09 November 2012

... aga ööd on nüüd ilusad

Jenkkivoodi on keset tuba ja selles magamine on puhas nauding. Enne magamaminekut ütlen Superkangelasele "tsaupakaa ja kohtume hommikul!" Ruumi on just parasjagu piisavalt, et ei pea kokku puutuma kui just ei taha.

Ainult et tegematajäänud ja kiirel tööajal edasilükatud asjade nimekiri on niiiiiii pikk, et mingit hommikust põõnutamist küll eriti ei ole. Raske on see koduperenaise elu :)  Kui oled kontoris päevad läbi tööl siis lihtsalt toimetad hädapärased asjad kiiresti ära ja ei kuluta aega ei shoppamisele ega elukvaliteedi parandamisele. Kui midagi just ribadeks katki pole või küljest ära ei kuku siis käib küll. Ja pikki jutte pole ka vaja sõpradega ajada. Töö-köök-voodi.

Aga kui on aega :) No siis ei jõua ühe päevaga ühte asja ka ära osta. Vaja ju imetleda kaupa mitmes poes, kaaluda ostu, vahepeal kohvitada ja juuksuris käia. Ja ongi juba õhtu käes. Nagu selles reklaamis, kus Kadri Adamson mehele niimoodi saiu küpsetas, et ei teadnudki millal see juhtus :) Ühesõnaga päevadepikkune chill.

Aga selleks,et ajutegevus päris ei seiskuks, hankisin endale väikese kirjutamisetöö. Päris huvitav on.

29 October 2012

Päevad väsitavad mind

Plaane on rohkem kui teha suudan. Hommikul olen puhanud ja värske - siis on jaksu mõelda. Aga tuhin läheb umbes paari tunniga mööda ja siis on päeva lõpuni üks enese vedamine ja ohkimine ja isegi pikaliheitmine ei too loodetud kergendust. Paha ja raske ja oioioi. Ühesõnaga. Õnneks see läheb muidugi üle.

Lauri Nebel ütles laupäevases  LP-s, et kui koos on abieluvoodi muretsetud siis ei tohi lahku minna :) Meest sõnast. Ma avastasin nimelt, et kodus olemasoleva voodi laius on 140 cm! Kahe inimese puhul on see 2x70 cm !! Võrdluseks, et minu ümbermõõt on hetkel juba kaugelt üle meetri... Aga jah, voodi ostmise ajal olin noor ja ullike (ja palju saledam ka). Ostsin voodi aint iseendale ja olin kindel, et kui kunagi tuleb minu ellu uus mees siis ma lihtsalt kolin tolle juurde elama, kuna ta on rikas ja ilus ja tal on kõik olemas. Päris nii ei läinud aga see eest on pool uue voodirahast Superkangelasel makstud. Nüüd jääb üle veel paar nädalat  oodata ja siis ülejäänud raha ära maksta ja siis ongi paradiis käes! 180 cm hiiglasuur ja uhke, udupeente ökomadratsidega jenkkivoodi! See on täitsa nagu jõulud juba. Õues jõulud, kodus jõulud. Ja siis ma enam oma voodist üles ei tõusegi. Sest kohe-kohe lõpetan ka töölkämise ja võtan puhkuse välja. Ja siis ma lihtsalt leban ja kosun ja õitsen :)

03 October 2012

Christina Aguilera: "Olen paks plika. Leppige sellega!"

Võtab natuke aega, et harjuda sellega, et mu keha ei kuulu päris mulle. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Superkangelase padjal olid hommikul mingid plekid. Küsisin pahaselt patja kõrgel õhus hoides, et "mis plekid need siin on!?!" Vastus ajab mind siiamaani naerma.

"Ma sõin õhtul šokolaadi. Ilmselt mul siis tuli öösel suust natuke šokolaadi padjale."

Ta on mul ikka nii nunnu. Ja tal voolab öösiti suust puhast šokolaadi. :)

17 September 2012




Ma vist peaksin südamerahu mõttes vähem internetti ja ajalehti lugema :)
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kati-toots-ullatas-jaan-tootsi-55-sunnipaeval-romantilise-liuglemisega.d?id=64977062

Liuelda oma mehe juubelil teise mehega tema nina all? Ma nagu ei näe selles midagi toredat. Et oma mees seisab nagu töll, käed külgedel ja vahib, kuidas tema naine ilusa noore mehega tantsu kepsutab?

Heh, ma kahtlustan, et iga vähegi isane mees hoiab sellises situatsioonis pealtnäha viisakalt aga löögivalmis rusikat taskus. Rohkem isased ilmselt võtavad selle taskust välja. Juhul muidugi, kui nad oma naist armastavad.

Lugu sellest, kuidas kaksikuid mõnitati aga tegelikult ikkagi ei mõnitatud.

Ajendatud Eesti päevalehe artiklist: http://www.epl.ee/news/eesti/kaitsevagi-reamehi-alandavat-hauakaevamist-ei-toimunud.d?id=64969484

Vahel ajavad need haiged, riiklikud, bürokraatlikud, inimesevastased süsteemid ikka juhtme nii kokku, et tahaks kõva häälega karjuda: "Inimesed, tulge mõistusele!" Õigemini mitte inimesed, vaid ametnikud, tulge mõistusele.  Sest, kuidas saab terve mõistuse pärane olla olukord, kus kaksikud süüdistavad ohvitsere ajateenistuse ajal mõnitamises ja alandamises aga Kaitsevägi teatab, et "ohvitseride teguviisis inimväärikuse alandamist ei nähtud."

Mismõttes ei nähtud? Kaks inimest ju nägid ja tundsid? Tundsid reaalselt alandamist ja mõnitamist. Mismoodi saab keegi ametnik otsustada, et ei tegelikult nad ei saanud seda tunda.

Mõistan muidugi, et ajalehtedes kajastatu ei ole kunagi 100%-liselt puhas tõde. Ja et näiteks needsamad kaksikud võisid tegelikkuses olla ilgelt tüütud ja allumatud tegelased, keda peeti vajalikuks korrale kutsuda. See selleks. Samas ma aga ei näe, et kaksikutele oleks selle juurdluse käigus midagi süüks pandud. Või et nad oleksid olnud teenistuse käigus mitmeid märkusi saanud korrarikkujad.

Ainus asi, mida kaksikutele ette heidetakse on see, et nad ei tulnud andma täiendavaid ütlusi. Õige kah, mida siin enam rääkida on. Kõik sai esimese korraga öeldud.

03 September 2012

Vahel on ikka elu nii kuradi ebaõiglane ja eriti teravalt tunnetad seda siis, kui pead mõnusas vinoteegis hea punase veini joomata jätma. Pooliku klaasi laualejätmine näib suisa pühaduseteotusena. Lihtsalt teed südame kõvaks ja astud minema... Küll ukse taga jõuab nutta.

Väisasin nimelt Pärnu linna äsjaavatud peenemaid vinoteeke. Reklaami ei tee aga üks koht oli hubasem kui teine. Ilmselt sellepärast, et proua omanik on tuttav :) Kuna koha peal jooke väga manustada ei saanud siis kahmasin igaks juhuks pudeli kvaliteetset Itaalia ökoveini ka kaasa. Sõnad loeti peale, et joo kuidas tahad aga ära sa jumala pärast seda hinnalist veini toidutegemisel kasuta!

28 August 2012

Hiline sünnipäevakink

Ma olen juba eas, kus kõik sünnipäevakingitused ei pea olema varahommikul ärgates voodi ette ritta laotud. Mõne kingituse võib kätte saada varem ja mõne hiljem. Mulle sobib. Sedakorda saabus üks kingitus keset kaunist augustit ja sisaldas ennast chillout- paketti Viimsi SPAs. Ärge seda paketti kodulehelt otsige :)

Kuna ma olen siin kirjutanud enam-vähem kõikidest spadest, kus ma käinud olen siis mõtlesin, et talletan selle kogemuse siis ka blogisse. Kuna samas aga oli tegemist kingitusega siis palun kinkijal Viimsi SPA plusse ja miinuseid mitte isiklikult võtta! Eksju :)

Ausalt öeldes ööbisin ma esimest korda nii lähedal kodule. Kogu aeg oli siuke tunne, et kui midagi maha jäi siis käin sipsti kodus ära. Ja koduigatsuse tunne oli ka palju kõvem. Aga võibolla tuli see ka sellest, et Superkangelane ei olnud minuga koos ja ma olen harjunud siiski koos temaga spamõnusid nautima.

Hotell ise on küll renoveeritud aga hall ja igav. Silmailu ei mingit, ainult pikad vaibatolmused koridorid. Väga kohmakas check-in. Ülipüüdlik tütarlaps andis meile kahe toa kaardid, millest ühed ei teinud piuksugi, rääkimata ukse avamisest. Sõbranna pere oli tellinud titevoodi. Üllatus tabas mind aga oma toas, kuhu oli ka näsitud välimusega titevoodi pandud? Küsisin, et miks? ja sain vastuseks, et nad ei teadnud kuhu tuppa voodi panna ja panid seega mõlemasse. Nagu misasja? Mis loogika see oli? Mõlemad toad olid absoluutselt identsed. Pane kumba tahad? Teine üllatus saabus voodile asetatud hommikumantleid uurides. Mu pikajalgsele tütrekesele oli 12-aastase jupatsi mantel pandud ja minul suurus 3XL. Ma olen praegu kogukam küll aga sellesse mantlisse ma kadusin ära :) Nagu jälle, mis loogika?

Kuna kõht oli juba lõnaajaks tühjaks läinud aga samas tahtsime kohe veekeskusse minna siis tegime kompromissiks väikese lõuna 1. korrusel olevas Sushitime`s. No nii suuri sushisid nägin mina küll esimest korda :) Samas maitse oli täitsa hea ja kõhu sai mõnusalt täis.

Nii kui astusime sisse sauna- ja veekeskusse, tekkis mul kohutav igatsus Grand Rose Spa järgi. Kõik oli nagu samasugune aga veidi väiksem ja läbimõtlematum. Lisaks tohutu hulk rahvast. Mis viis mind omakorda mõttele, et linnarahva lubamine nii väiksesse spaasse peaks olema kas piiratud või üldse mitte lubatud. Kui Grand Roses käib ka linnarahvast, on spa siiski mõnusalt tühi ja lõõgastumisruumi jätkub piisavalt kõigile. Kui veel hommikul spad külastada siis saab lausa uhket üksindust nautida. Ja vot seda tunnet pean mina tõeliseks puhkuseks.  Aga praegu kubises bassein peredest, saunad olid ülerahvastatud ja lõõgastava meeleolu asemel valitsesid kilkamine ja sagimine.  Muidugimõista ei istunud ma virila näoga basseini äärel vaid proovisin järgi kõik alla 50 kraadised saunad, basseinikesed ja suure ujumisbasseini. Saunadest olid tavapärases headuses aurusaun, mille uks kahjuks oli tiba rääbakas ja ei hoidnud korralikult kinni. Tõsiselt ilusad olid kadakasaun ja soolakivisaun. Nendest esimesel oli sein täis kadakapuu seibe ja teise sauna sein oli loetud oranzhidest läbikumavatest soolakividest. Teate küll neid soolalampe ju. Tahan oma koju sellist sauna!

Kohaliku restorani  "tanssiilta" ei tulnud kõne alla, mistõttu õhtusöök tuli leida majast väljapool. Käisime Paadis ja saime söögi kõrvale nautida vabaõhumuuseumis toimuvat Muinastulede ööd. Olin selle ürituse täitsa ära unustanud.

Hommikusöök oli täitsa okei. Välja arvatud pannkookide puudumine, mida ma tegin õhtul kodus ise lapsele. Ta kohe täitsa unistas, et võiksid olla pannkoogid hommikusöögil. Miks ka mitte? Pühapäeva hommikul. Võiks ju tõesti? Aga muus osas kõike jätkus, ruumi oli, omletti ja viinereid anti :) Mina olin rahul. Hommikusöögi järel tegime veel ühe hommikuujumise ja -saunad. Rahvast oli endiselt liiga palju. Seejärel asjad kokku ja koduteele.

Kodusõit võttis aega umbes 20 minutit...

31 July 2012

Mul on olnud liiga palju aega mõelda. Oma tuleviku ja tervise ja saamatajäänud elamuste peale. Ja nüüd mul on hirm, et mis saab kui mu tervis näiteks ei pea vastu. et kui ma jään järjest nirumaks ja viletsamaks, et ainus võimalus veel maailma näha on minna kirsturahaga pensionäride kruiisile.

Äkki see ongi keskeakriis? Et kui nagu umbes pool elu on selja taga ja ees seisab vähemalt pooleteise aastane paus alkoholist, lõbustustest ja reisimisest siis tuleb tunne, et ma jäängi kõigest ilma ja ma ei saagi enam kunagi kuskile hullumeelsusi tegema minna. Et elu läheb lihtsalt mööda.

Olgem ausad, keha pole enam päris see, mis 20-aastaselt. Väsib, valutab siit ja sealt, annab tunda pärast raskemaid tegevusi. Nüüd hakkab kohale jõudma küll spordi ja toidu osa selles kõiges. Tahaks ju nagu ikka edasi oma keha nö kasutada ja ennast hästi tunda. Et tervis siiski vastu peaks, sest mul on veel palju asju tegemata.

Et ma ikka jaksaks edasi elada.

21 July 2012


Kuigi Mel B, endine Spice Girl,  on selle shefi triki ära teinud, on mõte siiski ülimalt hea :) Baby shower strippariga.

Ja kes pärast järgnevat lugu nutta tahaksid, minge tehke rasedustesti. Suure tõenäosusega on seal kaks triipu.

"Igatahes,üks päev oli mul tohutult šokolaadi isu. Selle pergale piimašokolaadi,kus on suured metsapähklid sees. Saatsin mehele lõunal sms-i,et kui töölt tuleb,et tooks mulle palun selle sokolaadi. Kui poodi läks(koju oli ka söögikraami vaja osta) siis veel tuletasin meelde,et sokolaadi ei unustaks.

Ja ta unustas selle võtta. Tal ema just helistas ja liikus sujuvalt siis kassade poole.
Igatahes kui ta koju tuli,siis alguses mõtlesin,et ta teeb nalja,et unustas ära. Aga tegelt unustaski. Ma siis hakkasin süüa tegema,endal maailam kõige kurvema kutsika nägu peas,kui järsku kuulsin kuidas korteri uks käis.
Ta sõitsis poodi tagasi ja tõi mulle selle šokolaadi(tegelt tõi kohe 3tk),sest tal hing hakkas nii valutama kuna teadis,et olin terve päeva seda sokolaadi oodanud. Ja kui ta koju tuli ja selle mulle andis,siis ma puhkesin kõva häälega nutma. Naabrid ka kõik vist kuulsid. Emotsioonid käisid nii üle pea,et ta läks poodi tagasi ja tõi mulle selle,ma ju oleks saanud ilma selleta ka olla.
Mees siis küsib,et miks sa nutad ja ma ütlesin,et ei tea miks. Lihtsalt,sest ta läks tagasi ainult seda sokolaadi tooma mulle,kuigi poleks vaja olnud." /Allikas: http://www.perekool.ee/ /

10 July 2012

Vakansioon*

Mu suvine lemmiktegevus on rõdul päevitades kergete raamatute lugemine. Täna võtsin ka end kokku ja kõndisin raamatukogusse. Ma nimelt ei raatsi osta selliseid raamatuid koju. Poolel teel raamatukokku avastasin, et ID-kaart jäi koju. Kõndisin kirudes koju tagasi aga jäin siiski endale kindlaks ja ei võtnud autot, vaid jätkasin oma jalgsirännakut. Olen juba eelmisest aastast kui mitte kauem jahtinud Epp Petrone raamatut "Kas süda on ümmargune?". Nüüd kõndisin ka kepsakal sammul sinna, kus viimati minu teada asus Eesti kirjanduse "P". Kahjuks oli riiuleid ümber tõstetud ja sel hetkel, kui ma "P" leidsin, tuli sinna riiuli ette noor neiu, kes sujuva liigutusega võttis just sellesama Petrone raamatu riiulist! Üritasin talle kuklasse sisendada, et "pane tagasi, pane tagasi" aga see ei aidanud ja neiu läks raamatuga minema. Deem! Ma olin nii lähedal! Ainult minut jäi puudu.
 Selle asemel aga sain vahva raamatu "Kebab ja kilukarp"sellest, kuidas eestlane, soomlane ja türklane kebabi restorani tegid. Raamatus on kohe alguses lõik, mis mind lohutada suutis :)

"Kui üks päev jälle tööl olin, sisenes proua, kellel oli üks hammas ja kes oli riietatud nagu nukitsamehe ema. Ta soovis sünnipäeva pidada meie kohvikus: olla linnas ringi vaadanud ja see koht olla parim. Tal olid ka oma nõudmised. Liha peab olema pehme, sest ka tema sõbrannadel ei ole hambaid. Samuti võtavad nad tee ise kaasa, mina korraldagu kuum vesi."


* minuleiutatud sõna, mis tähendab "puhkus"
Oh, ma tahaks praegu sae kõvasti käima tõmmata. Lugesin juhtumisi Rentsi ja tema viidatud artiklit .  Esiteks misasi on üldse kohtingutreener ja mis koolis selleks õpitakse? Ja mis kuradi pärast seal koolis õpetatakse eelarvamustest ja vanamoodsusest sõltumist?

Ma muidugi ei suitseta. Nii et see osa läheb minust mööda. Aga kindlasti ma ei tõtta järeldusi tegema, kui ma näen suitsetavat naist. Kugi lugupeetud treeneri arvates suitsetav naine võrdub lits, mis lits.Mul tuleb selle seisukohaga kohe meelde üks legendaarne raamat " Sada aastat kriminalistikat", kus on kirjas, et kunagi ammu-ammu teadlased arvasid, et kurjategijatel on teatud näojooned ja kolba kuju. Nii et kurjategijat on põhimõtteliselt võimalik niisama tänaval ära tunda. Ja et kui sul on sobiv kolbakuju siis kurjategijaks saamisest pole pääsu. Hea ikka, et õigussüsteem ka leiutati :) Muidu pandakski inimesi näo järgi kinni.

Küll aga olen ma see naine, kellel on tätoveering, augud, geelküüned ja issandissand, ripsmepikendused ka. Kohtingutreeneri diagnoosi järgi olen ma oma kehast mittehooliv, lapsik, mitte tõsiseltvõetav, kergesti manipuleeritav ja minu haridustase ei ole väga kõrge. Lisaks olen ma laisk, sest ei viitsi ise vaeva näha oma küüntega.

Tundub, et kohtingutreeneri arvates oli parim aeg ürgaeg, kui mehed käisid metsas ja naised kasisid koobast. Milleks meile areng ja leiutised? Milleks elu lihtsamaks muutvad vidinad? Las naine olla ürgkole ja ärgu lootkugi, et mõned pisikesed ilusaladused teda kenamaks muuta võiksid, eksole.

Ja elu on näidanud, et need mehed, kes surmkindlalt väidavad, et  "loomulik ilu on alati etem kui võltsilu", ei teagi, et loomulik olemiseks on spetsiaalne meik leiutatud :D

Blond, MA

25 June 2012

Fantastilised koogiretseptid Buduaari foorumist

Juustukook

500g lehttaigant
riivitud juustu
rullida lehttaigen laiali pannisuuruselt ja see pannile asetada ja riivitudjuust peale
ja saabki kerge maitsva koogi


Moosikook

liivataigen ja moos

Küpseta ahjus liivataigen ja lisa ahjust välja võttes moos ja ongi valmis.
 

Kirjapilt muutmata :) Head küpsetamist!

21 June 2012

Kui te näete kedagi supermarketi kahe ukse vahel nendesse kummimattidesse kingakontsaga kinnijäänuna siis öelge mulle "tere", sest see olen raudselt mina. Vahel ma ületan neid lõks-kummimatte küll ka varvastel tippides. Aga see näeb suht napakas välja ja siis ma jälle riskin korraliku astumise ja kinnijäämisega.

Eriti ärritav on kinni jääda siis kui sul on käed raskeid poekotte täis. Siis tuleb tegeleda tohutu logistikaga kott maha-jalg kingast välja - king lahti sikutada- kott ja king kätte - mati lõppedes king jalga ja koju.

Eile tormas üks täpselt minu taga kõndinud onkel peale kummimatti kinnijäämist minust lihtsalt mööda. Ma arvan ka, et see oli ainuõige teguviis....(puhas sarkasm). See on peaaegu sama hea lugu kui see noormees, kes rehviventiili lahti keeramise asemel ulatas mulle salvrätiku, et saaksin käsi pärast porist puhtaks pühkida.  Kuradi mehed, ma ütlen. Kust tuleb see meeste seas vohav kasvatamatus ja hoolimatus?

16 May 2012

Väike auruvedur, kes suutis


Siuke auruveduri-tunne on praegu. Vahepeal küll peaga vastu seina. Aga siis jälle edasi. Nagu mismõttes ei saa? Saab küll!

Suure tuhisemise käigus õnnestus mul esimest korda elus juuksuriaeg ära unustada! Istusin ninapidi paberites ja närisin pliiatsit kui seda vaikelu katkestas telefonikõne ilusalongist. Oli kõvasti vabandamist.

10 May 2012

Esimene grill meie traditsioonilises kohas tehtud. Täiesti ebaõnnestunult. :)
Söed ei läinud kuumaks, pooltoores sealiha ootab nüüd külmkapis mingit head retsepti, kana sai õnneks valmis, ilm oli megailus ja meri loksus rahustavalt. Talleggi jogurtimarinaadis kana ei ole enam nii hea kui varem. Ilmselt on tohutu müügiedu  pannud tegijad loorberitele puhkama ja nüüd leiab sealt lihaämbrist väga kummalisi tükke.
Tütreke sõi suure näljaga kõik hapukoore-kurgi-tomati salati enne liha valmimist ära. Mina sõin leiba ja jõin siidrit ja olin tänu alkoholile suht rahulik aga kahjuks mingil hetkel kadus alkoholi mõju ära. Superkangelane oli nagu noor vasikas kevadel :D Aint et pärast paari kepslevat hüpet käis mingi krõks ja täna põlv sirgeks ei lähe.

Kui päike oli juba täiesti loojunud, söed ikka veel külmad ja olukord enam kui lootusetu, sai mul kannatus otsa. Asjad kokku ja Mcdonaldsisse sööma. Viimane kaader mereäärest oli see, et Superkangelane kõndis mere poole käsi pesema ja mina ajasin jalaga mõningale mahajäänud söele liiva peale, käes poolik õllepudel (mitte minu oma). Tütreke naeris autouksel ja ütles, et ma olen seal tatsates nagu "purjus naine, kelle juurest mees kaugusse ära läheb." Selline kaunis õhtu lõpp.... :)

08 May 2012

Imerohud

Äkki läheb teil ka vaja :)
Esimene avastus: Cherrys müüdi Spirulina vetikatablette ükskord ja mingi uitmõtte ajel kahmasin ka voucheri. Just sai purgitäis otsa, võtsin kaks tabletti hommikuti (kokku oli neid 90). Ja ma alles nüüd ühel õhtul mõtlesin, et opaa,  kuidas ma see kevad jaksanud olen kõiki oma asju teha? Ega ma täpselt ei teagi, kust see energia tuli aga äkki on tabletsikutel siiski mingi roll. Vähemalt internetis neid ka kiidetakse. Igatahes mina lähen teist purgitäit apteegist tooma. Õigemini küll vaat sellega on eraldi naljakas lugu :)

Lugu: vanainimeseks saamisel on omad staadiumid, eks ole. Üks viimastest staadiumitest on minu arust see, kui sa käid vannis ja ei lase vett ära, vaid järgnevad nädalad tõstad sealt kopsikuga vett potti, kui pissil oled käinud. Sest ega vett ei saa ju raisata. Üks esimestest staadiumitest aga on see, kui sa hakkad erinevaid apteeke võrdlema, kust odavamalt rohtusid saab. Nojaa leidsingi mina internetist lehe, kust oli lugeda, et Spirulina tabletid on kõige odavamad Kärdla apteegis. Tehtud-mõeldud. Hiiumaad tihti väisavale tuttavale tellimus sisse antud. Alles tüki aja pärast hakkas piinlik....:D et midasssja nagu.

Teine avastus: oma treeneri suureks õuduseks ma ei söö köögivilju ega joo rohelist teed. Roheline tee on suht ilge-kirbe heinamaitsega mu meelest. Aga sõbranna tõi kingituseks Tulsi teed, üks on roheline ja teine roositee. Roheline tee on mõnus, heinamaitset pole ja roositee on üleüldse siuke roosilõhnaline luksus. Köögivilju ma aga ei söö endiselt. Äkki see saab kunagi mu kolmandaks avastuseks? Võibolla... pigem mitte.

07 May 2012

See aasta on kevad kuidagi eriti märkamatult kohale hiilinud. Ühelt poolt tuleb see kindlasti asjaolust, et ma istun tööl seljaga akna poole, tööle saabun hommikukülmas ja õhtul lahkun pimedas. Teiset küljest jälle ka sellepärast, et tegelesin koolitööde viimase ponnistusega. Krt, kas saab selle kooli läbi või mitte! Ehk et ma olen umbes veebruarist pea iga päev ajusid ragistanud ja hambaid kiristanud ja juhendaja jutust korduvalt sügavasse masendusse langenud. Söönud purgitäie energiat andvaid Spirulina vetikatablette ja jälle edasi pingutanud. Kõik trennid ja pidustused ja iluprotseduurid on vahepeal lihtsalt ära jäänud. Kujutate nüüd mind ette paksu, üksiku ja karvakasvanuna? :)

Ja nii ongi salamahti kätte jõudnud minu imeilus sünnipäevakuu. Ja kaunid kevadised nädalavahetused. Paljudel on juba esimene grill ja "den shaslõka" ära olnud aga küll ma ka jõuan! Ma tean vähemalt nelja kohta, kus on kena õu ja grill ja kuhu mind ilmtingimata külla oodatakse :) ja üleüldse on niipalju toredat ja naermaajavat ümberringi (ning ma sügavalt loodan, et see reaktsioon ei ole mingi hilinenud hüsteeria teadustöö tegemise pärast)

Kaunist kevadet kõigile!

jumaljumaljumaljumaljumaljumal küll, vanadus tuleb ülipikkade sammudega järjest lähemale. kuidas muidu seletada seda fenomeni, et kui varem olid erootilistes unistustes ilusad, võõrad musklites poisid aga nüüd hoopis meenutan omaenda seiklusi? issandissand.

24 April 2012

Hall ja igav hommik. Võtan töö juures köögis haigutades kohvi ja vaatan aknast välja. Maja ees seisab töömeeste buss, küljeuks lahti. Ukse peal aga kõõlub töömees, kes sikutab endale jalga punaseid tunkesid. Nurga tagant läheneb teine töömees ja istub bussirooli. Ukse peal ukerdaja teda ei näe. Ma tunnen kuidas ma elavnen ja adrenaliin hakkab voolama. Ootan põnevusega. Roolisolija paneb bussi käima, tagatuled lähevad põlema, klaasipuhastajad hakkavad tööle. Ootan pineva põnevusega. Kas hakkab sõitma nii, et küljeuks on lahti, ja tööpükstes mees kukub lihtsalt autost välja, tehes kohutavaid uperpalle ja jäädes seejärel märjale asfaldile lebama...Oleks veidigi põnevust selles hallis hommikus. Aga ei. Püksid jalas, astub töömees furgoonist välja, tõmbab ukse kinni ja kobib salongi kõrvalistmele. Buss lahkub. Eesriie sulgub. Ja kõik on sama igav ja hall nagu ennengi.

20 April 2012

Hakkliha-ulme

Mingi müstika. Ostan Maks & Mooritsa kodust hakkliha. Loen karbilt, kõik on nagu puhas ja okei. Siga 50%, loom 50%. Ei ole mingi kahtlane segu või lihalaadne toode. Panen hakkliha pannile.... Värvus on ebamäärane hallikas-roosa, praadides jääb heledaks, haiseb veidralt ja jätab toidule kõrvalmaitse.
Ostan lahtist veisehakkliha Rimist. Liha on ilus, läheb praadides ilusaks pruuniks, lõhnab isuäratavalt nagu praeks lihtsalt liha. Maitse mõnus ja nauditav.

Et milles nagu vahe on? Puhas seahakkliha ju ka ei haise ega ole kole.

18 April 2012




Ei, ma ikka pean mainima, et mu personaaltreener on väga kuum poiss :) Muidugimõista on treener mu jaoks nagu õpetaja või ülemus, peamiselt vaatan talle lugupidavalt alt üles. Treeneri puhul on see muidugi füüsiliselt ka nii, sest ta on väga pikk poiss.


Aga no krt, ta on suht lahe sell ka. Mul on üldse nii, et inimesed peavad mulle sobima. Eriti kui pean temaga lähedalt kokku puutuma. Ja see on nii nummi, kuidas ta kõikide mu naljade peale naerab ja kavalused puhkepausi võtmisel läbi näeb. Vahel ma lasen tal harjutusi kohe mitu korda ette näidata, et samal ajal ise puhata ja teda vaadata. Siis ma ütlen veel näiteks, et ma ei usu, et ta seda kangi tõsta jõuab või et ta 20,0 kiirusega lindil joosta jõuab. Ja siis ta jälle näitab ette :)


Ja tegelt on temast ikka reaalselt kasu ja abi ka. Ükspäev üksi kangiga kükke tehes kukkus mul 10-kilone ketas ühelt poolt lihtsalt kolinal maha. Jube piinlik oli ja tegin kiirelt nägu, et "krt, kes see loll siin kolistab niimoodi, mina see ausõna polnud!" Treener aga valvab selja taga alati, toetab käega kui vaja ja aitab kangi tagasi panna.


Ja ta lõhnab ka hästi.

17 April 2012



Klge ilmapoisid, aitab ehk. Tegite siin natuke pulli, lund sajab keset aprilli. Iga asi on kuskilemaani naljakas. Ja mingil hetkel enam pole. Ei ole naljakas vaadata hommikul tütre torssis nägu, kes just paariks päevaks sai kevadjope selga ja popid adi tossud jalga. Nüüd jälle paksud vammused ja talvesaapad. No mida asja.

Et nagu niigi on niiiiiiiiii paljudest asjadest kõrini (peamiselt seotud töö ja rahaga). Törts päikest kuluks ära. Ausalt.



Ei tea, kas inglise keeles ka öeldakse weather boys või cold boys?

30 March 2012







Mu personaaltreener loeb mu nädalamenüüst alati kõige suurema põnevusega reedest päeva. Õigemini õhtut. Sest seal esinevad tihtipeale sellised eined nagu: vutt ja 1/2 pudelit valget veini, McRib ja 2 klaasi martiinit, lasanje, jäätisekokteil ja jälle 1/2 pudelit valget veini. Eks ma ise hakkasin ka tähele panema neid hedonistlikke reedeõhtuid. Ilmselt on ikka töönädalast nii väsimus peal, et üks mõnus kodune nauding on kohe auga välja teenitud. Nüüd ma joongi oma tühjast külmkapist pärit martiinit kuid treeneri suureks rõõmuks ei söö midagi :) Pole.

Ahjaa, miks siuke pilt? Lugesin täna perekool.ee-d ja arutelu sellest, kas abielunaised igatsevad seksuaalset vabadust tagasi. Tegelt on küsimus pigem selles, et kes julgeb seda tunnistada ja kes mitte.



Huhh, ma olen kolm nädalat lihtsalt kirjutanud tähtsat juttu ja ma tahaks vahelduseks niisama sodida. Ilma, et keegi kuri juhendaja selle punase pliiatsiga ära parandaks :D Või siis ohkaks mitu korda ja kõvasti, kui ma olen talle oma meelest sädeleva teadustöö lugemiseks andnud.

Uus kogemus on see, et siin viimane nädal on praktiliselt nälja tähe all möödunud. Raha sai 20. kuupäeva paiku täitsa otsa ja ülejäänud aeg on puhas genereerimine, kuidas saada kontolt võimalikult optimaalselt kätte summa 1.82? Sest selle eest saaks mitu kilo kartuleid :) Või kuidas maksta olematust rahast 10 euri lapse võistluste stardiraha. Õnneks ei ole nutikus mind maha jätnud ja palju asju saab tänapäeval peaaegu tasuta. Külmkapi peal on küll juba pikk nimekiri otsasaanud produktidest ja esmatarbekaupadest.

Kokkuvõtlikult on see paberiroti elu. Raha pole, ninapidi paberites.

Seni unistan veini degustatsioonidest, soojamaareisidest, uuest kevadgarderoobist, võluväel salenemisest, avarast korterist vaatega Vahemerele...

15 March 2012

Oil Bra

Minu meelest sarnaneb rinnahoidjate ostmine teksapükste ostmisele. Põhimõtteliselt on sobiva leidmine mission impossible.

Ja kui sa lõpuks leiad rinnahoidja, mis sobib nagu valatud, on ilus, ei moodusta kehale mingeid lisarulle jne jne. siis avastad paar päeva hiljem, et su rinnahoidja seljas olles krudiseb, krabiseb, sahiseb... Ma ei saa aru, mida nad sinna Oil Bra imemudelisse on pannud aga päris piinlik on juba.

11 March 2012

Lahedad inimesed

Mõnus keskealine paar. Peatub hetkeks omavaheliseks vestluseks Toidupanga käru lähistel. Proua sätib rahakotti käekotti tagasi. Härra libistab poolvargsi Toidupanga kärusse karbi sprotte. "Ah sellepärast sa selle ostsidki!" , märkas proua silmanurgast seda kärrupaneku liigutust ja vaatas naeratades oma härrale otsa.

Noor paar, ilusad ja enesekindlad. Lausa rõõm vaadata. Nende ostukärus on kaks kilekotti. "Nii, see kott on teile, kas tõstan siia?" küsib ta Toidupanga käru kõrval. Nende toodud kotis on palju vajalikku - õli, kaerahelbeid, mannat, suhkrut, makarone jne jne.

Tutimütsiga tüdruk ligineb vargsi, käes 2-liitrine multinektar. Naeratan laialt. "Suur aitähh sulle, hea laps!"

Üliarmas noor kutt, südantsulatava naeratusega. Käes aprikoosimoos :) Moosipoiss paneb moosipurgi oma moosinaeratusega Toidupanga kärusse.

Proua, kes laob ostetud kaupu kotti. Üle ühe asja toob Toidupanga kärusse. "Jälle teie!" ütlen. "Oodake, see pole veel kõik!"

Ja palju-palju teisi uskumatult toredaid inimesi, kes toovad Toidupanga kärusse toiduaineid, mis lähevad jagamisele nende vahel, kes ei saa elus nii hästi hakkama.

05 March 2012

Dr. Villu diagnoos

Vahel hakkab äkki häirima, et ümberringi kõik meedia- ja netiväljaanded üritavad ära defineerida sinu elu, olu ja suhted ning annavad kaasa "7 universaalset trikki, kuidas kõike paremaks muuta".

Ma tahan rahulikult ajakirjaga vanni minna ja lõõgastuda ja ausõna ma ei jaksa enam lugeda seitset viisi, kuidas mees hulluks ajada, kolme kohest võimalust tuba värvikamaks muuta või, kümmet põhjust, kuidas mittetöötav suhe üles turgutada. Ma ei taha enam lugeda, kuidas kõik sulesepad arvavad, kuidas mina võiks oma elu palju paremini elada. Kas on palju tahetud lugeda sügavmõttelisi ja analüüsivaid lugusid?

Tilgaks, mis pani karika üle voolama, oli dr. Villu diagnoos - probleemne naine.
Kuna väidetavalt mehed arvutavad alati välja, kui kiirelt ja mis rahakuluga nad seksi saavad siis on selleks naised kategoriseeritud:

Purjus litsilikult riietatud naine – aeg: maksimaalselt kaks õhtut, raha üldse mitte;
teismeline tüdruk – aeg: nädal, raha minimaalselt;
probleemne naine (lapsega üksikema, meeleheitel) – nädal-kaks, raha: vähe;
püsisuhtes (aga väga hea) naine - aeg: kuu-kaks, raha: keskmiselt;
suhete vahel (tõeliselt hea ja sobivas vanuses) naine – aeg: kaks-kolm kuud või isegi rohkem, raha: palju.

Aga samas, eks see koer ikka kiunatab, kes pihta saab... Kesse ikka tahab, et tema peale vähe raha kulutatakse.

02 March 2012

Kui juba sõbranna mõnusalt rõõmu tunneb, kuuldes et Superkangelane ei toogi mulle enam pikki punaseid roose igal võimalikul ja võimatul juhul, siis tuleb hakata midagi ette võtma. Ilmselgelt on köis kuskilt loha lastud ja vasikas (mees) kalpsab oma peaga liiga pika köie ostas ringi.
Viimane kord sain sületäie roose siis, kui hullamisehoos kogemata Superkangelaselt vopsu mööda huult sain. Ega suuremat viga polnudki aga draamaks sai põhjust küll, et "mind pekstakse!".

Nüüd avastasin delfist ka õnneliku kooselu (abielu) valemi.

Õnneliku kooselu valem on siin:
Puhkus— 2 korda aastas
Väikesed pausid teineteisest — 2 korda aastas
"Ma armastan sind" — 9 korda kahe nädala jooksul
Suudlus — 6 korda nädalas
Embused — 11 korda kahe nädala jooksul
Seks — 2 korda nädalas
Pikk ja põhjalik jutuajamine — 2 korda nädalas
Õhtusöök restoranis — 3 korda kuus
Väiksed dringid väljas— 3 korda kuus
Vaidlus — 1 kord nädalas
Õhtu väljas ilma kaasata — 2 korda kuus
Üllatav romantiline žest — 3 korda kuus
Filmiõhtu kodus — 5 korda kuus

Põhjaliku analüüsi tulemusena sain teada, et puudu on pikkadest ja põhjalikest jutuajamistest, õhtusöökidest restoranis, drinkidest väljas ja üllatavatest romantilistest zhestidest. Piirarvu aga olen kõvasti ületanud näiteks vaidlustes ja ka pausides teineteisest. Ühesõnaga arenguruumi nagu on ja kuigi see nimekiri tundub pisut naljakas, on seel siiski tiba tõtt sees.

29 February 2012

29

Kuna täna on niivõrd eriline päev siis ma otsustasin, et võtan ennast kokku ja kirjutan. Vähemalt natukenegi. Ma tegin väheke pausi. Võtsin pärast matuseid aja maha nädalaks - ei pidu ega inimesi - lihtsalt, et mõelda ja meenutada.

Vahepeal ründas ka vana hea sõber depressioon, sest ma olen väga niru midagi regulaarselt tegema. Nii et nii mõnigi päev tabletid ununesid ja tekkisid lüngad, mis ilmselt ei teinud kokkuvõttes head.

Samas olen ilgelt tubli ja rassin kolm korda nädalas treeneri käe all jõusaalis pluss veel aeroobsed trennid ja vahel ka 25-minutine power-jooks. Kuigi peegelpildist mingit vahet pole märgata, tunnen et kerelihased on tugevamad ja kui algul ikka olin nõrguke, mis nõrguke siis nüüd jaksan planki ja side-planki lõdvalt 1 minuti jagu hoida. (tõelistel trennilõvidel palun mitte naerda).

Ooo, ja siis ma käisin üle pika aja kinos ja lausa Artises. Suutsin Solarises korralikult Artist otsides ringi ekselda ja mitu korda paanitsedes sõbrannale helistada, et juhiseid küsida :) Piinlik, aga mis teha. Vaatasime Marilyni filmi ja see kõnetas mind nii mõnelgi korral. Põnev naine ja keeruliseks elatud elu. Aga samas teistmoodi ta poleks saanud ka elada. Peaksin ise vist tänulik olema, et mulle mingit silmapaistvat annet pole elus kaasa antud. Ma poleks piisavalt tugev selle jaoks...

Samal ajal kui mina ammulisui filmi nautisin, tundsin kaasa kõrvalistuvale (kellegi teise) mehele, kes terve filmi ajal ühe kanni pealt teisele niheles ja ohkis. Selles osas olen ma küll tema nihelemisega nõus, et Michelle Williams kindlasti ei pakkunud sellist vaatepilti ja emotsiooni meestele nagu Marilyn Monroe. Aga siiski peab Michellele au andma selle eest, et ta suutis Marilyni välja mängida nii et see ei häirinud.

Lühidalt oleks see siis kõik.

04 February 2012



Ma kõigepealt ohkan südamest....






See saab olema üks senise ajaloo kurvemaid postitusi. Ja selle kirjutamine ei tule lihtsalt. Sest ma saan kirjutada lause kaupa. Vahepeal lihtsalt on silme ees pisarateudu.



Täna öösel lahkus keegi, kes on minu elus olnud väga väga tähtsal kohal. Minu ämmamoorike. See oli meie omavaheline nali, hellalt öelduna kõlab "ämmamoorike" päris lõbusalt. Aga ega ma ei peagi seda teistele seletama...


Ma ei jõudnud talle omaküpsetatud leiba viia. Ta helistas ja palus. See oli meie viimane kõne. Ta ütles, et tal tuli isu. Tahtsin võimalikult värsket leiba talle saata. Aga enne kui leib ahju jõudis, oli ta juba haiglasse viidud. Üritan lohutada ennast sellega, et ta kindlasti teadis, et ma teen ja saadan... Aga kuidagi õnnetu tunne on ikka.


Minu ämm oli imeline inimene. Ma ei oska kuidagi formuleerida praegu kaunikõlaliseks seda, mis ma öelda tahan aga sisu on selline - ämm oli lihtne inimene ja tal polnud nö kõlavaid saavutusi. Välja arvatud üks. Ta jättis endast maha palju parema maailma. Suurepärasteks inimesteks kasvatatud lapsed ja lapselapsed, hubase kodu ja ilusad aiad, hulga inimesi, kes said tunda tema lahkust ja headust... Ma usun, et ta jättis meisse kõigisse, kes me teda igatsema jääme, soovi samuti midagi elus paremaks muuta. Soovi jagada laiali lõputut headust. Ja kuigi see kõlab võibolla veidi pateetiliselt ja suuresõnaliselt siis mõte on tegelikult lihtne. Ole iga jumala päev lihtsalt hea inimene, hoolitse teiste eest, muretse nende pärast, anna ära kõik mis võimalik ja tunne sellest siirast rõõmu, armasta kõiki oma inimesi ja räägi neist ainult head.


Hoia meid edasi, kallis Silvi, kusiganes sa oled. Me ei oska ilma sinuta...




03 February 2012





No kui eilset postitust lugeda, on kohe näha et kellelgi on jäänud hommikune tablett võtmata :)


Alles õhtul avastasin selle fakti, kui õde oli ka juba märkuse teinud tema lapsega kurjustamise osas. Nüüd ma olen ametlikult KURI TÄDI. Lisaks kurjale emale. Vist kuri naine ka, kui ma nüüd hästi järgi mõtlen.


Aga natuke teraapilist shoppamist ja väike sushipidu kodus ning EMA 2012 vaatamine ja elu jälle enam vähem lill. Eile polnud trenni ka, et oleks oma stressihormoonid välja saanud higistada. See eest on täna üks, homme kaks ja pühapäeval üks. Ning kui personaaltreener esmaspäeval mind mõõdab siis, oioioi - kellelgi peaks mingigi tulemus küll ette näidata olema! Lisaks sellele olen nädal aega ka korralikult toitumiskava jälginud.


Onju ma tegelt pole nii kuri?

02 February 2012

Huh, ma lämbun siin talves....

Õhk on tööl ja kodus nii kuiv, hingata ei ole midagi. Näonahk kuivab, kätel nahk kuivab. Õues hingamine üldse seiskub, sest nina ja kurk härmatuvad. Kõik seisab. Telekast tulevad ühed ja samad saated juba mitmendat aastat järjest. Kõik mured ja rõõmud on eelnevalt mitmeid kordi kogetud. Igav on.

Krt, mingi külmaallergia on ka mul. Viibisin just pakasega mingi 20 minutit õues ja nüüd ma olen üle näo lapiline, punniline ja kõik sügeleb :(

31 January 2012

Toiduteema jätk

Nädalemenüü 15 euriga oli ilmselgelt liiga optimistlik :) Mul oli vist palju asju kodus olemas. Reaalne nädalamenüü kulu on u 40 euri (kaks täiskasvanut, 1 teenager ja kass). Ja võib juhtuda, et vahel tuleb millegi hea isu ka. Aga seda julgen küll väita, et raha kulub mõistlikumalt vähem poes käimise tõttu ja söögiga on veits vähem muret.

Kindel on see, et söögi arvelt rottida ma ei taha. See tähendab, et ma ei osta mingeid tundmatuid hakklihasegusid, pakitoite, kananahamassist pihve, valmis küpsetisi, lumivalget batoonsaia, otto ricotta/kohupiimalaadset asja (proovisin, ei kõlba) või mingeid kauasäilivaid väljamaa jogurteid.

Igatahes eelmine nädal sõime me isetehtud seljankat (2 päeva), makarone hakkliha/tomati kastme ja riivitud juustuga (2 päeva), isemaitsestatud ahjukana ja kaks korda lehttaigna-õunapirukat. Nädalavahetusel cherry voucherite eest ostetud kaks Tiina pizzat ja koorene kanapasta. Uuel esmaspäeval veel kanapastat ja uue toiduna pilaffi. Magusast purukook. Homme ootavad tegemist kotletid.

Aint kassi pärast peab vist uuesti poodi minema :) Talle kohe üldse Kitekati toit ei lähe. Tavaliselt ta sööb loomapoest toodud krõbinaid. Ilmselt poe omad ei ole ikka päris need.

25 January 2012

Käes on personaaltreeneri aeg...





Tundub, et olen otsustanud personaaltreeneri kasuks. Vähemalt 1 kuuks. Eks sealt vaatab edasi, kuidas rahalist ressurssi jagub. Mõõtmise tulemused on hetkel kurvastavad. Teie ehmatamiseks võin kirja panna: kaal 71,9 kg, rasvaprotsent 38%, lihaste oma 26%. Tahaks need kaks viimast omavahel ära vahetada :)




Söögiga on peamiselt see probleem, et söökide vaheajad on liiga pikad ning menüüs ei ole praktiliselt köögi- ja puuvilju. Sel lihtsal põhjusel, et ma eriti ei söö neid. Õnneks saan varsti toitumiskava. Ja mitte lihtsalt sellise umbmäärase ja soovitusliku, vaid üksikasjaliku. Ma tunnen ennast nii palju küll, et soovituslikust annab mööda hiilida. Kui aga on kirjas, et "kell 8.00 - 150g putru" siis mulle sobib selline värk rohkem. Samuti nagu treeneriga trenni tehes olen nüüdseks aru saanud, et kuigi ma siiamaani olen ikka ka midagi teinud, siis oli see kas liiga aeglaselt tehtud või ilma maksimaalse pingutuseta. Treener ikka vaatab, kui sa üle keha veel ei värise pingutusest siis jaksad küll!




Ja ma tean, et see võtab palju raha ja ise saaks ka kõike lugeda ja tudeerida ning siis teha. Aga aastatepikkune kogemus ja võitlus on mulle näidanud, et tegelikult olen ma üks paras viilija ja ilma sunnita suurt ei tee ikka. Võtan seda raha kui investeeringut ja enesedistsiplineerimise vahendit. Pluss veel see ka, et personaaltreener on päris vahva. Toob kõik kangid kätte, ulatab õigel hetkel hantlid ja tõstab hellalt kangi õlgadelt kui oled just pingutanud viimase küki teha.

20 January 2012

Uudiseid depressiooni rindelt




Testi abil selgus, et vastused on poole võrra vähem hullemad kui enne :) Ehk et pool teed olen lõpust tagasi kõndinud. Päris õigesse kohta pole veel jõudnud, veel on vaja pingutada. Tabletikuur jätkub vähemalt kevadeni, sest sinnamaani kestab ju meie vööndi raskeim periood, kus vanainimesed surevad ja väikelapsed söövad lisa D-vitamiini.



Emotsioonid on ka täiesti olemas. Peamiselt muidugi rahulolematus. Kartsingi kõige rohkem, et AD-d teevad tuimaks, võtavad koos stressiga ka rõõmu tundmise ära. Aga ei, paljud asjad pakuvad endiselt palju nalja (näiteks kui kaaslane läheb lumetuisuga autost asju tooma, seljas kodused lühikesed shortsid ja meeste talvesaapad:) ) ja palju asju ajab vihale ka (näiteks kui keegi ei viitsi kodus enda järel koristada nagu meil elaks mingid prügipäkapikud, kes siis kõik prügi ja sodi salamisi öösel ära viivad).



Söögiteema jätkuks võtsin sel esmaspäeval ette paberi, proovisin teha nimekirja ja seejärel sõitsin spetsiaalselt XL Säästumarketisse. Lahe on see, et mul läks ainult 15 euri, sööki jätkus kuni neljapäevani ja väga mõnus oli koju tulla, kui ei pidand ajusid õhtusöögi teemadel ragistama. Väga mittelahe aga oli see, et kodus ristiti minu hoole ja armastusega tehtud mulgipuder peekoniga "Vaeste toiduks". Ise vitsutavad sisse pannitäie peekonit ja juurde veel hapukoort ja isetehtud leiba ja siis "Vaeste toit"? Vaat see on kui pole sõjaajal näljas olnud....



Nii et üritan jätkata nädalamenüü koostamist. Või siis vähemalt kolme õhtusöögi jagu materjali etteostmist.



Üks ambitsioonikas plaan tekkis veel juhuse tahtel. Pakuti välja üks tasuta personaaltreening. Ning esimest korda julgesin kellelegi (ja veel meesterahvale pealekauba) välja öelda, et ma tahaks 10 kg maha võtta. Treener arvas, et tema kätes oleks see käkitegu. Eks näeme :)







11 January 2012

Pereema mure

Siis see iidvana õhtusöögi teema - mida süüa teha perele?? Ma lähen halliks varsti selle mõtlemisega. Tõusen hommikul üles juba murega, et mida 12-aastasele kasvavale organismile ja küllaltki rasket füüsilist tööd tegevale meeskaaslasele lauale panna. Lisaks veel see ka, et üks ei söö seeni ja tatart, teine sibulat, köögivilju ei söö eriti üldse keegi. (v.a. kartul, porgand, kaalikas ja kapsas)

Sellega mul meenub tark ütlus mure kohta, et ette muretsemine on nagu palvetamine selle olukorra poole, mida sa tegelikult ei taha. Ja palujale tavaliselt ikka antakse :)

Võtsin töö juures A4 paberi ja kirjutasin üles oma söögid, mida ma päevast päeva teen ja mille retsepte ma praktiliselt enam ei vaata:

Hommikusöögid:
Smuutid banaani, maitsestamata jogurti ja varieeruvate marjadega
kaerahelbepuder
Juustuvõileib
cookie crispid jogurtiga
omlett juustu ja tomatiga
Muska salat (minu variant caesarist)

Suured söögid
juustuga paneeritud kanafilee
pilaff kanaga
pasta kanakastmega
kanasupp
seljanka
kapsas hakklihaga
pasta singi, seente ja tomatitega (a´la lemmikbeib)
bolognese spagettidega
hakklihakaste kartulipudruga
ahjukartulid
ahjukana
toorelt praetud kartulid

feta-rukola-tomati-kurgi salat

basiiliku- mozzarella - tomati salat

Magustoidud
kohupiimavorm ja kissell
keeks
pannkoogid
saiavorm

Küllaltki ühekülgne, kas pole. Eile just seisin lihapoes leti ees ja vaatasin, et kas tekib mingi idee. Et lükkaks kodus mingid rupskid ahjupotti. Ei tekkinud! Lihatükid olid imeilusad, taised ja kena värviga. Mitte nagu selveris, kus lihatoon jääb kuivanud tumepunase ja pruuni vahele. Seisin nõutult natuke aega ja läksin minema. Tundub, et täna lähen jälle. Sest mul on ometigi ilus uus malmist ahjupott ja toidutegemiseks mõeldud punast veini on ka järgi. Või peaks menüü hoopis lahjemaks tõmbama? Teeks riisi köögiviljadega ja sorbetti. Pärast sööks üksi neid :D

Ma kohe tunnen, et mu söögitegemine on ammendumas ja ma vajan mingeid uusi tuuli...

09 January 2012

Beibemure



Ostsin endale megaodavalt hinnalise kreemi. Ma kohe kaotan mõistuse, kui näen olematu hinnaga Clarinsi, Shiseido jms kreeme.



Koju jõudes ja guugeldades avastasin, et kreem sobib 50+ naistele. Kuid samas kiidavad ka 30+ naised selle kreemi tohutu häid omadusi.



Nüüd mul on beibemure. Kas müüa kreem maha, mida ei raatsi kohe sugugi. Või siis määrida siiski endale näkku. Nägin veel, et quum.ee-s maksab minu kreemike 115 euri! Üle mõistuse.

05 January 2012


Täitsa hirmus on elada, kui vanemad polegi mulle pärandanud udupeent Tsehhi või Jugoslaavia kristalli. Mina pean nüüd mööda oksjoniportaale sebima ja otsima ise endale kristallkausikesi. Sest esiteks: milline anum on piisavalt väärikas, et sealt serveerida jõuluajal kalamarja? Mul nimelt on kiiks, et jõululaual peab olema punane kalamari. Kaaslane tõi pool kilo kalamarja plastmasstopsis. Ja oligi häda käes. Ei ole kodus piisavalt ilusat anumat! Ja eriti piinlik oli veel siis, kui kaaslase vanemad (vene rahvusest) külla tulid. Kuna nad saabusid oodatust tsips varem siis juhtuski siuke lugu, et kalamari sai lauale lajatatud suisa sellesama krdi plastmasskarbiga. Vaju või maa alla...
Ja teiseks pidavat kristallkausid kodus endasse koguma negatiivset energiat. Kas see on tõsi või mitte, ei tea aga halba ta ju ikka ei tee :)