30 June 2007

See on meestel meelta mööda

Eesti naine on ikka kõige ilusam siis, kui tal on üll linased undrukud ning ta käib patside lehvides küünalavalgel mööda küüni ja leelotab. Imeline vaatepilt. Nii imeline, et selle nägemiseks tasus ära kannatada 2-tunnine sõit Naissaarele ja pea sama pikk sõit tagasi. Ja seda minul, kes ma absoluutselt meresõitu ei kannata.

Veljo Tormise „Naistelaulud“ on asi, mida võin soojalt soovitada, kui otsitakse midagi otse hingeminevat ja puhtalt eesti juurejuurdeminekuasja. Rääkimata Naissaare romantikast, veoautodest ja roosipõõsastest. Ning kui seda merd ees ei oleks siis ma võiks isegi tihedamalt Kaljuste kultuurimaja külastada.

Tagasisõit oli jällegi kogemus. Läbiraputatuna naiseksolemise lauludest mõtisklesin tasahilju meretuule käes omaenda olemisest. Paljud asjad said selgemaks ja mitmed mõtted said mõeldud. Silmapiir sai selgemaks ning tee eesmärkide juurde muutus laiemaks. Vähemalt tunne oli selline. Kas midagi ka tegelikult muutus, eks seda näitab aeg.

Mäng on ümber pööratud.

29 June 2007

Hiired on armsad

See inimene, kes ütles, et magavale kassile hiir suhu ei jookse, magas kas väga vales kohas või oli unetuse tõttu kibestunud, igastahes ta eksis rängalt. Vahel jookseb ikka hiir vägagi suhu. Mõnikord isegi kaks hiirt :) Üks ilusam kui teine.

26 June 2007

Ilu on vaataja silmades

Kui peaaegu kõik su ümber peavad sind ilusaks ja rabava välimusega Itaalia mees vaatab sulle jaaniööl oma tumeda pilguga otse silma ja ütleb kumedal häälel „Hey..“, kas siis on õige olla veendumusel, et „Mina? .. ja ilus? Oh, mis te nüüd. Ilmaasjata narrite vanainimest.“

Oi, mõtted, mõtted, negatiivsed mõtted – mis te teete mu eluga?

Menüü

Kui sulle antakse kätte menüü, millelt võid valida ükskõik mida siin elus, siis kas sa valiksid oma praeguse elukaaslase, kodu ja töö, elu? Õnnelik inimene, kes sekunditki kahtlemata „Jaa!“ vastab.

Mina valiks olemasoleva asemel hoopis katusekorteri mõnel Kreeka saarel suure terassiga, elukaaslaseks Dima Bilani või Justin Timberlake (ma pole veel suutnud otsustada) ja töö tegemist ma ei valikski. See oleks siis nagu ühe nädala menüü. Järgmiseks nädalaks ma valiks juba hoopis uued inimesed ja kohad.

Ainult, et kui raskeks osutus selline fantaasiamäng… Ma käisin eile pea tund aega tuule käes enne, kui mõte lendama suvatses hakata. Enne ma lihtsalt lonkisin ja norutasin oma eksistentsiaalsete probleemide kallal. Ja siis äkki….

Kreeka, siit ma tulen!

Inspiratsioon Peep Vainult

22 June 2007

Homme hakkan elama

Idiotism pidavat olema see kui inimene idioodi järjekindlusega usub, et homme tuleb parem päev ilma, et ta oma elus mingeid muudatusi teeks.

Ma tean seda tunnet. Ma hoian kõvasti oma status quo´d. Ja usun igal hommikul, et täna tuleb parem päev. Ja jõuan igal õhtul imestada, et mu päev oli jällegi samasugune nagu kõik teised. Midagi ei muutunud, miski ei üllatanud.

Aga miks pidigi muutuma? Kas ma riskisin millegagi, tegin midagi ootamatut? Ei. Ma sõitsin tööle tavapärast marsruuti pidi, täpselt samal kellajal, mis iga päev. Istusin koosolekul, vastasin telefonikõnedele, ei käinud lõunal ja lülitasin arvuti kell 5 välja. Sõitsin tagasi koju tuttavat teed pidi. Toimetasin kodutoimetusi, vaatasin telekat, lugesin raamatut ja läksin magama. Et hommikul taas tõusta ja sama ringi uuesti alustada.

Miks ma seda teen? Ega ma täpselt ei teagi. Tean vaid, et rutiin on turvaline, ei tee haiget. Sõbrad on turvalised, uued tuttavad mitte. Hea on olla, kui miski ei muutu. Kui miski ei pane emotsioneeruma, ei vii endast välja ega tekita stressi. Hea on oma elu elamist edasi lükata. „Küll ma kunagi hiljem teen“ luban endale ja lükkan kõik huvitavad suhte- või reisipakkumised tagasi.

Kahjuks on nii seatud, et see mis elus tulema peab, tuleb varem või hiljem ja peitu pugeda selle eest ei õnnestu. Siin ei aita ka hoolega püstitatud turvatsoon. Ikka murrab mõni inimene rutiinist läbi ja nõuab jalgu trampides su tähelepanu, hoolimist ja armastust. Anna andeks, ma ei taha praegu neid tundeid.

Ma tean koletäpselt asju ja olukordi, mida ma ei taha. Ja universumi seaduste kohaselt sa saad just seda, millele sa kõige rohkem mõtled. Ehk siis teretulemast kõik asjad, mida ma ei taha! Ma kohe tõmban neid ligi nagu magnet.

Äkki hakkaks jälle elama? Homme näiteks? Või ülehomme…

...

Ja kas pole õieti ükskõik, loen ma herneid või läätsi? Kõik siin maailmas osutub lõpuks tühiseks, sestap on loll see inimene, kes kurnab ennast au, raha või millegi muu pärast teiste heaks, ilma et see oleks ta enese kirg, ta enese vajadus

Kui meil puudub hingerahu, puudub meil ju kõik.

"Noore Wertheri kannatused"
J.W. Goethe

21 June 2007

Viige see probleem ära


Mõndasid probleeme meeldiks mulle niimoodi lahendada...
Ei tea, ei näe, ei kuule. Ei tahagi teada.

Kohe tõsiselt kahju on, et olukorra vältimine ja tunnete allasurumine probleeme lahendada ei aita. Ikka tuleb see probleem sul uksest sisse, küsib kuidas ta teksapüksitagumik välja näeb ja on õnnelik oma olemasolu üle.

20 June 2007

Kodus

Üks inimene teatas mulle täna põlglikult: „Mida sa ikka õhtul teed, istud kodus ja nokid nina.“

Kodus istun ma küll. Nina ei noki. Lihtsalt naudin. Sest ma aiman, et kunagi ma igatsen taga neid vaikseid ja mõnusaid koduseid üksiõhtuid. Et ei pea kellelegi süüa tegema. Et koju tulles ei pea kohe tööriideid koduriiete vastu vahetama, et lapsele head eeskuju näidata. Vaid võib kõigepealt tööriietega lehte lugeda ja võileibu süüa ja siis pool õhtut topi ja püksikute väel rätsepistes voodil istuda ja internetis surfata. Leida üks lahe blogi, kus kena neiu teatab, et seni, kuni mind veel nikutakse nii ilusti, seni ma end kasti ei pane, mis saab edasi, mida iganes...

Siis tõmmata rõdul õhtupäikese käes ja pehmesse tooli surutuna sigarillot ja vaadata kuidas kõrvalasuva eramaja aias musklis noormees kasvuhoone kallal askeldab. Ehitab vist.

Siis segada endale rumm ja coca-cola ja asuda oma raamatu kallale. Kuulata kirjutamise kõrvale kõvasti Smilersi armastuslaulude plaati. Vaadata MTV pealt Futuramat. Ma alles õpin enda seltskonda nautima aga see vabadus teha mida iganes, mis pähe tuleb, on hämmastav!

Ka blondid nutavad...


Mõnda aega. Siis aga läheb nutupõhjus meelest ära. Ma pole kunagi eriti hea mäluga olnud.

Ja kui mul kästaks loo moraalina selle peale öelda üks iidne eesti rahvatarkus ehk vanasõna siis ma ütleks "Never say never!"

19 June 2007

Valus

Kas sul on olnud hing kunagi nii haige, et sellest hakkavad kõik kehaosad valutama? Nii valus on, et ei taha enam ennast liigutada ka. Istud kössis voodiserval ja pilgutad ainult silmi.

Ja mõtled imestusega – kuidas nii? Kuidas mina, 33-aastane naisterahvas, olen oma elus jõudnud sellisesse punkti, kus põhimõtteliselt kõik on perses ja ilusat tulevikku ka enam uskuda ei jaksa? Kuidas ma siia sattusin? Mida ma olen kõik eelnevad aastad teinud?

Ahjaa, ma tean, et see tekst on hale. Mis siis.

17 June 2007

Blondi esimene raamat

Väljas sajab sooja suvevihma ja mina otsustasin raamatut kirjutama hakata. Täna on ideaalne päev raamatu alustamiseks. Ärkasin varahommikul saabunud ülemuse sms-i peale üles ja uni enam tagasi ei tulnudki. Tuli hoopis geniaalne idee, millest raamatut kirjutada!

Nii hea idee, mis pani mul südame kiiremini lööma ja mõnusas ootusärevuses käed värisema. Ma ei jõudnud ära oodata, millal kohvi joodud saab ja ma oma läpaka taha võin istuda.

Hetkeks on mul kolm lehekülge valmis kirjutatud, parem käsi on valest asendist valus ja kõht läks tühjaks.

15 June 2007

Varahommik loomariigis


Võtsin end sellel aastal kokku ja käisin ära varahommikusel ekskursioonil Tallinna Loomaaias. Kuna ma pole just kõige kirkam ärkaja ja hommikuinimene siis nõudis see üritus veidi pingutust, et tõusta tööpäeva hommikul kell 4.00. Aga ekskursioon oli seda väärt ka.

Ringkäiku juhatas hr. Turovski isiklikult ja tegi seda nii huvitavalt, et olin nõus vaatama imetledes kõiki neid erinimelisi kitslasi, eeslikuid ja muid kabjalisi, kelledest ma muidu rahuliku südamega mööda kõndisin. Turovski rääkis isegi miski Siberi kure nii huvitavaks, et vaatasin põnevusega isakure võitlus- ja ähvarduspoose pesa ja emase paarilise kaitsel. Ja muide, vajalik elutarkus loomade elust – emaste isendite kehakeel on palju paremini arusaadav ja loetavam, kui isaste oma. Seetõttu saadetakse näiteks miilude karjas ohu korral emased loomad esirinda, et nad saaksid demonstreerida, kuidas reageerida – põgeneda või süüa rahulikult edasi.

Amuuri lumeleopardi nägin ka lõpuks ära. Siiani olin päevasel ajal vaadanud ainult tema uhke puuri floorat ega näinud leopardi sabaotsakestki. Ilus loom oli ta küll.

Pildistamist ma alles õpin, nii et ei hakanud loomi oma katsetustega häirima. Küll aga oli üks hüljes sedavõrd vastupandamatus poosis, et tegin temast nii hea pildi, et ta võiks omale selle ratesse üles panna, kui tal konto oleks.

Järgnev tööpäev oli üsna unine ja hommikune entusiasm muundus kiiresti uneihaluseks, mis oli mu väljendusrikkast näost üpris selgesti väljaloetav. Aga ikkagi, suvehommikud on võrratud.

Miks tõelised naised ei leia tõelisi mehi?

Vastab Armeenia Raadio: sest tõeline naine esimesel korral ei nõustu, aga tõeline mees kaks korda ei küsi.

Siit ka minu tänane dilemma: kas nõustuda esimesel korral või leppida jobuga?

14 June 2007

Ma saan hakkama

Millegipärast õnnestub mul vaba ja vallalisena (SL Õhtulehe välimääraja kohaselt j.o.k.k. vallaline) jätta kõrvalseisjatele endast mulje, et ma olen abitu ja rumaluke blond ning ei saa iseseisvalt eluga hakkama.

Et mulle on vaja ilmtingimata appi tõtata, õpetada tegema vahet õige ja vale vahel, kirjutada ette, keda uskuda ja keda mitte, rääkida kuidas tegelikult elama peab ja jagada muid eluks vajalikke näpunäiteid.

Ma saaks veel aru, kui keegi pakuks abi, et kas ta võiks palun aidata mul vannitoalampi osta ja seda seinale kinnitada või lae alt veearvesti näite lugeda. Nende asjadega ma tõesti ei saa hakkama. Aga elamisega saan, uskuge.

Või kui keegi küsiks mu käest: "Mida ma su heaks teha saan?" ;)

13 June 2007

Olen valiv, ja mis siis.

Vahel ma ise imestan ka, millised pisiasjad mind meeste juures häirida võivad. Vaatan täiesti mööda meestest, kes seisavad trollipeatuses. Mehed, kes ei oma autot, ei ole minu meelest mingid õiged mehed. Isegi kui nad on toredad inimesed. Täiesti vihkan sokkide-plätude kooslust, kahjuks eriti suvel tihtiesinev võigas vaatepilt. Seljakotiga võivad käia kuni 25-aastased noored mehed, sealt edasi on seljakott juba naeruväärne.
Eriliselt ei kannata ma põlvedeni ulatuvaid jõlebeeže, paljude taskutega pükse. Automark on samuti tihtipeale välistav faktor – karm „ei“ fordidele, opelitele ja muudele sarnastele odavatele rahvaautodele. Võib, ma Daciat ja Kiat ei hakka mainimagi, ma üldse ei saa aru, kes sellist autot vabatahtlikult ostaks?
Nahkvestid, ninanokkimine autoroolis, hoolitsemata käed, õllekõht, vuntsid, kole tagumik, vilets auto, keskpärasus kõiges – totaalsed turn offid.

Vabandan ette, kui see jutt kedagi riivas. Ärge võtke isiklikult. Tegemist on minu probleemiga, mitte teie :)

12 June 2007

Suhtekoristus

On täiesti imekspandav, kuidas kodu põhjalik koristus aitab üle saada segastest suhetest. Ma polnud ammu aega leidnud, et kogunenud pabereid ja ajalehti ja muud sarnast ära visata ja veidi oma riiuleid-kappe koristada. Võtsin selle töö käsile ja taustaks kuulasin CD-lt Peep Vainu motivatsiooniõpetust.

Täitsa vabastav tegevus oli. Ja lõpptulemusena oli kodu puhas ja korras, õhus hõljus triigitud pesu värske lõhn ja hea oli olla. Nagu oleks kõik äkki selgeks saanud. Ma arvan, et need mõned tunnid koristust olid kasutegurilt täitsa võrdsed mõne väärika spa-külastusega. Võin teraapiana soojalt soovitada.

Peaasi, et te ei arvaks, et ma muidu mingi räpakoll olen. Ma ikka koristan suht tihti oma elamist. Aga niimoodi kiiresti lapiga siuh-säuh. Ilma süvenemata, telekas taustaks mängimas. Seesugune koristamisviis ei ole teraapiline.

Koristamise ja õhtu lõpuks olin kõrva taha pannud kaks head mõtet. Esimene neist pärit Peep Vainult, et „sa saad seda, millele enim oma tähelepanu pöörad.“ Ja teine pärit ühelt (no hea küll ütleme) targalt mehelt (kuna ta kasutab oskuslikult sõna „derivaat“, mille tähendust mina pidin võõrsõna leksikonist järgi vaatama), et „õiged mehed vastutavad oma tegude eest“.

11 June 2007

Krdi liblikad!

Sõidan hommikul autoga pahaaimamatult tööle, aken veidi avatud, et suvehommikut hingata. Ja siis, oh sa õudust, lendab aknast sisse jõle, pruun, paks, karvane liblikas. Teate ka, kuidas ma selliseid asju kardan?! Hea, et ma autost välja ei hüpanud sõidu pealt.

Lisaks kõigele muule räkkas see liblikas oma kaasavõetud tolmuga mu helepunase autoistme ka ära, pervert. Õnneks sain punase tule all autoukse lahti teha ja liblika välja visata.

No kellele seda loodust linnas vaja on, ahh?

10 June 2007

Tegin Linna peal ühe Ringi


„Kuulake, kuidas selle auto mootor räägib…“, kostus mikrofonist ja mõned hetked hiljem tormas rajale sõstrasilmne portugali poiss Filipe Vormel 1-ga . Mootor rääkis väga ilusa häälega, minu oma võiks osata ka nii rääkida. Aga pole viga, küll mu järgmine auto juba räägib :)

Ma ei üritanudki seda imemasinat pildistada. Ta lihtsalt liikus minu reaktsiooni suhtes oluliselt kiiremini. Ma lihtsalt vaatasin ja kuulasin. Ja mõtlesin, et mis krdi trikiga minust ikkagi saaks rallisõitja?

09 June 2007

Haapsalu, mu arm.


Annaks kohe midagi suurt ja ilusat inimesele, kes mõtles välja Haapsalu linna. Kui keegi mu käest küsiks, mis linn mulle Eestis meeldib, siis vastan ma une pealt, et Haapsalu. Alati. Raudselt.

Haapsalu fluidumit on raske sõnadesse panna, seda peab tunnetama. Lihtsalt sõidad sinna, paned auto lossiplatsile seisma ja hakkad kõndima suvalises suunas. Nii kui kõndima hakkad – algab chill.

Igasugu asju hakkab juhtuma. Kõlakoja ees tantsivad rahvariietes poisid kepitantsu suvehooaja alguse puhul. Promenaadi otsale ehitatakse korterelamut imelise vaatega merele, milles elamisest ma võiks unistada päevade kaupa. Jahtklubi šokolaadisuflee koos jäätise ja vaarikatoormoosiga lihtsalt sulab suus. Väikese viigi äärde on tekkinud uus kohvik, mida tuleb järgmisel Haapsalu-käigul kindlasti külastada. Linnast ära sõitma hakates võid lossiplatsi ringil rahulikult mootori välja suretada, sest ringi on hõivanud pulmarong ning heledahäälsed naised laulavad noorpaarile laulu sellest, kuidas viin on kibe.

Nii chill on lihtsalt olla, et töö ja muredega vaevatud süda hakkab suisa valutama suurest vabadusest.

08 June 2007

Tahan olla sulle hell


Te ikka teate mu kohutavat iseloomu, eks.

Nii, et need, kes mõtlesid sõna „hell“ all õrnust ja hellust, võivad rahulikult sammu tahapoole astuda. Nendele geeniustele aga, kes said aru et „hell“ tähendab kuuma ja kibedat põrgut, neile teen pai ja luban järgmisse vooru.

Olen hetkel kuri jääkuninganna. Tõmban igale poole 1 meetri raadiuses maha jooned, kust koerad üle ei astu.

06 June 2007

Jump over the velvet rope

Ma tulen sinuga, ......., (siivsate ettepanekute koht) vaatama suurt võidusõitu Lasnamäe kanalisse ja mul on kaasas nii sinu kui minu käepael.

Aitähh pakkujatele, väljavalitu on olemas.

Aitähh Sulle


…et mu elus on sellised asjad nagu:

Rõdu;
Reguleeritav udupehme lamamistool;
Raamatud;
Valge vein;
Rõdult vaadeldav päikeseloojang;
Üle maja lendavad lennukid.

Ma olen kaks õhtut järjest istunud ikka suht tobeõnneliku näoga oma pisikesel rõdul, unistanud, imetlenud, lugenud, kuulanud linnulaulu, nautinud. Ehh…

04 June 2007

Kuulata transistorit või limpsida kisselli?

Üks tark tütarlaps ütles mulle täna, et oma eesmärk tuleb valjusti välja öelda. Et siis muutuvat see käegakatsutavaks tõeks. Ja ta ise on elav näide sellest, tema poolnaljaga ette võetud projektipõhine tegevus on leidnud oma eduka lõpu. Tegelikult küll hoopis Ilusa Suhte Alguse aga see on juba teine lugu.

Mina olen eesmärgi seadmiste koha pealt täiesti lootusetu tüüp. Võin ühel päeval 100% surmkindel olla, et tahan peret ja last ja koera ja kassi. Ja teisel päeval iga keharakuga nautida vabadust ja üksiolemist ja seda, et absoluutselt mitte keegi ei tule mulle ütlema, mida ma tegema pean või mida ma teha ei tohi.

Nädalavahetus mööduski nii, et ma kuulsin hunnikus vastuolulisi hinnanguid oma elule ja tegevusele – et ma olla feminist, et ma mõtlevat kui mees, et kui seda metsa ees ei oleks siis võetaks mind kohe jalapealt naiseks, et minusugusega üldse ei saagi koos elada.

Et kui nüüd kohustuslikus korras peaks ühe eesmärgi endast välja pigistama siis võiks see kõlada umbes nii, et mu elu võiks olla selline et „Tahan just seda, mis mul parasjagu on.“ See vast oleks kõige suurim nauding ja eesmärk, kuhupoole rühkida.

02 June 2007

Millest aru saada, et suvi on käes?

Siis kui õhtu on nii soe, et sa võid istuda päikeseloojangu ajal õues, tõmmata mõnuga selle suve esimest cognac dipped sigarillot ja juua külma, helepunase õhtupäikese käes sillerdavat valget veini.

Siis on suvi.

01 June 2007

Hot Ass Combo


Ma ei hakka nii ilusat pilti sõnadega rikkuma. Lihtsalt istuge vaikselt ja imetlege. Nagu mina.


Veinisoovitus: külm valge Yarden
Muusika: Justin Timberlake "Lovestoned"

Raske töönädala lõpp

Pean meeles, et:

1. Ülemusel on õigus.
2. Ülemusel on alati õigus.
3. Kui mulle äkki tundub, et hoopis mul on õigus, siis peab meelde tuletama kahte eelnevat punkti.
4. Ülemus ei maga - ta puhkab.
5. Ülemus ei joo - ta maitseb.
6. Ülemus ei hiline kunagi - ta viibib.
7. Ülemus ei lahku - ta läheb ametiasju ajama.
8. Ülemus ei loe tööl lehti ja ajakirju - ta kogub tööks vajalikku informatsiooni.
9. Ülemus ei lobise - ta teeb selgitustööd.
10. Ülemus ei salatse sekretäriga - ta kasvatab teda.
11. Ülemus ei karju - ta räägib kõvasti, et te teda tähelepanelikult kuulaksite.
12. Ülemus ei tee peapesu - ta kutsub kohvile.
13. Kui sisened ülemuse kabinetti oma ideega, siis pead väljuma tema omaga.
14. Mida rohkem sa kritiseerid ülemust, seda aeglasemalt tõused ametiredelil.
15. Ülemus jääb ka rannas ja baaris ülemuseks.

Pärast seda kui olen üle vaadanud oma kontoseisu, ostan endale udupehme lamamistooli, valget veini ja kilo viinereid pirukate küpsetamiseks ja siis kolin rõdule Marlena de Blasi Toskaana-raamatut lugema.
Järgmine nädal jälle...