12 June 2019

Kontoriromaan


Ta istub veidi blaseerunult oma kontoritoolil, tema käel on Rolex ja ta lõhnab Tom Fordi uusima lõhnaõli järgi.  Kuigi temas  puudub igasugune macholikkuse alge, kaldudes välimuselt pigem nohiku tüüpi, on ta ometigi arusaamatult seksikas. Ma ei suuda sõrme peale panna sellele, millest see seksikus tuleneb. Enesekindlusest? Oma väärtuse teadmisest? Tarkusest? Intelligentsusest? Mulle sobivast huumorimeelest? Lihtsalt keemiast?

Ooo, see keemia. Ta tuli mu laua juurde ja palus mul oma kätt ja sellele pihustatud lõhnaõli nuusutada. Ma keeldusin mitu korda, seni kuni ei suutnud enam keelduda. Hea lõhn oli. Ja tekitas nii palju mõtteid, mida ma selle mehega teha tahaksin.

See romaan on ilma alguse ja lõputa. Selles on ainult iga päev kestev pingehetk, millele ei teki kunagi mingit lahendust. Seda on näha ja see särtsub. Las ta olla nii... sest see paneb mind natuke rohkem elama.



11 June 2019

Reaalsuselaks otse näkku - kuidas aru saada, et mees sind enam ei armasta

Mulle ikka nii meeldib elada illusioonides. Uskuda ainult seda, mida ma ise tahan. Kuigi kõik faktid viitavad ainult, ja ainult ühele - armastus on otsa saanud... Või veelgi hirmsam, äkki seda polnudki ja see eksisteeris ainult minu peas. Selline ilus unenägu.
Teadlased on öelnud, et inimene ei suuda enne 10t hommikul mingit normaalset tööd teha, seega lappasin ka mina hoopis Delfit lugeda ja sattusin artiklile "Kui su mees enam neid asju ei tee, siis ta tunded su vastu on kustunud" 
Esimene reaktsioon pärast diagonaalis läbilugemist oli õudus ja teine see, et pähh naisteka artikkel, mida siin uskuda on, tavapärane jutuke a ´la 5 nõuannet kuidas õnnelikuks saada. 
Aga siis ma mõtlesin, et elu on tegelikult palju lihtsam kui minu peas olev illusioonide-lootuste-ja enesepettuse segapundar. Ongi nii, et kui mingi asi kõnnib nagu part, ja prääksub nagu part siis ta ka on part. Mõnele lihtsameelsele illusioonides elajale, nagu mulle, kuluvad aga ka need  11 punkti hästi ära. Lihtsalt et oleks nagu panniga otse näkku,  ei mingit heietamist enam - äkki, võibolla, olin ise süüdi...
1. Ta liigub pidevalt ühest ekstreemsusest teiseni 
Ühel hetkel tundub, et tal ei saa sinust küllalt, aga järgmisel hetkel on selge, et nii see ikka pole. Ta proovib ise asjadest aru saada ja see on ta totaalselt segadusse ajanud. Mida kauem see kõik jätkub, seda rohkem segadusse ta läheb.
Täpselt just nii kogu aeg oli. Kõik see 10 aastat. Arvake ära, millele mina keskendusin? Nendele headele hetkedele loomulikult, mis siis, et neid oli lõppkokkuvõttes vähem. Muudel hetkedel tundsin ennast pigem süüdi, et teen kõike valesti ja ei lase inimesel vabalt olla. Turvatundest jäi nii kohutavalt puudu sellises pidevalt kõikuvas olukorras elades. Igat sündmust/reisi/teatrit varakult ette planeerides tuli arvestada ka plaan B-ga. Keda kaasa võtta, kui mu armastatu on parasjagu solvunud, jooksus või tahab oma asju ajada või lihtsalt niisama haiget teha.
2. Ta ei tundu enam õnnelik ja ei tee ka sind õnnelikuks 
Kui sulle tundub, et ta pole enam õnnelik, on aeg koos maha istuda ja mõista, kus probleem peitub. Mõnikord on vaja asju muuta ja vahel võib see tähendada ka seda, et teie suhe peab lõppema ning kuigi see on valus, siis see on vajalik teile mõlemale.
Muidugi polnud ta õnnelik ja probleem oli loomulikult minus. Alati on hea, kui keegi teine teeb kõike valesti ja on süüdi. Siis ei pea ise vastutama. Ma ise samasugune, arvan samuti, et tema oli süüdi, et mina polnud enam õnnelik. Mingit arutamist meil küll ei toimunud. Uks kinni ja minekut/teise tuppa/lihtsalt kuhugi ära, peaasi, et naine ei seletaks pidevalt mingeid suhteteemasid. 
3. Ta ei vabanda enam, kui ta midagi valesti teeb
Kui ta ei hooli sinust enam isegi nii palju, et su ees vabandada, siis ta tõesti enam ei hooli. Teda ei huvita, et sa solvunud oled, sest ta isegi ei mõtle enam sellele, mida sina tunda võiksid.
Ma isegi ei märganud seda, aga vabandamine kadus tõesti ära. Kui algul olid suured lilled ja kallistused, siis mingist hetkest mokaotsast tõdemine, et vabandust, läks jah vist veits viltu ja siis kadus ka see pobisemine ära. Oli lihtsalt haiget tegemine. Vahel kogemata aga tihti ka meelega. 
 4. Ta põhimõtteliselt ignoreerib su olemasolu
Mitte ükski inimene, kes on sulle nii lähedane, ei tohiks sind ignoreerida. Mida kauem sa kellegagi koos oled, seda ausam ja parem peaks ka teie suhe olema.
Täpselt seda mõtlen mina ka. Ja isegi kui see koosolemine lõppes, peaks ju siiski saama edasi normaalselt suhelda? Või ei? Ignoreerimine on kõige õudsam meetod haiget teha lähedasele inimesele. Eriti kui asjasse on segatud laps...
5. Ta ei taha, et sa teda segaksid 
Kui su partner kohtleb sind nii nagu sa oleksid pind ta tagumikus ega soovi sinuga ka enam koos aega veeta, on midagi halvasti. Ta ju peaks tahtma sinuga koos olla (muidugi mitte kogu aeg, aga vähemalt mõned tunnid päevas).
Kuna ma olen ise pigem suure privaatsusevajaduse ja väikese lähedusevajadusega siis ma ei pannud kohe tähelegi, et see minuga koosolemise soov oli mingil hetkel lihtsalt kadunud. Jah, siis kui ma ise organiseerisin, korraldasin ja ütlesin, et nüüd on minek, siis ka oli. Tagantjärgi meenutades jällegi tundsin sellest väga puudust aga üritasin üle olla. Proovisn kokku leppida, et meil on vähemalt 1 deit kuus ja siis kuulasin lihtsalt vabandusi, et pole ei aega, raha ega tegelikult ka tahtmist mingite nõmedate kohtingute korraldamiseks. Ja see pidev süüdioleku ja tüütaja tunne, kui ma tahtsin rääkida ja koos olla, see oli nii väsitav tegelikult. 
6. Ta ei proovigi sinuga normaalselt suhelda
Kui ta ei võta aega, et sinuga suhelda ja teie probleemidest rääkida, on midagi väga valesti. Mida kauem aega möödub, seda hullemaks asjad muutuvad...
...kuni lahkuminekuni ja lõpliku ignoreerimiseni. Haiget teha saab veel kolmel moel: 1) raha mitteandmine 2) lapsega mittesuhtlemine 3) kas ignoreerimine või ülbitsemine. Kõige klassikalisem lause, mis alati 100% garanteeritult haiget teeb on see, et "Ma elan kellegagi koos" (isegi kui ta ei ela). Milline normaalne mees teeb selliseid asju? 
7. Ta ei oota sinult intiimsust 
Kui su kallim ei taha enam, et sa teda puudutaksid või sinuga seksida, võib selle taga olla mitmeid erinevaid põhjuseid. Istuge maha ja rääkige asjadest avameelselt.
Päevad, nädalad ja lõpuks kuud läksid teineteise järel aga inimene, kellega ma tahtsin kõige rohkem koos olla, magas teises toas. Lihtsalt aasta aega elas ja magas teises toas. Vahel ma üritasin, vahel pugesin talle teise tuppa kaissu. Aga midagi ei muutunud. Mis tunnet see minus tekitas? Mul on valus sellest rääkida. Aga arusaamine, et su inimene magab üle aasta omaette ilma igasuguse soovita sinuga koos olla, oli vist kõige õudsamalt selgem hetk minu elus. Ning samal ajal ise tundes, et sa ei taha kedagi teist ja ei hakka ka kunagi tahtma.
8. Ta ei pane sind ennast erilisena tundma
See võib küll kõlada klišeena, aga me peaksime saama tunda end suhtes erilisena. Sa ju tahad, et ta arvaks, et sa oled suurepärane? Kui te kumbki enam nii ei tunne, hakkab suhe vaikselt lagunema.
Ma ei tundnud end ei ilusa, targa ega suurepärasena. Tsiteerides teda "Mõttetu eit"...
9. Ta ei soovi su läheduses viibida
Kui ta ei taha sõna otseses mõttes sinuga koos aega veeta, ei armasta ta sind nii nagu sa väärid. Jah, ta võib ju olla hõivatud, aga kui te olete mõlemad kodus ja ei suuda isegi ühe laua taga õhtust süüa, ei peaks sa seda enam kannatama.
Ikka kannatad ja ootad, et kohe-kohe midagi muutub. Ja nii möödub märkamatult aasta, kuid midagi pole ikka muutunud. Üks haigettegemise meetod meenus veel siinkohal, see on söögist loobumine. 
10. Ta ei püüagi teievahelisi konflikte lahendada
Su partner peaks sinu jaoks olemas olema nii headel kui ka halbadel aegadel ja kui ta ei viitsi pingutada, et tülisid lahendada, ei armasta ta sind enam.
Konfliktide lahendamine eeldab suhtlemist ja rääkimist. Ja eeldab ka ühesuguste väärtushinnangute omamist, elust sarnaselt arusaamist. Kui need kaks asja ei toimi, ei toimi ka mitte miski muu ja midagi pole võimalik lahendada.
11. Ta ei hinda seda, mida sa teed
Kui ta jätab mulje nagu kõik, mida sa teed, on mõttetu, vajab ta reaalsuskontrolli.
Ma isegi ei tea enam, kas ta hindas minus midagi või mitte. Ma ei mäleta seda tunnet, et ma oleksin olnud hinnatud. Ma töötasin, ma õppisin,magistris, ma sünnitasin meile poja, ma ostsin meile kodu. Aga ma ei mäleta, et see oleks mingi saavutus olnud. Võibolla oleksin pidanud nö naiselikum olema ja piirduma ainult poja sünnitamisega ja laskma ülejäänud mehel ära korraldada? Kas see oleks siis midagi muutnud? Sel juhul see poleks siis mina olnud. Ja kui mina pole mina, siis kellesse ta üldse armus? Olin ju meie kokkusaamise hetkel samuti suht iseseisev ja isemajandav.
Võibolla ma lihtsalt raiskasin oma elust 10 aastat ära tahtmata näha seda, et asi ammendas end umbes paari aastaga. Ma lihtsalt tahtsin teda armastada. Armastan siiamaani, kui keegi küsib või teada tahab. Aga kuskile peab ju piiri tõmbama. Mis mõtet on hoida kinni inimest, kes väidab, et armastab aga käitub täpselt nii nagu 11 punktis toodud? Kes probleemi tekkides põgeneb kodust ja leiab, et on normaalne ära jääda mitmeks ööks?  Uskuda siiski tema sõnu, mitte tegusid? Käsi südamel, ma olen 10 aastat uskunud neid sõnu. Aga kui su mees ei taha sinuga üle aasta ühes voodis magada siis ei aita enam sõnade uskumisest. See on täis reaalsuselaks ja panniga näkku. Naine, tee silmad lahti... Sul pole enam midagi kaotada, sest kõik ongi juba kadunud.

              

10 June 2019

Üks projekt

Loen suure  huviga üksikema Kadri rahapäevikut, FB Kogumispäevikut ja teisi sellelaadseid rahaga paremini ümberkäimise õpetusi.

Mul tekkis selle aasta algul vajadus aasta lõpuks kokku koguda 1500 EUR. Palju mul tänaseks reaalselt kogutud on?


3,67 EUR!



Tegelt vahepeal oli rohkem ka. Aga tänaseks on kujunenud situatsioon, kus kõik ressursid kuluvad igakuiste maksete teenindamiseks. Situatsioonil on kaks põhjust  1)  uus ametikoht, kus mul on väiksem palk  2)  pere teise palga ärakadumine (koos mehega)

Kui kõik laenud, arved ja vajalikud kulutused kokku lüüa, jääb iga kuu reaalselt puudu 500 EUR. Puudu sellest, et maksta ära kõik vajalikud asjad. Ehk et iga kuu tuleb jumal teab kust juurde genereerida see summa. Kui seda asja nüüd positiivse külje pealt vaadata, siis minus on täiesti ainest kolme kuuga see 1500 kokku ajada :D

Kõige huvitavam küsimus on muidugi see, et kuidas ma genereerin seda 500 EUR-i? Ausalt öeldes kindlat retsepti polegi. Üle poole summast on siiani tulnud poja isalt. Kahjuks on selle summaga nii, et kunagi ei saa selle peale 100% kindel olla , samuti pole teada, millal see laekub. Nii umbes 200 EUR/ kuus laekub minu hobi pealt. Märkimisväärne summa laekus eelmisel kuul ühe kirjatüki abistamise eest ning nipet-näpet laekub erinevate üleliigsete asjade müügist. Nagu eeltoodust näha, ei ühtegi kindlat lisasissetulekut.

Variandid, mida ma kaalunud olen:
  • palgatõusu küsimine - no ma olen ehe näide sellest statistikast, et naised ei julge küsida palka ja sellepärast teenivad vähem ka. Ma ei oska seda teha. Aga tundub, et oleks viimane aeg seda teha. Argumendid - praegu teenitava palga eest leian ma suht iga kell palju rahulikuma töökoha. Vastuargument on muidugi see, et tegelikult mulle praegune töökoht meeldib, töö on huvitav ja inimesed toredad. Tundub, et kõige mõistlikum variant oleks paar kuud veel pingutada ja ennast heast küljest näidata ja sügisel palgatõus teemaks võtta. Sest mul on juba ette teada, et sügisest kulutused tõusevad veelgi - poja eelkool ja trenn.
  • uue töökoha leidmine - aegajalt ikka vaatan CV Onlines pakkumisi.
  • hobi pealt sissetuleku suurendamine - siin on põhiprobleem aja puudumises. Jõudumööda pühendan sellele aega nii palju kui saan. Aga peaks palju rohkem. Võibolla peaks isegi mingit eesmärgid seadma. Ja sotsiaalmeediat palju rohkem kaasama. Peaks, oleks, saaks - selliselt kaugele ei sõua. Mis mind takistab? Heade ideede puudus peamiselt. Ja head ideed paha tujuga ei tule.
  • Investeerimine - pole, mida investeerida. Bondoras on 10 EUR, aastatootlusega u 23%, portfelli värtus 12 EUR,  väljamakstav summa 0,29 senti. Nii et kui oleks pannud 100 EUR siis oleks näe 2,90 nagu maast leitud. Kui mu matemaatika nüüd õige oli, mida ma eriti ei usu.
  • Lisatöö leidmine - paar päeva kaevasin Goworkabitis. Täiendasin oma profiili ja uurisin tööpakkumisi. Järeldus on see, et päris kindlat lisasissetulekut see samuti kaasa ei tooks. 
  • Blogi pealt sissetuleku suurendamine - selleks ma peaksin palju rohkem kirjutama, lugejaskonda suurendama, saama näo ja nimega blogijaks, sest anonüümset blogijat ilmselt ei kallata üle koostööpakkumistega. Ma ei taha oma isiku abil blogida. Niigi jätan viimasel ajal suht paljudest asjadest kirjutamata, sest paljud mu tuttavad ja sõbrad loevad seda. Tegelt olgem ausad siiski, ma ei taha halbadest asjadest blogida aga head sünnib hetkel elus nii vähe, et selle najal ma blogi püsti ei hoiaks. Mingit reklaamisente tiksub, mõne aasta pärast ehk saab ka summa selle miinimumsuuruse kätte, mis lubab selle välja võtta.
SEB-s tekitasin endale rahapäeviku. Sealt näeb tegelikult päris hästi, kuhu kulub ja kust saaks veidi koomale tõmmata. Esimese asjana muidugi töökoha lõunasöökidelt. Arved on ühed keerulised asjad, mille pealt ma ei oska kokku hoida. Näiteks vesi või elekter. Ok, väiksemas vannitoas on põrandaküte välja lülitatud ja mõnda aega tagasi lülitasin välja vannitubade venilatsiooni, mis huugas 5 aastat järjest ühtemoodi. Vaatab, mis muutub. Hetkel kõik samamoodi. Suvel on õnneks ka tubade küte maas ja tuled ei põle. Vee osas meil kokkuhoidu väga ei ole ega tule. 

Kui keegi teravama pilgu või geniaalsema mõtlemisega oskab soovitada  mingeid paremaid rahateenimise variante või jagada soovitusi, siis olen suur kõrv. Ma ei jaksa enam igapäevaselt paanitseda ja öösiti hirmuunenägusid näha. Lisaks oleks ikkagi vaja see 1500 EUR-i  kätte saada.


PS. Vaatamata igasugu majanduslikele teemadele toetus Annabeli heaks tehtud. Tee sina ka.