaks trepikojale vast kogu kvartal. Saareblond piiga oli tõelises hoos, tehes käigu pealt olulisi ornitoloogilisi avastusi. Nagu näiteks uus linnuliik nimega „Sirtsukid“, kes laulavad eriti kõvasti Saue kandis öösiti pärast veinijoomist.

Kuivõrd valuvelgede vargused on hoo sisse saanud, siis ei olnud mul mingit tahtmist oma leegiheitjat Kopli kaakidele rüüstata jätta. Mis muud kui öösel (suht kainena) kell 2 autole hääled sisse ja kodu poole minekut. Kuna Saareblond piiga oli Tinuntsiku eelnevalt kaameks ehmatanud lubadusega talle luts-luts teha juhul, kui nad minu Sõpruse residentsi magama tulevad, otsustas Tinuntsik, et mõistlikum on siiski üritada igal rojul oma koju jõuda. Tark otsus, müts maha.

Aitähh, teile kallid sõbrad ja ühe sõbra mees, et õhtu oli imeline. Ja erakordne seetõttu, et olles nii ülevas meeleolus ja ka konditsioonis, mis võimaldas teha lollusi, ei teinud ma mitte ühtegi lollust ja läksin kenasti üksi magama, olles raporteerinud Ljolikule oma edusammudest. Ning ärkasin hommikul, särades. Kuigi ilma kastekannuta.

06 June 2008

Nii on

Mul oli ükspäev kummaline (liiga intiimne) jutuajamine ühe meestöökaaslasega. Meil on siuke vahva suhe, et tema hüüab mind Tupsukeseks ja mina teen talle alati armsaid nägusid ja punastan ta kahemõtteliste naljade peale.

Ta küsis mu käest, et „Miks sa kellegagi koos ei ela?“

Ja lihtsalt, ilma pikemalt mõtlemata, vastasin talle: „Ma olen jõudnud nii kaugele, et nüüdsest ma elan kellegagi koos ainult siis, kui ma ilma temata elada ei saa.“

05 June 2008

Hõre tunne


Kõik on pilla-palla.

Mees on – suhet ei ole. Töö on – töökohta ei ole. Suvi on – puhkust ei ole. Martiini on – isu ei ole.

Eelmisel nädalavahetusel kohtusin kiirendusvõistlustel ühe oma nooruspõlve kallimaga. „Vahetame numbreid!“ ütles ta. Alles hiljem taipasin, et ma oma numbri küll andsin aga tema oma ei küsinud. Ongi hea. Ei hakka purjus peaga sõnumeid saatma.

Dima Bilan ei ole ikka veel minu oma.

Võta hääl maha ja vaata niisama. Ilus on.

01 June 2008

Naisteajakirjad ahju!


Krt, kaua võib! Juunikuu "Eesti Naine" oli nii üüratult igav, et see suisa masendas mind. Ainus ajakiri, millele ma olen raatsinud regulaarselt raha kulutada. Lõpp, ma ütlen,lõpp. Ma ei taha uskuda, et ühe korraliku eesti naise elu võiks olla nii puruigav. Kui ma omaenda elust 30 päeva suvalisi asju kirjutaks, siis saaks ka kokku 10 korda põnevama ajakirja!

Kõige enam masendas mind see, et "Eesti Naise" tegijad totaalselt alahindavad oma lugejat ja loodavad naiivselt, et lugeja ei saa aru, kui nad suures suveootuses üle jala lasevad ja pahna kokku kirjutavad. Kuulge, tegelt ka, võtke tegijad korraks see ajakiri nüüd kätte ja vaadake. Ja siis mõelge - kas te ise tõesti viitsiks siukest jura lugeda?

Lugemist väärt - my ass.

Me kõik tuleme oma lapsepõlvest

Tahame seda või mitte. Sama paratamatult ka kaasas kandes sügavale alateadvusse peitunud arusaamu, kogemusi, valusid, pettumusi. Ja me kasvatame oma lapsi samamoodi nagu meie emad kasvatasid meid. Kas siis halvasti või hästi.

Ma olen tahtnud olla hea ema. Ja ilmselt ma olen endast andnud ka oma parima. Kuid kas see parim on olnud piisavalt hea? Ei ole – vastasel juhul poleks sellist küsimust tekkinudki.

Ma otsustasin, et hakkan oma last jälle igal õhtul kallistama. See komme kadus vahepeal kuidagi ära. Aga see on suure asja väike algus.

30 May 2008

Fänn, varsti jälitaja

Ma tean, et te kõik ootate juba pikisilmi, millal ma Dima- hullusest üle saan ja jälle normaalset juttu kirjutama hakkan. Kõigi lugejate suureks kurvastuseks pean teatama, et ma ei saa Dimast kunagi üle. Ma jään elu lõpuni teda imetlema. :)

Kui oskaks isegi defineerida, mis mind tema juures nii hullusti ära võlus. Sest ei ole ju väga normaalne minu eas naisterahval fännata pubeka kombel piltilusat meeslauljat. Heh, nii kaua kui ma ennast mäletan, olen ikka silmini sisse võetud olnud mõnest lava- või filmitegelastest. Käsi püsti, kes ei olnud nooruses hull Richard Dean Andersoni ehk MacGyveri järgi? Kummalisim tegelane, kellesse ma nooruses paduarmunud olin, oli mingist vanast Batmani-seriaalist Robin. Ma isegi ei mäleta, kes teda mängis. Ja miks ometi temasse??

Aga Dimast ma ei loobu. Ta on parim. (Aint Ljolik on ilusam)

26 May 2008

4.44

Miski äratab mind. Poolunes heidan pilgu kellale. Punased numbrid näitavad 4.44.
Misasja? Rohkem ei viitsi unisena mõelda. Hommikul mobiiliäratuse peale tõustes nendin, et see asi on juba veidi liiga kummaline. Mul meenub viimasest ajast umbes kümme samalaadset ärkamist, kus ma heidan pilgu kellale ja see näitab 4.44.

Peab vist kella näoga seina poole keerama. Olukord hakkab mind vaikselt õõvastama. Nagu oleksin sattunud mingisse väikese-eelarvelisse ja viletsasse õudusfilmi ja mind tirriteeritakse senikaua, kuni ma ükskord kell 4.44 ärkan ja seejärel juukseid katkudes ja kiljudes öösärgi väel õue jooksen ja siis jõuetus meeleheites käsi taeva poole raputades karjun „Miks? Miks??“

24 May 2008

Mahamagatud ja mahamagamata

Kell näitab sügavat öötundi aga mul on kook ahjus ja magamaminek seetõttu lähima tunni jooksul välistatud. Täna oli pidu, homme on jälle pidu. Pidu peo otsa. Ja kõik on omaküpsetatud. Välja arvatud Torrese roosa vein muidugi. Suht mõnus asi suvealguseks, soovitan mittepikutajaveinilembidele.

Tänu lemmikbeibu suurepärasele tähelepanuvõimele õnnestus mul mitte maha magada sulnis kutse Haapsallu. Ja teisalt sain vihje, et viimase rummikoolatekiilasodipodi joomise ajal olla ma maha maganud miski kõvemat sorti kulminatsiooni. (tegelt ma ei maganud, ma puhkasin)

Mind hakkas vaikselt huvitama, kas on veel miskeid põnevaid võimalusi, mis ma olen maha maganud? Sellest ma olen nagu juba aru saanud, et imepärase meesolendi vaikne imetlus ei vii reeglina kuskile. Rinnaga peale ja püksid maha. Kuid kas ma olen lasknud mööda hetki, kui mulle on ulatatud püksilukk lahtitõmbamiseks? Karta on, et jah.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid hoopis sellest kuidas Saareblond piiga ja Tinuntsik tulid mulle külla ja mõlemal oli ühtmoodi jakk seljas! :))

20 May 2008

Kinnisvaraga pruut

Pärast tänahommikust tehingut olen ma nüüd rikas, kinnisvaraga pruut. Ligi 20 ruutmeetri suurune lapike kesklinna pinda on minu oma. Ja seda ilma igasuguse laenuta.

Annan loa seda väärt informatsiooni levitada kõigi vabade, rikaste ja ilusate meeste hulgas. Klausliga, et minu kinnisvara oli, on ja jääb igavesest ajast igavesti minu lahusvaraks.

Nüüd ma tean, mis tunne oli neegritel, kui neile oma maa anti.

19 May 2008

Rumm on saatanast e. katkendeid joomahullu päevaraamatust

See on nüüd igatahes inimkatseliselt kindlaks tehtud, et rummijoomine lõpeb sajaprotsendil juhtudel liiga kummaliselt. Et mitte öelda halvasti. Kindlasti mängisid seekordse rummijoomise juures märkimisväärset rolli need neetud vahepealsed tekiilalaksud.

Ja ometi algas kõik nii ilusti…Tegelt juba lausa reedel, kui avanes võimalus juua veini miljardivaatega ruumis ja ürituse kõige hardam hetk sai vana kolleegi käsu peale kõvasti-kõvasti mällu söövitatud. Okei, okei – tõesti ilus oli. Liiga ilus. Maasikatega.

Kõik oli veel ilus selle hetkeni, kui laupäeva varahommikul sai kogemata telefonile vastatud ja tuvastatud, et teisel pool toru on üksijäetud Sõber Emm, kes soovib ilmtingimata loomaaeda minna. Well… soovitasin kõigepealt plaani ümber sõnastada ja esineda uue avaldusega pärast seda, kui ma olen oma kohustusliku trenni ära teinud.

Mis koht oleks kõige parem, kuhu kirja panna, et „Ma ei võta enam iialgi tilkagi tekiilat suu sisse!!“? Rääkimata variandist, et ma joon rummikoolat segamini tekiilaga. Siis ma kirjutaks sinna kohale veel, et „Üritused koos Sõber Emmiga ei ole niisama tilu-lilu üritused. Ole hoiatatud!“ Noh, et hommikul ei tuleks üllatusena.

Kui ma Lemmikbeibule pühapäevahommikul kurtsin oma traagilist saatust, siis ta teatas optimistlikul häälel, et „Kui Sõber Emmiga ei keppinud, järelikult on kõik hästi!“

16 May 2008

ise küsin, ise vastan

Mina: „Peeglike, peeglike seina peal, ütle mulle ausalt, kes on peasüüdlane selles, et ma pole rahul ühegi mehega, kes on minust vähegi huvitatud? Kes on liiga noor, kes liiga kole, kes liiga igav, kes liiga vaene, kes liiga vana…“

Peegel: „Hea küsimus. On ilmselge, et sa ei tea ise ka, mida sa õigupoolest ootad või tahad. Seega ei saa keegi su ootustele ka vastata. Nii et peasüüdlane tundub olevat Puuduv Eesmärk.“

13 May 2008

Vat ei taha

Oh, ma ei kannata otsustamist. Ma näen kuidas otsustamist vajav asi irvitab mulle näkku aga ometi panen ma silmad kinni ja viivitan, viivitan, viivitan. Loodan, et äkki juhtub nii, et ma teen silmad lahti ja asjad on iseenesest korda läinud.

Muidugi ei lähe nad korda! Otsustus tuleb teha nagunii ja kui ma ise seda ei tee, siis see otsustatakse lihtsalt minu eest ära. Meeldib see lahendus siis mulle või mitte.

Ljolikuga hakkab asi ümber saama. On jäänud veel otsustada…

08 May 2008

MEHED!!!! (see on siuke karjatus)

Kas on olemas üldse naist, kes teist k-u-n-a-g-i-g-i aru saaks??

Ma panen käe südamele ja tunnistan ausalt - mina ei saa aru ja ei hakka kunagi aru saamagi. Ma lihtsalt elan oma väikekodanlikku ja rutiinset elu. Ja vaatan mehi kui ilma subtiitriteta tummfilmi. Minu poolest tehke, mis teil iganes pähe tuleb. Ühte asja palun ainult - ärge mind hiljem milleski süüdistage.

Ärge seletage mulle, kuidas te pole mind juba nädal aega näinud, kui te ise pidasite vajalikuks oma vähest aega sõprade ja töö vahel jagada. Ja kuna ma tundsin ennast sel ajal hästi ja toimetasin oma toimetusi ning ei vingunud, näägutanud ega helistanud selle aja jooksul siis teie arvates mina olengi süüdi, et te pole mind nädal aega näinud. Millise fking loogika järgi?

Sleepyhead

Appi, appi, head inimesed. Mis toimub? Uni on kogu aeg. Vaevalt teen hommikul silmad lahti kui kohe on jälle uni. Istun hommikukoosolekul – uni. Joon kohvi – uni. Padjatriibud jooksevad põiki üle põse.

Praegu kirjutan täisunisena. Silm vajub vägisi kinni. Mõte ei liigu. Meenutan endale kevadist porikärbest, kes talveunes tõmmeldes ja päikesesooja tõttu aknaraami vahelt välja kukkus ja nüüd üritab sotti saada, et keskusmismiksjamillal ja et kust krt süüa saaks?!

Kusjuures päev läbi pole söögiisu ja siis äkki õhtul vahetult enne magamamineku aega olen täitsa virge ja sööks kasvõi hobuse ära. Ja siis võtaks veel paar supilusikatäit Nussa-kreemi ka peale.

Norrrr…..

05 May 2008

Prügikoll

Ajaloo annaalidesse jälje jätmiseks pean ära mainima, et ka mina andsin laupäeval oma tagasihoidliku panuse Eestimaa puhtaks tegemisse.

Pärast oli palju puhtam ja kuivem tunne :)

04 May 2008

Viinamarjad ei ole alati hapud

„Vaata mind! Las minna!“ hüüatas Kiir Suve-filmis.
Las minna jah. Kui asi pole selline nagu mina oma ilusaimates unistustes ette kujutan, siis las minna. Ma ei takerdu enam ühessegi mehesse nii, et ei oska ilma temata elada. Või noh, hetkel kehtib see lause alla 25-aastaste meeste kohta.

Heh, hullult lihtne ja hea on. Ma ei ole „kinni“ nagu mu head sõbrannad kardavad. Ma olen vabam kui ealeski varem. Ljolik võtab imehästi selle hirmu maha, et keegi ei taha ega vaata mind.

Ma lasen asjadel minna. Seni kuni ma pole paika saanud oma elueesmärki, ei oma paljud asjad ja suhted siduvat tähtsust.

21 April 2008

Elu siin maal...

Tsiteerides ühte "literaati", kes meie asutusele adresseeritud kirjas kirjutas kuldsed sõnad et, "Elu siin maal ei ole mitte lihtsalt põrgu, vaid üks suur perse!", vaatan ja loen ma MP saadetud meili Kon Tiki reiside poolt korraldatavast luksuslikust maitseelamuste reisist Toskaanasse ja ma tahaks ma sama lauset korra veel kõvasti karjuda. Mul tuleb krokodillipisar silmanurka, kui ma pean tööd tegema päevast päeva, hommikust õhtuni ja ilma kevadpuhkuseta ja mul on kaheks nädalaks 500 eeki elamisraha ja null varianti lubada endale minekut Itaaliamaale! Kohta, mille toreduse kohta ma olen läbi lugenud kolm raamatut. Ehh, elu siin maal...

Oh, naised, naised

Ma olen vanaks ja targaks saanud. Minuni jõudis eile õhtul nõusid pestes TEADMINE. Üks väga väärikas Teadmine. Üks ämber, kuhu ma olen korduvalt sisse astunud.

Juhtusin Oprah showd vaatama. Oh, ega ma ei salgagi, et ma seda vaatan. Tihtipeale vaatan innukalt. Ausalt. Oprah külaline oli Halle Berry. Imearmas naisterahvas, kes enda väitel oli mõnda aega ja pärast kahte lahutust olnud „veidi“ kibestunud ning tõotas endale, et ei abiellu enam kunagi. Ja siis äkki leidis ta oma Õnne – meesmodelli. Ning siis Halle meenutas, et kord oli Oprah talle telefonis öelnud, et kõige tähtsam mehes on Integrity. Eesti keelde oli see subtiitrites tõlgitud kui väärikas. See vist pole päris õige vaste. Üks interneti sõnaraamat annab tõlkeks terviklikkus, rikkumatus, ausus. See nagu pole ka päris see.

Ja niimoodi ma siis nõusid pestes nuputasin, et mis see mees olema peaks. Ja siis süttiski pea kohal 100 w lambike.

Mehest räägivad kõige rohkem tema teod. Ma olen alati kuulanud ja kuulda tahtnud ilusaid sõnu, lubadusi, meelitusi jne. See kõik on tegelikult blablablaa, mille ainus tõlge on, et „Kle, naine, seksime!“ Kui sa tegelikult tahad teada, mida meest sinust arvab, siis mõtle ta tegudele. Mitte sõnadele. Sõnad kaovad, kohe pärast esimest seksi.

See ongi Integrity, kui mees Teeb, mitte ei Räägi. Tean, et suure tõenäosusega ma leiutasin jalgratta. Aga see on minu väike, armas leiutis ja aitab edaspidi näilisust tõelisusest eraldada.

18 April 2008

Printsess ei jää sinu juurde


Kas mees võib lubada, et ta helistab, tuleb, jne., ja seda kõike tunni aja jooksul ja siis täita oma lubadus hoopis kahe tunni pärast?
Loomulikult mitte!
Punkt üks: kõigepealt ta peab aru saama, et ta käitus kohe vägaväga valesti.
Punkt kaks: vabandamine

Algab Ljoliku dresseerimine. Dressuurile mitteallumine toob kaasa printsessi kiire ja äkilise lahkumise.
Veidi hiljem: oi, mulle meeldivad vene verega mehed. hiigelpikad punased roosid ei ole neile võõrad :)

Kas Eestil peaks olema oma tuumajaam?


Härra Anto Raukas arvab, et vabalt võiks olla. Härra Marek Strandberg seevastu arvab, et päike tuul ja vesi – need me energiat tootvad sõbrad kolmekesi.

Mis mina arvan? Ausalt öeldes, ma arvan seda, mida Sõber Emmil on vaja tuumaenergiat käsitlevasse esseesse kirja panna. Mina kui tuumakirjanik. Mina kui esseist. Mina kui pecorino juustu ärasööja. Mina kui suurim pitsamanustaja (ilgelt hea oli). Mina kui kirjutamise kõrvale mojito ärajooja ja pärast seda hulga nõrgem kirjanik.

Et kui siis Eestisse tuumajaam ehitatakse, palun ärge nähke selle taga minu karvast kätt. Ma olen ainult klaverimängija…

14 April 2008

Tööpõlgur

Uus töönädal algab raskelt. Kõigepealt ehmatusärkamine lillepoti kukkumisekolina saatel ja siis pärastine sissemagamine. Oh, meri munni, nagu ütleks sellepeale Remo Fernandez.

Nädalavahetus oli muinasjutt. Kogum kauneid emotsioone: laupäevahommikune pannkoogilõhn, ilusa kokapoisi naeratus, Osho „armastus.vabadus.üksindus“, saareblondi piiga krokodillipisarad, unistus maasikatest ja vahukoorest, üks täiuslik hetk - just selline, mil kõik oli nii, nagu pidi olema. See on uskumatu, kuidas kellegi hingamine su kuklasse paneb elu helisema ja toob sinna värvid. Las ta olla…

Nüüd jääb üle vaid otsustada kas minust saab proua miljonär või miljonäriproua. Sest ma lihtsalt ei taha enam tööd teha. Ma tahan, et kogu elu oleks nädalavahetus.

Uus töönädal: ohh, meri, meri.

10 April 2008

Tasuta reklaam

Einohh, ma muidugi tänan Punapead selle tasuta reklaamiga seoses tekkinud tohutu huvi eest mu tagasihoidliku isiku vastu.
Aint Punapea näib olevat unustanud, et mehi langeb kui loogu mu ees ABSOLUUTSELT olenemata mu juuksevärvist :)

Ja kuna õige sõbranna peabki olema natuke koledam ja rumalam siis on ka armukadeduse tundmine täiesti teretulnud. ;)

06 April 2008

Isiklikud märkmed

Ilusilusilusilusilus!! :))

Nukuteatri külastaja memuaarid

Ma pole vist tükk aega teatris täielikus lummuses suu ammuli lavale vahtinud.
Aga Nukuteatris etenduv N. Gogoli „Mängurid“ pani mind seda tegema. Teema oli põnev, mäng oli huvitav ja nukkude kasutamine filigraanne.

Nukuteatri kodukal on kirjas, et Kaukaasiast pärit külalislavastaja Jevgeni Ibragimovi sõnul püüdis ta seda lugu avada võtmes, kus kirg hukutab inimese: „Hasartmäng teeb inimesest nuku – elava kuradi ja saatana. Kui mängukirg tungib inimese hinge, siis rikub see inimese. Momentaalselt.”

See ei olnud lihtsalt nukuteater. See oli võimas ja sümbolistlik etendus. Rääkimata paljudest ootamatutest tehnilistest lahendustest.

Ma olin täiega lummatud.

03 April 2008

Energiaotsasaamisepäev

Tänasele kuupäevale ringike ümber. Kõige madalam punkt allpool merepiiri taas saavutatud. Kohe hommikust saati on selline tunne, et energia väljus minust vihinal nagu õhk lahtilastud õhupallist. Järgi jäi siuke niidijupikese otsas narts. Vaat selline, mida eesel Iiah kurva näoga Vinni Puhhi poolt kingitud tühja meepotti sokutas ja siis jälle välja tõmbas.

Eile oli teistmoodi päev, teistmoodi õhtu ja teistmoodi öö. Ja täna on kõik justkui koost lagunenud, molekulaarosakesteks jaotunud, õhku haihtunud. Reaalsus lööb jalaga keha pehmemasse kohta ja kõik tehtud otsused osutusid valedeks. Ilge vastik tunne.

Vahel annaks kasvõi oma leegiheitja selle eest, kui saaks aega mingi 12 tundi tagasi keerata ja kõik uuesti teha. Kuigi ma ei ole kindel, kas ma ikka teeksin midagi teistmoodi. Oman harukordset annet mitmeid kordi samasse ämbrisse kolinal maanduda.

Mitte et mul midagi halvasti oleks. Ärge saage valesti aru, kõik on pigem hästi.

30 March 2008

Peast soe

Einoh, ma ei saa teisiti, kui pean südamelt ära ütlema, et olen nüüd mõnda aega peast soe. Täitsa soe. Ei, ei jäänd liiga kauaks kevadpäikese kätte. Haige ka ei ole. Vastupidiselt Ljolikule, kes õige mehe kombel oli väikese palaviku kätte lausa suremas. Kuid siiski suutis ühe käeviipega raputada elavhõbedatermomeetri täitsa algusesse. Mul on siuke imeline kraadiklaas, mida alla lüües võib enda õlga vigastada. Aga Ljolik, minu kangelane, sai hakkama. Lubasin talle, et kirjutan sellest ja siis ta saab kuulsaks. Kohe 10 korda kuulsamaks. Kohe nii kuulsaks, et ta ei saa majast enam väljudagi, ilma et paparatsod teda ei pildistaks.

Ma ju hoiatasin, et olen peast soe. A te ärge pange seda tähele. Lihtsalt arvestage :)

Tegelt ma tahtsin hoopis sellest kirjutada, et sel kaunil kellakeeramisejärgsel pühapäevahommikul õnnestus ühtedel vahvatel inimestel mind unesoojast välja meelitada. Tittede sünnipäevale. See oli selline lahe pidu, kus ma sain kirja ühe olulise saavutuse ja tegin ühe tähtsa avastuse. Saavutus oli batuuditrikk püsti-põlvili-istuli-püsti, enne mille sooritamist ajasin tited batuudilt laiali, ja avastus oli naisteajakiri „Lilit“, mille kättevõtmisel esitasin põlglik-retoorilise küsimuse „Kellele siukest jama vaja on?“ ning pidin paar minutit hiljem oma sõnu sööma. Hea jama oli. Suisa nii hea, et ma ostsin endale poest värske „Liliti“ ja leidsin sealt huvitava artikli feministidest. sh Andrea Dvorkinist, kes, andke andeks mu otsekohesust, oli kole kui öö. Ja nüüd tuleb minu pühapäeva suurim avastus – Andrea Dvorkin oli abielus 2 korda!! Ja mina mõtlesin, et mina olen kole…

"Oh ei mu sõber, Su sõnad on hämarad, ma ei suuda mõista neid."

Mäletate, soe.

28 March 2008

Maasikamusid


Ei ole olemas läägemat ja kulunumat fantaasiat kui „maasikad ja vahukoor“. Teine sama levinud on „jääkuubikuga mööda selga“.
A mis krdi imekombel nad siiski mõjuvad?

Saladus peitub inimeses. Õigemini mehes. Üle õigete huulte tulnud jutt maasikatest ja vahukoorest ja jääkuubikutest toob näole tobeõndsa naeratuse. Veel järgmisel päevalgi. Kui vana ma olen? Õnneks mitte veel liiga vana rõõmustamaks väikeste armsate tobeduste üle.

26 March 2008

Beebubuum

Mind ümbritsevad viimasel ajal beebud või beebuootel naised. Tööl meie korrusel on viiest naisest kolm beebuootel. Kõik, kes meie korrusele satuvad, vaatavad minu kõhtu ka ja seejärel küsivalt mulle otsa. „Menopaus,“ vastan ma silmagi pilgutamata. Rohkem küsimusi tavaliselt ei tule. Paar töökaaslast on beebudega kodus ja käivad neid uhkelt näitamas. Jõlearmsad on.

Pisikeses puulinnas Tartus nägin ma kahte täitsa kobedat beebut. Üht sain isegi katsuda. Teist aint autoaknast imetella. Väiksed beebud on ikka nii nummid. Mul on kahel tuttaval veel beebud, keda hiljuti külastasin. Sellised heleroosad ja piimalõhnalised. Tore on neid süles hoida. Muidugi kuni selle hetkeni kui nad näo krimpsu tõmbavad ja haledalt nutma pistavad. Üks beebu just paar päeva tagasi röökis mu juures, kui ta esikupõrandale istuma pandi. Kui ta endale sülle vinnasin, läks ta ilme palju rõõmsamaks.

Vahel ma mõtlen, et ma tahaks ka beebut. Ja siis tahaks kindlasti ka lapsehoidjat, lutipudelisoojendajat, kõige kallimat vankrit ja maja oma aiaga. Siis võiks täitsa mõelda kohe.

Ahjah, meest on kah vist vaja.

25 March 2008

Anne Veski on tegija!

Ma käisin Anne Veski juubelikontserdil…
Saate, aru ma käisin Anne Veski kontserdil! Ja kuna youtube tropib mind millegipärast juba kaks päeva siis ma panen ühe hästi ilusa loo siia lingina.

Ma käisin Anne Veski kontserdil. Annel oli kolm erinevat esinemiskostüümi. Anne on üks ütlemata võimas staar. Ja kui ma veel avastasin, et ta on Dima Bilaniga koos laulnud siis ma olen lihtsalt müüdud…

Ma ei tea Eestis teist nii tegijat lauljat kui Anne Veski. Ja mina käisin Anne Veski kontserdil. Ja kui hästi läheb siis te näete mind peatselt ilmuval kontserdi dvd-l.

Sarjast: imelikud inimesed...

„Ära tõmble, kole inimene“ oleksin ma öelnud, kui mul oleks aega olnud. Sellele kiilaspäisele, keskealisele, kuunäoga mehele suure auto roolis, kes hoolega grimasse tehes sõrme meelekohta keerutas nagu mingi faking 3. klassi õpilane.
„Tead sa ka, et sa sõitsid samamoodi parklas keset teed nagu mina ja kuna sina tulid suunast, mis peab minu läbi laskma, siis ära vehi oma ülajäsemetega. Ole parem õnnelik, et ma millimeeter enne sinu masendavat keskpärast autot jää peal pidama sain.“

Ausõna ma ei saa aru, kuidas tuleb täiskasvanud mehele esimese reaktsioonina pähe ohtlikus olukorras sõrme meelekohal keerutada? Minu teada ei peaks arengupeetusega tüüpidele juhilube üldse antama? Sest igasugusest normaalsest ja mõistuspärasest täiskasvanulikust käitumisest on sedalaadi žest nagu väga kaugel.

22 March 2008

Kevad südames

Panen vahelduseks kirja hetke, kui ma olen kahe masendushoo vahel lihtsalt jumala õnnelik. Neid lugusid on blogis väheks jäänud. Vast seetõttu, et sellistel hetkedel mul pole erilist inspiratsiooni kirjutada. Peamiselt elan kirjutamisega masendust ja meeleheidet välja.

Kuidagi mage tundub kirjutada sellest, kuidas ma kohe hommikul ärgates end superhästi tunne. Kuidas ma naudin kõiki päeva jooksul toimuvaid pisiseikasid, mis õhtuks annavad kokku rõõmust ohkamapaneva päeva. Kuidas mu tehtud pühadekook suurepäraselt välja kukkus, kuidas päike paistis, kuidas mu ilus punane jope mulle selga istus. No kes see viitsib siukest ila lugeda, ahh? :)

Jahh, suure tõenäosusega on praeguse roosamanna põhjus keegi 20-ndates audiomanik. A mis siis. Minu käpikutes on praegu päike.

20 March 2008

Oumaigaaden, marmelaaden


Seda maalripoissi mäletate, ehh? Dima Bilani soenguga, armas selline. Kelle ma peamiselt ära põlgasin ta „töörahva päritolu“ ja mõningate nirude asjade kokkulangemise tõttu?

Oipekki, poiss istus praegu maja ees sellisesse Audisse, et ma tardusin. Näe, kus inimene võib ikka vahel eksida.

Valus õppetund.

Rõip

Mõni asi kohe jääb hinge peale kipitama. No kui oleksid võinud teistmoodi käituda, kiiremalt reageerida või jätta midagi ütlemata.

Ma oleksin tahtnud teisiti reageerida sel päeval. Kasvõi sellepärastki, et siis poleks mul täna seda kahetsevkripeldavat tunnet kuklas, justkui ma oleksin midagi väga valesti teinud. Kerin ja kerin seda situatsiooni edasi-tagasi ja näen, et ma valisin ainsa üdini vale variandi. Nii mulle vähemalt tundub praegu. Kas ma saan seda muuta? Ei saa. Hilisemad seletused enam ei loe. Tegu jättis juba jälje maha. See ei kao kuskile.

Kui lähtuda teooriast, et midagi siin ilmas ei ole juhuslikku, peaksin leidma sellest situatsioonist õppetunni. Seni ei kao see ebameeldiv tunne kuklast mitte kuskile. Isegi mitte jalgade trampimise peale.

Anna andeks, et ma niimoodi käitusin.

17 March 2008

Pekkens

Pealkiri on üks leiutatud sõna. Sõnatüvena on kasutatud levinud väljendit „pekki“. Pekkensi vastandsõna on ogens. Kummagi neist leiutamisele ma ei pretendeeri. Ma lihtsalt kasutan neid. Ja kunagi tuleb ka aeg, kui ma leiutan oma „õõ“!

Pekkens on siis, kui tervis ei lase juba neljandat päeva järjest trenni minna. Nõrk, väga nõrk. Nina on punane nagu põhjapõder Rudolfil. Liiga palju haige olen ikka viimasel ajal olnud. Tea, kas see on mingi ealine iseärasus või?

Ogens aga on siis, kui saab süümepiinadeta kodus lebada ja terve
õhtu Marlena de Blasi raamatut lugeda. Ogens on see ka, et see nädal on mõnusalt lühike ja kohustustevaba.

Nii et kõik siin elus on tasakaalus. Väike ogens ja pekkens igas päevas.

16 March 2008

Vihmasajus paljajalu

Ma pole terve nädalavahetuse saanud autoga sõita. Sest ma pesin ta reede hilisõhtul ilge kalli raha eest puhtaks. Ja väljas sajab lörtsi.

Ei, ma ei ole enam blond.

11 March 2008

Teema, millest ei räägita

Vabasurmast. Vabalt valitud elu lõpuhetkest.
Ma olen selle mõttega vahel mänginud. Et mis oleks…Palju lihtsam oleks. Valik oleks, valus ei oleks. Siis kui ikka kohe üldse enam ei jaksa. Lihtsalt ei taha enam ja kõik. Kui kuuled, kuidas kellegi kallis vanaema on päevi valudes vaevelnud enne surma saabumist. Kui enda vanavanemad on surnud erinevatesse vähihaigustesse, mis ilmselgelt annab sullegi teatud eeldused.

Kui tunned, et kõik on juba tehtud ja kogetud. Et ei jaksa enam uut ringi ette võtta. Uuesti õppida, armastada, last sünnitada, läbi elada, pühenduda. Kohtades on juba käidud, inimesi on nähtud, situatsioonid on läbi elatud. Miski ei üllata enam, elust on saanud rutiin. Ainult masendus vajub vahel peale nagu üüratu hall sein. Milleks kannatada?

Ma tõesti ei tea milleks. Aga ma tean, et see mõte/hetk läheb mööda. Tuleb järgmine hetk, kus kõik on helge ja ilus. Ja saabub teadmine, et palju on veel tegemata, kirjutamata, ütlemata, nägemata, joomata. Ja mu armastus on veel andmata.

A noh, kui ma Lemmikbeibule rääkisin, et vsjoo, elu sakib täiega ja nüüd on minek üle rõduääre siis ta soovitas kindlasti panna selga puhas pesu, parimad riided ja siis veel taskusse kiri: „Ärge tehke endale tüli mu matustele tulekuga!“

Ma oleks hullult hale täisluuser, kui seda nii teeksin.

09 March 2008

Must ja valge

Ma ei tea, kuidas teil, aga minu elu on peamiselt must või valge. Elus on kaks võimalikku vastust – „ei“ või „jaa“. Vahepealsed variandid ja võibollad ei eksisteeri. Poolikuid lahendusi ja pooltoone pole olemas.

Kodus on kolm vaasitäit lilli. Mis te pakute – kas „ei“ või „jaa“?
„Ei“ loomulikult. Mitte ükski õis pole pärit Sellelt, Kellelt Ma Tahaks Lilli. Muu ei loe. Ilusad sõnad või komplimendid valelt inimeselt – „ei“. Viletsama mootoriga, palju odavam ja praktilisem auto – „ei“. Üheöösuhe – „ei“. Martiini joomine poolvõõraga – „ei“.

Ja ma tõepoolest uskusin, et olen avatud inimene :)

Kersti, no see kelle väike tihane ma olen, ütles mulle kuldsed sõnad, kui ma kurtsin, et asjad ei ole kohe praegu nii, nagu mina tahan, et nad oleks. Ta ütles, et „Ja siis? Elu ei olegi must-valge.“ Mis on siis lõpuks tähtis? Kas teekond või lõpptulemus?

Ma arvan, et mõlemad. Aga hetkel ma veel ikkagi alahindan teekonna tähtsust. Ma tahan asju kohe ja ainuõigel viisil.

06 March 2008

Kes tegi?

Kelle selg on ilgemalt puruhaige? Kes sõi kotitäie iirisekreemikomme, nii et süda läigib nüüd? Kes tõuseb tänu Robin Sharma raamatule igal hommikul 6.30? Kes ostis täna kultuuriürituste pileteid tuhande eegi eest? Kellel on homme palgapäev? Kes kuulab ikka veel (ja ikka veel) Härra Kaa seisukohavõtte? Kes tahaks väga, et ta süda oleks vaba ja minevik selja taga? Kes tahaks minna „Ljube“ kontserdile? Kes aga läheb Anne Veski kontserdile? Kes saab olema Anne Veski kontserdil saali teine parim tsikk? Kellel läheb juba kolmas juuksur lapsehoolduspuhkusele? Kes pelgab üle kõige Jürgeniga viinajoomist, sest see lõpeb liiga kummaliselt? Kelle selg on ikka veel väga haige?

Kes krt see tropp on? :)

04 March 2008

Värskeimad trenniuudised

Einoh, see on ikka marunõme, kui trennis keegi su läheduses otsustab raske treeningu käigus pussu lasta. Pussuhais võtab silmanägemise ära samal ajal, kui kõik rahuliku näoga trenni edasi vehivad. Keegi ei kavatsegi vabandavat nägu teha, et „ups, minul juhtus“. Seega on kõik kahe meetri raadiuses asuvad naised kahtlusalused. Ja no mina ei taha süüdi olla! Käige metsa ja kurat, olge ausad või laske pussu saali ukse taga.

A muidu on tegelt trenni teha tore. Ausalt. Lihas kasvab, pekk muidugi kahjuks ei kao kuhugi. Jääb kenasti lihase peale mulle kurve ja vorme andma.

01 March 2008

Järeleaitamistunnid

Mis ma siis vahepeal korda saatnud olen?

Oi, te ei taha seda teada. Liiga palju ja liiga vähe korraga. Ja ilmselgelt liiga palju lollusi. Lolluste ravi pidi teadupärast uute, veel suuremate lolluste tegemine olema. Saab tehtud! Kui mitte täna siis homme raudpolt. Mul see hoovõtmine on vähe pikaldane. A kui minema saab siis ikka suure kolinaga…mäest alla :)

Ja laupäevaõhtuse punaveini klaasi pühendan meeste terviseks, kellel ma olemas olen, luuserite terviseks, kellel on olnud võimalus minuga olla ja õnnelike jobude terviseks, kellele ma annan võimaluse endaga kohtuda.

02 January 2008

Sigvard Kukk

Eheee, kes on see blond, kes astub rõõmsalt peomelus öösel õues seltskonnaga liitunud poisi juurde ja ütleb „Tere, mina olen Blond“. Saades poisilt vastuseks „Sigvard“, teatab juba kraadi võrra rõõmsamalt, et „Oi, ma tean ka ühte Sigvardit. Sigvard Kukk!“ (info on jäänud mälusoppidesse kuskilt spordiuudistest, nägu kahjuks mitte). Kui aga poiss teatab, et tema just ongi Sigvard Kukk siis blond vaidleb talle vastu, et „Ei ole!“

Kemplus lõppes sellega, et oli ikka küll Sigvard Kukk. Ja igati huvitav algus mu aastale.