Naistepäev...
Lillesülemite pildid FB-s, kulleritega saadetud üllatused, naeratavad naised koogilauas, pabertuutudega mehed tänaval. Nii armas on seda sehkendamist vaadata. Välja arvatud see tõik, et minu praegusel töökohal valitseb haudvaikus ja ei liigu ükski lill ega koogitükk. Käisin ise poes ja tõin endale kooki.
Õnneks vahetan peatselt töökohta. See koht, kus ma olen, on mind täiesti stressi ajanud. Mõtlesin, et selliseid ülemusi ja kolleege pole enam olemas. Aga eksisin. Tagarääkimine, šovinism, isikukultus, mikromanageerimine, pealekaebamine, töötajatega riidlemine jne, kõik on siin au sees. Kurb. Koht ise on väga soliidne ja huvitav, iseenesest on kahju. Aga minu vaimne tervis maksab rohkem. Ja järgmine töökoht ootab mind väga ja maksab ka rohkem :)
Samuti on lootust, et õhtul hilja koju jõudes mind mõni lilleõis ikka ootab. Lapse vanaisa ja eksabikaasa on ikka iga aasta traditsiooniliselt toonud. Ja kui ka ei too, siis ma ostsin nädalavahetusel endale ise kimbu tulpe vaasi, lihtsalt ilu pärast.