30 January 2007

Sellel aastal tuli kevad varem

Vähemalt nii tundub, kui ma enda ümber õnnest säravaid nägusid näen. Einoh, iseenesest ju tore. Aga katsu nende tüüpidega midagi mõistlikku rääkida! Vastu tuleb ainult seosetu lalin...

Ah, tegelt ongi juba kuldnokad saabunud ja karud talveunest ärganud. See pisike, maasolev lumi ei suuda kevadet ära rikkuda. Ja mis seal salata - endalgi õnnestus lootusetult ära armuda.

Trendisoovitus: talv on uus kevad! sobib hästi tobearmsa naeratusega :)

27 January 2007

Mul on mitu tahku

Eestis on üks riiklik laulu-ja tantsuansambel, mille nimel ma olen nõus keset ööd üles tõusma, riidesse panema ja kontserdile minema. Olgugi, et ma olin ära joonud terve pudeli veini ning ootasin ööriietuses und.

Eestis on üks riiklik laulu- ja tantsuansambel, mille lugude sõnu ma peast tean. Ja nagu Volkonski kunagi tabavalt märkis, et saalis teavad sõnu kõik…kõik peale Hardi Volmeri.

Vahel on päris mõnus ennastunustavalt röökida ja rokkida. Laulda kõvemini ja täpsemini kui Volmer ise ja avastada, et kõik koledad naised olid sel õhtul Hollywoodis.

26 January 2007

Energiatega mängimisest

Olen läbinud Silva meetodi kõik tasemekoolitused ja pühitsetud Reiki I-sse ja II astmesse. Põnev on olnud ja tagasihoidlikult öeldes – elu on totaalselt muutunud.

Mida ma aga kohe ei teadnud, on see, et olen muutunud palju tundlikumaks ümbritsevate energiate suhtes. Ja neid energiaid on igasuguseid – häid, halbu, positiivseid, negatiivseid, siduvaid ja vabastavaid.

Ja nagu ikka minu puhul – jõuab Teadmine kohale nii, et algul koputab õrnalt õlale (seda ma ei märka reeglina) ja siis annab jalaga tagumikku. Ja seda viimast on juba raske mitte märgata.

Sain teada, et suure tõenäosusega olin ühe inimesega energeetiliselt seotud. Ma ei tea kuidas või millal see juhtus. Teadsin ainult, et see kurnab mind. Ja et ta unustas lahkudes mind sellest sidemest vabastada. Sideme lõhkumine osutus minu jaoks päris ehmatavaks kogemuseks. Jälle üks vajalik õppetund…

Aitähh Kerstile, kelle väike tihane ma olen :)

25 January 2007

Puhkus

Päikeses sädelev lumi, naeratav administraator, vaade lahele ja luigepaarile, gourmet-penned kanafileega, külm valge vein, veealune muusika, mullivann, hästiküpsetatud veisefilee, punane vein, vene diskomuusika, rahutu öö, päikesetõus aknal, kuum kohvi, saaremaa kaubamaja, armastusromaan, jäätisekokteil, imeliselt lõhnav lilleõli mu nahal, rahulolu, mönus villem, kaminatuli gospas, mojito, veel üks mojito, kurbus läinud suhetest, rõõm uutest suhetest, punane vein, taas rahutu öö, varane ärkamine, veemõnud, välibassein pakase ja tuulega, aurusaun, lemmikbassein, hommikusöök, asjad kokku, tagasitee, torm lahel, näost valge, päikesepaiste, kodu.

19 January 2007

Teile...

Külli, Merlyn, Kauro ja Andres.
Loodetavasti te ise ka teate, et olete väga lahedad tüübid. Ma ei saa ise ka aru, miks ma siiani teist hoolin, kui ma pangast juba üle 2 aasta ära olen olnud. Aga näe - hoolin, ja teie nägemine teeb alati minu pisikese kivikõva südame soojaks.
Ja et liiga läilaks ei läheks - ärge lootkegi, et ma kunagi seda eelnevat juttu omaks võtan.

Oodata on mõnus

Kõige mõnusam on ootus… Sündmus ise võib ka vahva olla aga miski ei saa vastu magus-igatsevale ootusele.

Praegu on mõnus. ( võibolla see tuleb ka õnnestunud veinivalikust mu klaasis :) )
Ootan pisipuhkust spa-s. Ja mitte lihtsalt spa-s vaid Georg Otsa Spa-s. See koht on mind lummanud esimesest korrast saati, kui sinna sattusin. Stiil, luksus ja rahu.

Unelen juba ette täiuslikku kehahoolitsust, mis ma broneerisin, lounge´is pakutava jäätisekokteili maitset, hommikusööki vaatega talvehallile merele, kus tiirutab talvituma jäänud luigepaar, udupehmet voodit hotellitoas, mahedat muusikat sealses pisikeses ujulas.

See aeg kohapeal möödub superkiiresti. Seepärast pikendagi oma mõnu ja naudingut ootusega.

17 January 2007

Ei jaksa enam

“Jutulinnul on hiilgav mõistus ja taiplikkus…taiplikkus. Jutulind ei jaksa enam”
Jutulinnul jookseb juhe kohe-kohe kokku ja kui tsiteerida veel lapsepõlve multikat “Kolmanda planeedi saladus” siis tahaks veel enda kohta öelda, et “see inimene läks ära, juba eile”.

Läheks Indiasse, nii umbes kuuks ajaks. Ilma igasuguste sidevahenditeta. Läheks sellisesse kohta, kus inglise keelest ei teata midagi. Jääb ära igasugune rääkimisevaev.
See pidavat praegu moodne olema – minna kaugele, et ennast leida.

Hetkel on mu peas tuhat muremõtet – lapsel on vaja homseks siilikostüümi (tule jumal appi!), veel on vaja helistada ja asju kokku leppida, protokoll valmis kirjutada, lennukipiletid broneerida (kahjuks mitte endale), hankida kaustad, arvutada kokku autoremondikulud, jne.jne.

Tahan vaikust ja rahu. Palun.
Või siis tuge...kelleltki.

13 January 2007

Ärge seda kodus proovige!

Vahel kasutab elu minu peal liiga karme võtteid, nendin ma pahuralt, hoides veidi värisevate käte vahel kuuma kohvitassi. Maja ees seisab üks valge auto, mille esispoiler on ribadeks, lisaks veel mõned avariijärgsed vigastused.

Olin hooletu, hindasin olukorda valesti ja nii see õnnetus juhtuski. Põhjendused, mis võivad elus kaasa tuua ükskõik millise õnnetuse.

Ausalt öeldes olin alates reedeõhtust pahas tujus ja tuju läks aina halvemaks. Peas liikusid pideva vooluna negatiivsed mõtted. Tujutuna läksin ka laupäeva hommikul linna peale asju ajama. Käimiste käigus läks tuju veelgi hullemaks. Ja siis….PAUK.

Mul on hirmkahju noorest poisist, kelle Volkswagen Golfi ma ära lõhkusin. Tema ei olnud küll milleski süüdi. Ometi pidi ta minu tõttu paljudest oma plaanidest loobuma, sest ta auto vajab suuremat remonti.

Ütle nüüd, Elu, kui see ei olnud karm õppetund, siis mis see oli?

Õnne valem

Mida on õnneks vaja:

1) Üht vahvat korterit tsaariaegses majas
2) pitsike (või paar) zubrovkat
3) toredat seltskonda
4) ahjukana ja currysardelli
5) Petra-nimelist, kuid fantastiliselt kaunite näojoontega meesbarbiet :)
6) kainet autojuhti
7) James Blunti enne magamajäämist õnnis naeratus suul...

11 January 2007

Kuidas ma haige olin

Nüüd ma olen valmis sellest kirjutama..
Eelmise aasta novembri algus tõi mulle kaasa ühe lahkumineku. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Sest lahkuminekud on ju kõik ühesugused – haigettegevad.
Mind üllatas hoopis mu keha reaktsioon toimunule. Päev pärast lahkuminekut tõusis mul palavik ja tolmusest sahtlinurgast välja otsitud elavhõbedatermomeeter näitas temperatuuriks 38,3. Mul pole sada aastat palavikku olnud! Ja ometi olin ma nüüd puruhaige – lisaks palavikule ka nohu, peavalu, kurguvalu ja ütlemata vilets enesetunne. Hea, et tütreke sel ajal maal koolivaheaega veetmas oli, nii jäi tal nägemata pilt ühest väga armetust emast. Sest oma lapse jaoks olen ma ju kõige ilusam, targem, tervem ja kõigega hakkamasaav ema.

Tekikuhila all ja praktiliselt surma oodates (väike liialdus muidugi) ei suutnud ma isegi positiivseid mõtteid mõelda, sest ka mõtete liikumine peas oli valusväsitav. Ja nii ma lubasin endale, et “põe rahulikult see kriis läbi…” Kaks inglit tõid mulle poest süüa ja käisid mind lohutamas. Ma olen neile elu lõpuni tänulik selle eest.

Aga ma eksisin rängalt, arvates, et eelpooltoodud haigus lahendab kõik mu probleemid. Oh, ei! Selgus, et see oli alles avalöök. Kõigepealt sain tunda meie jõledat perearstisüsteemi – mind praktiliselt sõimati läbi selle eest, et julgesin soovida arstinumbrit lähipäevil. No mis siis ikka, ma rahakas naine, lähen eraarsti juurde.

Nõrganärvilistel edasi mitte lugeda.
Selgus, et mu väike nina on seestpoolt üleni täis herpesest tingitud ville ja koorikuid. Ja, et mul on igemes põletikukolle, mis tuleb koheselt kirurgi poolt lahti lõigata. Saatekiri näpus, istusin ma Mustamäe Haiglas näo-ja lõualuukirurgi ukse taga ja nutsin. Nutsin oma ülihaleda seisundi pärast. Nutsin seal kirurgitoolis veel edasigi, mis siis, et see lõikus nii väga valus polnudki.

See saaga kestis kokku nädal aega. Järgmisel nädalal olin ma terve.
Ja valu enam polnudki. Mitte mingisugust.

08 January 2007

Nähh

Tahtsin kultuurne olla. Kõige lihtsam viis – kino. Ei tasu ju kohe raskemate kultuuriüritustega alustada, ikka tasa ja targu. Mõeldud – tehtud. Film välja valitud, naised kaasa organiseeritud, aeg planeeritud. Popkornirahagi taskupõhjas lootusrikkalt kõlisemas.
Kõik ilusa aga rikkus ära kino kassapidaja, kes teatas, et pileteid ei ole. Kuidas ei ole? 21. sajandil ei ole CC Plazas pileteid. Kuhu me jõudnud oleme, ahh??
Vaat kus kino.

P.S. Üritan siis mõne näitusega. Seal pole lootustki pileteid mitte saada.

06 January 2007

Vein ja luule

Üks hästi kallis inimene juhatas mind tagasi luule juurde...Olen talle lõpmata tänulik ja panen siinkohal kirja ühe luuletuse tema käest laenatud Eesti luule raamatust "Sina ja mina".

minul võiks samuti olla
kodu ja pere ja laps
minul võiks samuti olla
tunded ja tutvumisnaps

minul võiks samuti olla
ühekssaamiseööd
minul võiks samuti olla
meelepäralist tööd

minul võiks samuti olla
elu ja eneseleid
minul võiks samuti olla
aga ei ole neid

minul võiks samuti olla
murede murdumishetk
minul võiks samuti olla
aga ei ole - on retk

minul võiks samuti olla
valude väljumisvaev
minul võiks samuti olla
pole - on kuivanud kaev

minul võiks samuti olla
piisake eluvett
minul võiks samuti olla
pole - on ämber ja kett

minul võiks samuti olla
kodu ja pere ja laps
minul võiks samuti olla
aga mind pole kaks

/Villu Kangur/

04 January 2007

Täiesti kultuuritu persoon



Avastasin ehmatusega, et ma olen muutunud märkamatult täiesti kultuurivõõraks inimeseks. Ei teatrit, muusikat, kunstinäitust, rääkimata isegi kinost. Milline piinlik lugu. Luban endale kiiremas korras parandada selle vea.

Minuga ühineda soovijatel palun kontakteeruda kiiremas korras :)

03 January 2007

Armastuseringid sinu ümber

Kõige tähtsama armastuseringi sinu ümber peab moodustama armastus enda vastu. Kui sa ennast ei armasta, ei oska sa ka teisi armastada. Paljukorratud tõde, kas pole. Ainult, et selle kordamisest üksi on vähe, see teadmine peab tõeliselt sinuni jõudma. Ainult sina saad ennast armastada nii nagu ei keegi teine. Suur, ilus ja põhjatu armastus, mille olemasolu ei vähenda liigsed kilod või hommikusassis juuksed.

Teise ringi sinu ümber moodustab vastassoo esindaja armastus. See saab ainult täiendada armastust, mida sa juba enda vastu niigi tunned. Aga Jumal on siiski loonud mehe ja naise, et nad toetaksid teineteist sel raskel teel surma poole :)

Tähtsuselt kolmanda armastuseringi moodustab sinu ümber armastus lapse vastu.

Neljanda armastuseringi aga moodustavad sinu vanemad. Miks vanemad nii kaugel on? Suure tõenäosusega sellepärast, et kõik lapsed on vanematele n.ö. laenuks. Vanemate kohustus on laps üles kasvatada ja lasta tal siis minna oma Elu elama ja oma Ülesannet täitma.

Viiendas armastusringis paiknevad töö ja karjäär.
Kuuendas ringis paiknevad hobid, lemmikloomad jne.

Panin selle järjestuse kirja, kui kuulasin ühe kaartidega ennustaja juttu. Ennustamisest ei tea ma suurt midagi aga see ringide teooria hakkas mind huvitama. Sest kui ma nüüd mõtlen tagasi oma elule, siis ma näen kohutava selgusega, et ma olen ühe suure vea teinud. Ma ei ole ennast kunagi ise armastanud…

Ma olen endale meeldinud siis, kui mulle ilusaid sõnu on kõrva sosistatud, mind on hellalt silitatud või mulle on avaldatud armastust. Neil hetkeil olen ma tundnud ennast Maailma Ilusaima ja Parima Naisena. Kuid ma ei oska seda ülendavat õnnetunnet üksi tunda vaatamata sellele, et põhjused on ikka veel olemas.

Korra alustasin oma elu teisest armastusringist, mis loogilise järjestusena tõi kaasa kõik teised järgnevad ringid. Sündis tütreke, moodustus pere ja oma vanemad taandusid tahaplaanile.

…Ainult, et esimest armastuseringi ei olnud moodustunud. Armastasin end vaid siis, kui keegi teine armastas ka mind. Ja kui teise armastus otsa sai, olin pahur ja õnnetu. Olin armastusest ilma jäetud. Oh, mind rumalat…

Ma alustan nüüd uuesti. Ja seekord esimesest armastuseringist.

P.S. Pärast selle jutu kirjapanekut, mida mõned (:P) nimetasid "õpikujutuks", lugesin õhtul kodus enne magamaminekut A.Nekrassovi raamatut "Elavad mõtted". Mingist hetkest hakkas raamatus kirjapandu väga tuttav tunduma - ringiteooria! Praktiliselt sama, mis ma siin ise kirjutasin. Nii, et ei mingit originaalsust ega maadeavastamist..

02 January 2007

1. ja 2. jaanuari vaheline öö

Mul jällegi on ainult tühjad pihud,
kuid küsides ma vaatan ümberringi,
on terad juba kuldses vihus,
kuid mina oma päevi ära kingin.
Mul jällegi...
/G.Graps/

Tartu oli vägev, seltskond oli huvitav, viin oli külm.
Head Uut Aastat!