Jõulukeeris

Jõuluaeg tuleb alati kuidagi ootamatult.

Algul vaatad siira põlgusega oktoobri lõpus poodidesse ilmuvaid jõuluasju. Siis on juba detsember käes, aga õiget jõulutunnet ikka veel pole. Isegi siis ei teki, kui taevast sajab alla ühekorraga kogu talve lumi.

Hommikul seisab laps oma toa uksel, tühi suss käes. „Päkapikk ei käinudki…“ Ähh, krt täitsa läks meelest. „Küll tuleb, ega ta igale poole ühe ööga ei jõua“, lohutan.

Kingitused peaksid tulema südamest, mitte esimeste ettejuhtuvate asjadena poeriiulist. Südame kuulamiseks aga tuleb aega võtta. Kustkohast? Nädalavahetusel ulatus Stockmanni parklamaja järjekord vaat et Tartu mnt. ristini välja. Ilge.

Üks kingitus on juba tehtud. See sisaldab endas võimalust koos minuga spas puhata :).