29 December 2008

Mõned meist peavad töötama

Mõned meist siin peavad pühadevahel töötama ja mis meil muud üle jääb, kui msn-is needa neid, kes kodus rahulikult külitada võivad.

blond says:
ja ongi nii, et saarepiiga puhkab kodus ja laseb pussu
blond says:
meie peame siin rabama
tinuntsik says:
ja kus on riigi kokkuhoiupoliitika nüüd, ma küsin
blond says:
eksole
tinuntsik says:
inimesi lastakse lahti ja saarepiiga võib kodus logeleda
blond says:
mis riik see siuke on kui tööinimesed puhkavad, ma küsin?
tinuntsik says:
kas me sellist Eestit tahtsime?
blond says:
kas me selle nimel sõime kartulikoori??

26 December 2008

Dima Bilan

Valesti

Krt, no on siuke tunne, et miskit on totaalselt valesti. Pealtnäha nagu kõik toimib. A sisetunne ütleb – et puhta vale ja jama.

Vahel loen delfi naistelehest lugusid, kuidas naised halavad, et nende mehed muudkui joovad ja laaberdavad sõpradega ringi. Aga vot maha ei saa jätta oma „kallist“ meest, sest armastus on nii suur.

Mis armastus? See on pimedus…

Naine on pime ja kurt nagu nahkhiir päevasel ajal, kui tegemist on temapoolt palavalt armastatud mehega. Mees võib rahumeeli igast kräppi kokku keerata ja siis tulla koju ja öelda, et „kullakallis naisuke, sa ju tead kuidas ma sind armastan“ Ja naine usub (nagu lammas).

Mina ei ole see naine. Ma ei usu lihtsalt ja ainult sellepärast, et ma hoolin. Ma pigem ei usu. Sest midagi on kuradi valesti.

19 December 2008

Dima Bilan - Lonely

Vaatamata sellele, et tüüp põhimõtteliselt inglise keelt ikka üldse ei pane, meeldib ta mulle ikkagi.

18 December 2008

Kas ühes autos olevad noormehed on alati homod?

Jäine hommik, veelgi jäisem auto. Kõrvalauto jäälilledes akende kallal askeldab kena noormees. Elegantselt jääeemaldamise instrumenti/lumeharja käes kõlgutades tipin ka ümber oma auto. Imetlen noormeest. Tema auto juhiuks avaneb ja sealt astub välja teine kena noormees. Paneb suitsu ette. "Selge", mõtlen mina. "Ehk nad teevad vahel ka hüppeid vastasleeri, kuigi ilmselt mitte täna hommikul".

Tööle sõites aga küsisin endalt, et mis pagana pärast ei või kaks noormeest varahommikul ühes autos olla ilma, et ma neid homoseksuaalideks peaksin...?

17 December 2008

Südamelt ära

Oipekki, kus ma vihkan suhtedraamasid. Eriti muidugi sellepärast, et peamiselt olen ma alati ise süüdi ka. Ainult, et see teadmine ei tee ei asja kergemaks ega tüli olematuks. Eriti ma ei kannata asja telefonis klaarimist. Ma olen nimelt see toru äraviskaja.

Tema: „Kle, sina ju alustasid seda jama“
Mina: „Selge!“ tuut-tuut tuut

Kui aga vestlus on vähe pikem, siis mingil hetkel ma avastan, et jeesus küll, mai viitsi siin jahuda. Mis mõte sellel on? Tal on õigus ja mul on ka oma arvates õigus. Täiskasvanud inimesed – mida kuradit me jagame? Vaba maa ju, kõigil on põhiseaduslik oma arvamusele ja selle vabale avaldamisele.

Kuidasmoodi tülitseda nii, et sellest mingigi kasu tõuseb? Praegu ma tõmban suure vilega tüli üles ja paari päeva pärast on tüli põhjus peamiselt tänu minu haugimälule meelest läind ja siis on nagu imelik edasi õiendada.

15 December 2008

Peidus pool

Mai viitsi see naine olla, keda vanematele ei tutvustata...

Helgemat külge vaadates on see muidugi nanomeetri võrra parem, kui eelmise variandi puhul. Siis mind ka vanematele ei näidatud, aga nood sellegipoolest vihkasid mind kogu hingest. Mistõttu ma nagu ei tahtnudki neid niiväga enam näha.

Võibolla on see minu viga, et ma hindan suhte tõsidust sellle järgi. Et kui esimene reaktsioon meespoole vanematega juhuslikult poes kohtumisel on minu riiuli taha lükkamine ja päkapikumütsi-punaseks lahvatamine, ning värvidemäng näol jätkub hirmust kaameks minemisega, siis paratamatult tekib mul küsimus, et "Halloo, mis mängu me siin mängime?"

Igatahes pole see see mäng, mida mina tahan.

10 December 2008

Jõulukeeris

Jõuluaeg tuleb alati kuidagi ootamatult.

Algul vaatad siira põlgusega oktoobri lõpus poodidesse ilmuvaid jõuluasju. Siis on juba detsember käes, aga õiget jõulutunnet ikka veel pole. Isegi siis ei teki, kui taevast sajab alla ühekorraga kogu talve lumi.

Hommikul seisab laps oma toa uksel, tühi suss käes. „Päkapikk ei käinudki…“ Ähh, krt täitsa läks meelest. „Küll tuleb, ega ta igale poole ühe ööga ei jõua“, lohutan.

Kingitused peaksid tulema südamest, mitte esimeste ettejuhtuvate asjadena poeriiulist. Südame kuulamiseks aga tuleb aega võtta. Kustkohast? Nädalavahetusel ulatus Stockmanni parklamaja järjekord vaat et Tartu mnt. ristini välja. Ilge.

Üks kingitus on juba tehtud. See sisaldab endas võimalust koos minuga spas puhata :).