28 May 2020

Omniva ehk oma viga


Tahaks kohe nutta, sest midagi targemat ei oska teha. Saatsin hunniku pakke mai alguses Trumpi Imedemaale aga mitte üks pakk pole Eestist sentimeetritki edasi liikunud ja täna on 28.mai...

Milline klient sellist juttu usub??  Eriti veel see klient, kes elab USA-s, kel pole õrna aimugi, kus Eesti asub. Lisaks ei loe ta ka ühtegi lisainfot toote kirjelduse juures, kust näeks, et rahvusvaheline transport hetkel väga kiirelt ei liigu. Kusjuures sellest ma veel saaks aru, et kiiresti ei liigu. Aga sellest, et meie suurim postiasutus ei suuda pakke kuu aja jooksul riigist väljagi saata, minu väike pea aru ei saa.

Omniva pealikud laiutavad käsi - rahvusvaheline kanal on kinni. Samas see jutt pole midagi väärt, sest mingid pakid siiski liiguvad. Omniva kodulehel on kirjas riikide nimekiri, kuhu praeguses eriolukorras on võimalik pakke saata. Kuidas nendest kahest vastuolulisest infokillust siis aru saada?

Äkki olen mina liiga nõudlik ja tahan praeguses olukorras võimatut saada? Omniva pakkus jälle lahendust - "Teil on võimalus saadetised ka tagasi kutsuda. Selleks saate avalduse esitada postkontoris"
Jättes mulle mainimata, et selline tagasikutsumine maksab eraldi mingi hinna. Mis äriloogika see veel on? Kõigepealt maksan raha, et palun saatke ära ja siis maksan juurde, et ärge ikka saatke.

Ma olen kõikide endale tellitud pakkide osas väga leebe ja rahulik olnud. Üritanud järgi minna nii Lasnamäe postipunkti, Toompuiestee postipunkti ja siis lõpuks oma paki kätte saanud hoopis kolmandast kohast, sest nad viidi just eelneval õhtul sinna üle. Olen kannatlikult oodanud ja lärmi mitte teinud.

See situatsioon aga hakkab mulle rahalist kahju tooma, sest mul on raske leida mõistlikku ja kliendile arusaadavat selgitust selle kohta, miks Eesti on selline tibatilluke karuaugu suurune maa, kust post lihtsalt ei liigu, rongid ei sõida ja lennukid ei lenda. Ja et siin elavad ainult petised, kes vaestelt ameeriklastelt raha ära võtavad.


18 May 2020

Hoiatus: detailsed meditsiinilised kirjeldused :)

On kaks arsti, kelle külastamine mulle kohe üldse ei meeldi - hambaarst ja naistearst.
Peamine põhjus on see, et kui osadel on kõrge valulävi, teistel madal valulävi, siis mul pole üldse mingit valuläve. Nii kui arst puudutab, nii ma ka hüppan. Ükskord hambaarst lihtsalt puhus tuult hammastele ja mina juba võpatasin ning otsaesine kattus külma hirmuhigiga.

Minu kõige traumaatilisem hambaarstikäik oligi üks (ja siiani ainus) juureravi. Pool tööd tehti ära ja teine pool tehti kaks aastat hiljem,  sest vahepeal ma lihtsalt ei suutnud esimesel korral saadud valukogemusest üle saada. Korra käisin selle kahe aasta sees ja lasin ajutise plommi uue vastu vahetada aga ravi jätkata siiski veel ei suutnud. Lõpuks võtsin end ikka kätte. Kahjuks on mu väiksem laps sama kartlik ning mul ei õnnestu teda ka hambaarsti juurde viia, sest ta lihtsalt keeldub suu lahti tegemisest.

Naistearsti juures soovitatakse käia vist umbes korra aastas kontrollis. Ja kui pole kaebusi või hädasid, siis u kahe aasta tagant. Olen ülihalb eeskuju kõikidele lugejatele ja suudan end ajada arsti juurde u iga 5 aasta tagant. V.a. siis kui mul on parasjagu lapseootusega tegemist olnud. Kusjuures see 5 aastat möödub minu jaoks täiesti lennates ja ma pean iga kord tõdema, et JUBA JÄLLE ma pean naistearsti külastama.

Igatahes seekord sai tehtud kõikvõimalikud testid ja loobutud ühest lisavidinast. Imelik oli vastata küsimustele, kas mul on kahtlusi suguhaiguste osas või kas mul on kindel partner või milline seksuaalelu mul üldse on. Istusin lihtsalt ja raputasin iga küsimuse peale eitavalt pead. Ja mulle meeldiks kui mingi revolutsiooniline tehnikaareng saabuks ka naistearsti kabinetti ja igaveseks kaoks ära see kohutav tool ja need kohutavad arstiriistad.

Ma annaks isiklikult medali sellele, kes töötaks välja puutevaba naistearsti vastuvõtu. Hambarsti oma ka.

14 May 2020

Turule

Mina kui paadunud optimist ja kõiges-hea-leidja (ha-ha)  tegin sõbrannadele viiruse tõttu välja kuulutatud eriolukorra alguses nalja, et ootan huviga, mis eksemplarid vallaliste meeste turule tulevad.

Ilmus ju palju artikleid teemal, kuidas mees ja naine, kes on äkki sunnitud olema ninapidi koos 24/7 ja lisaks veel kitsastes oludes, avastavad äkki, et nad ei tahagi enam nii väga koos olla. Või et teinepool lausa võõraks ja vastikuks muutunud, üldse ei kannata temaga  koos olla. Või et kus mu silmad enne olid, et sellise lolliga koos elada tahtsin.

Täna delfit lugedes on näha, et tuli juba vaikselt susiseb suure, lõkkekslaotud puude hunniku all. Turule tulid  korraga Teet Margna ja Henrik Sal-Saller. Samuti on märkimisväärselt suurenenud erinevaid seksinippe õpetavate artiklite arv. Juskui see päästaks päästmatut...

Ootan  ja vaatan endiselt huviga.

13 May 2020

Emadepäev

Mul oli niiiiiiii ilus emadepäev.

Lapsed katsid terrassile imeilusa hommikukohvilaua sushi ja šokolaadikoogiga. Lubasid endast ka lausa pilti teha ilma draamata. Mul süda kohe sulas selle kauni hommikuse üllatuse peale. Mõnus oli päiksesoojas istuda, kohvi juua ja lobiseda. Maailma parim hetk üldse.

Pärast tegime veel natuke grilli ja istusime õega poole õhtuni. Vedas ikka hullult selle ilmaga, arvestades järgmise päeva lörtsisadu.

Oma emale ma ei helistanud...

08 May 2020

Paremaid aegu oodates

Kui keegi juhtumisi mõtiskleb selle üle, miks ma midagi kirjutanud pole, siis sellele on lihtne vastus ja lihtne põhjus.

Kodusistumise ajal on mul aega liiga palju mõelda ja enamus mõtteid on ühel teemal, millest ma lihtsalt rääkida ei taha ja noh veits imelik oleks ka 40+ vanuses sellest heietama hakata.

Häid asju on ka aga nagu öeldakse, näen ma neidki tehes kurb ja eemalolev välja.

Vältimaks pikki vingule ja halale pühendatud lehekülgi, ootan lihtsalt kirjutamiseks paremat aega.