27 April 2015

Madli Vilsar võttis mul sõnad suust....


"Väga lihtne on öelda, et võta ennast kokku, aga ma saan tõesti nendest aru, keda on stress nii laastanud, et lihtsalt ei ole motivatsiooni. Sellest üle saamine on kõige suurem katsumus," tõdeb Madli. (Link)

Ma kaalusin isegi postitusele ta pildi lisamist, et te näeksite ka kui kaunis see tark neiu on aga ma korra heitsin pilgu guugli piltidele ja andke andeks aga ma lihtsalt ei suutnud. Kadedus lõi pildi virvendama. Seega loobusin.

Lisaks kõigele tunnen ennast endiselt kuningas Midasena, ainult selle vahega, et asjad ja inimesed ja suhted, mida ma puudutan, ei muutu kullaks vaid hoopis kakaks. Minu elus valitseb totaalne hävinguperiood - kõik ümberringi kaob, laguneb, hääbub. Ja isegi see ei lohuta enam, et kõigest sellest kaosest võib sündida midagi head. Ma olen ühe sammu kaugusel allaandmisest. Mina. Mina, kes ma olen alati see kurt vahukoorekonn ja rapsinud koorekannus edasi vaatamata teiste hüüetele, et asi on lootusetu. Ma tahan alla anda. 



10 comments:

Anonymous said...

Hei,
ma tean niiiiiiii täpselt, mida tunned, st ... usun teadvat.

Ja ei saagi/söandagi (pärast luhtunud abielu ja l6ppenud muid suhteid, äpu, eks? selliseid ei tohiks ollagi, saati siis s6na v6tmas) muud öelda kui et k6ik (mis siis iganes see täpselt on)läheb mööda ja asjad muutuvad.
Ma ei hakkagi soovitama end kokku v6tta, sest see minu (endise eeskujuliku pioneeri ja k6rge saavutusvajadusega tegelase) puhul see yhel hetkel enam ei aidanud.
Hakkasin tegema lihtsalt nii vähe kui hädapärast vaja (ega see kergelt tulnud, kui kogu elu teisiti käitutud) ja tasapisi asjad muutusid. Vähem ootusi edqle/teistele, rohkem iseend kuulates, mitte tegutsedes, lihtsalt j6udu kogudes.Ja nyyd säran taas. Targemalt.

Sinul on vaja ehk midagi muud, aga seda tead ise, v6i saad sellele jälile ise.

ära anna alla ...
Sa oled hästi vahva inimene.

LegaalneBlond said...

Aitäh, anonüümne, selle asjaliku kommentaari eest!

Kusjuures seda lugedes mulle meenus, et ma ise pole ennast kunagi nö kõrge saavutusvajadusega tegelaseks pidanud. Kuid psühholoogi juures muuhulgas isiksusejoonte küsimustikku analüüsides selgus, et ma olen pea puhas sundisiksus.

"Sundisiksust iseloomustab suur kontrollivajadus ja kõrged standardid. Seepärast tähtsustab ta korda, reegleid, plaane, detaile ja korraldamist. Ta kaldub olema ülimalt kohusetundlik ja hoolikas ning esitab endale (ja vahel ka teistele) ülikõrgeid nõudmisi. Teisi inimesi näeb sundisiksus vastutustundetutena või ebakompetentsetena, mistõttu kaldub liigselt vastutust enda peale võtma.
Enda nõudmistele alla jäämise oht võib sundisiksusele tugevat ärevust tekitada ning enda standardite kohaselt ebaõnnestumine võib kaasa tuua enesesüüdistused, masendusse langemise ja enese karistamise".

Kõlab päris koledalt, eksole. Ja kõige jubedam on see, et see kõik on mulle tuttav. Sellepärast on see soovitus, et "vähem ootusi teistele" suisa kuldaväärt! Aga kuidas, see osa tuleb veel lahendada.

Liis said...

Oioi:(
Oioi...
Kas me saame teha midagi? No peale selle, et kinnitada ja paluda Sind, et ära anna alla?
Kuigi jah, tean väga hästi seda tunnet, et ei saa kellelegi teisele delegeerida, sest "kui tahta, et asi ikka õigesti tehtud saaks - tuleb ise teha." :) Ju siis on mul ka sundisiksuse jooni. Aga no kui on midagi, mida annaks delegeerida - anna lihtsalt teada:)
See on ju vankumatu füüsikaseadus, et kord peab sellest koorest ju vahukoor saama, nah! Isegi Sina ei ole nii almighty, et füüsika vastu saaks, järelikult - vahukoor buudjet ükskord nii-kui-nii!:)

Anonymous said...

Vaat mis k6ik teada saab - et lausa säärane termin nagu sundisiksus olemas! ja vastab tegelasele, kes mulle peeglist otsa vaatab, ikka vassstikult täpselt. Aga nagu mainisin, ootuste minimeerimine (ja enese liigse ;-) piitsutamise l6petamine)on väga-väga aidanud. Vastamata ootuste tulemus on ju teadagi ... ja ootused teistele on straight way to hell.
Aga kui end taas tugevamaks (ja loodetavasti eelnenust targemaks/kavalamaks) poputanud oled, saad ikkagi oma soove/vajadusi jms väljendada ja teatud ootused on ka elementaarsed, lihtsalt eluterve vajadus millegi järele.
On ju ysna selge, et vahel tuleb juhe seinast valja t6mmata, kasv6i natukeseks. Hingata. Kuulata. K6ike kogetut seedida ja lasta lahendustel esile t6usta. Lightness on imeilus s6na, sest peale kerguse on seal ka valgus, ja mina lisaks ka helguse.

Ja nagu Liis juba küsis - kas saame midagi teha? Mina kyll lähedal ei ole, aga motiveeritud tegelane olen see-eest kyll :-)
Niisiis, anna tulla! :-)

paloma1212bxl@gmail
alias Anonymous

PS olin yhel non-violent communication' koolitusel hiljuti. kasulik oli.
Selline elementaarne lahtikirjutatud selgitus siin (mitte et sa keerulisemast aru ei saaks ;-): http://www.wikihow.com/Practice-Nonviolent-Communication

LegaalneBlond said...

Tänud kulla Liis ja Paloma nii kaasa tundmise kui appi tõttamise pärast. Olen vist ennegi maininud, et mul ongi sellised meeletud tujukõikumised. Vahel läheb tuju kohe nagu kiirliftiga maa alla... Järgmine päev aga on jälle võimalik elada.

Ja sellest olen ma ka aru saanud, et kõigepealt tuleb kärmelt stressist lahti saada. Muidu kannatab kogu elu.

Anonymous said...

Ikka ikka, ja kolivink, kolivink :-)

Ja nädal/elu on t6esti üks sebra.

Je veel: "There are times in life when people must know when not to let go. Balloons are designed to teach small children this." (Terry Pratchett)

Paloma

↔e said...

Ma sain nii palju targemaks just!
1) Sundisiksus. Whaaaaaaat? Mina? No nii paistab!
2) Non-violent communication. Must. Read!
3) Elu on sebra. See on vist selle kuu ülikõva lause? Või moto? Või fakt isegi? Sest mul just tekkis veel üks lause, millega nüüd see sebra võistleb: "Anni, amanti e bicchieri di vino; queste cose non devono essere conteggiati" ja mulle see väga sobib!

LegaalneBlond said...

Elu on sebra jah :D

↔e said...

Ma näen, et ka sinu blogi on nüüd selle sloganiga! Tervitan! :)

LegaalneBlond said...

Puhas kuld ju :) elust enesest.