04 February 2013

Hästi läheb

Hetkel on maailma parimaiks lõhnaks beebilõhn :) Väikese, unise ja sooja beebi lõhn...Ilmselt olen vanaks ja härdaks jäänud aga no pisar tuleb kohe silma kui oma tegelast vaatad. Haiglatest on mul küll nüüd mõneks ajaks kõrini. Õnneks on seal siiani vähe oldud ja loodan edaspidi sama joont hoida. Ma kohe ei kannata neid haigla kõvasid voodeid ja olematu maitsega söögilaadset asja. Perepalat oli muidugi uhkem kui 4 tärni hotellis.

Aga kodu on ikka kodu, kuigi ta hetkel on meie perele ja kõikidele asjadele ilmselgelt väike. See on nüüd siis järgmine projekt, mis tuleb ellu viia.

Täna on lisaks kõigele muule minu eksämma surmaaastapäev. Panen kohe küünla põlema nagu noor sugulane käskis ja meenutan seda kuidas ma oma esimese lapsega koju tulin... Ämm oli maalt varakult linna tulnud, noorukesele miniale toeks. Kui haiglast lapsepambuga koju saabusime, ootas ämm meid juba käsipõsakil aknal. Toad olid koristatud ja läikima löödud, kõik kingitused ja lilled lauale sätitud,  lapsevoodi kenasti tehtud. Nii hea oli koju tulla...

Aga eile ma koju saabudes lihtsalt nutsin. Mitte midagi. Kodutunnet ei olnud, lapseasjad olid kilekottides ja kuhjades. Enne haiglasseminekut pestud pesud ootasid endiselt kuivatusrestil, lapsevoodi oli küll õnneks kokku pandud ja tehtud. Panin lapse voodisse ja sättisin jälle kõik oma käe järgi koduseks. Siiski oli veidi õnnetu olla...