26 March 2020

Palun ära katsu

Mis mulle praeguses eriolukorras kõige rohkem meeltmööda on? Ikka tuleb ju üritada midagi positiivset leida. Mulle meeldib, et inimesed ei või sulle enam poes selga trügida või sind kallistama tikkuda.

Võiks lausa öelda, et ma vihkan kõiki neid inimesi, kes poes sulle käruga selga ronivad või ise praktiliselt su vastas seisavad. Iseteeninduskassad on minu suur õnnistus! Ma ei kannata kui töökaaslased mind katsuvad, näiteks panevad käe õlale, ja mul on raske taluda poolvõõraste kallistamisi sünnipäevade või muude tähtsündmuste puhul.

Käisin siin ükspäev Singer-Vingeri kontserdil Rock Cafes. Kõik oli väga tore, rahvast oli just nii piisavalt, et kõigile jäi oma tantsuruum. Aga siis....
Tänapäeval pidi üks külgelöömise viisidest olema see, et keegi tuleb klubis/kontserdil ja seisab väga lähedale su selja taha. Minu meelest on midagi perverssemat raske välja mõelda. Seega tuli üks meesterahvas ja praktiliselt hingas mulle kuklasse, Nagu miks sa teed nii? Mõtlesin, et olen piisavalt vana, et oma arvamust välja öelda, kui midagi ei meeldi ja soovitasin onklil mõned sammud minust eemale astuda. Ta arvas, et ma olevat vales kohas siis. Mismõttes? Tulin kontserdile Rock Cafesse oma lemmikasja vaatama. Kes seal käinud on, teab, et see pole mingi fäänsi lantimisklubi, kus parimate riietega kokteili limpsida  Olen täpselt õiges kohas ja naudin muusikat, ning minu tagasihoidlik soov oleks, et hoitagu end väljapool mu personaalset tsooni (min 60 cm).

Kusjuures tegelikult mulle väga meeldib inimestega suhelda. Sõnadega, mitte kätega. Hetkel tunnengi väga puudust inimestega ja isegi kolleegidega näost-näkku suhtlemisest aga kohe kindlasti ei tunne ma puudust, et keegi võõras mind katsuks. Pealegi on mul kodus üks temperamentne väike kallistamisehull, kes muud ei teekski kui kallistaks ja poeks külje alla. Isegi teda pean vahetevahel keelama kui asi liiga hulluks läheb :)

20 March 2020

Elu sunnil IT-mees

Esimene nädal kodukontorit pooledukalt selja taga.

Kõigepealt tuli kodukontor püsti panna ja ära ühendada klaviatuur, dokk, kuvar ja läppar. Okei, see läks enam vähem kergelt. Juhtmeid oli veits liiga palju. Kõige raskem osa oli muidugi laua ära koristamine. Kuna laud pole töölauana kasutuses, oli sinna igast kraami peale kogunenud. Lisaks tolmule.

Esimese kodutööpäeva järgselt oli selgemast selgem, et 1. korrusel asuva ruuteri wifi 2. korrusele korralikult ei jõua. Vaja soetada lisajubin nimega wifi-võimendi. Õnneks targem laps otsis õige lingi üles ja tellimus kohe teele. Kui kedagi täpsemalt huvitab, siis tellisin soovituste järgi Oomipoest TP-Link nimelise vidina.

Vidin saabus, karbi peal kiri "Easy setup". Väheusutav muidugi aga no proovime, kui hull see ikka olla saab. Võta ruuter, vajuta wps nuppu ja 2 minuti jooksul ühenda võimendi ja ruuter, vajutades veel mingeid nuppe. Vajutasin kõiki nuppe umbes 100 korda, tegin ruuterile restarti ja vajutasin veel 100. Mis aga ei põle, on wps-nupp ruuteril. Närvid juba läbi, tegin puhkuse. Ja otsustasin järgmisel päeval helistada Teliale, et veidi tehnilist abi paluda. SUUR VIGA!

Minusugune võhikust memm ilmselgelt segas Telia tehnilise abi noormeest, kellel oli midagi toredamat teha, näiteks mingit naaberlaua näitsikut nillida. Igatahes oli tema ainus soovitus mulle visata ära vana ruuter ja rentida Teliast uus hinnaga 2,99 EUR.

Kuna ma ei tahtnud lambist oma seni täiesti normaalselt töötavat ruuterit mineva visata ja raha Telia poole loopida, siis võtsin lahti googli ja hakkasin otsima mingitki juhtnöörijupikest wps-töölepanekust ruuteris. Ja oh üllatust, leidsin netist oma ruuteri juhendi, kus oli selges eesti keeles kirjas -

Turvalisuse huvides on antud teenus (wps) vaikimisi välja lülitatud. Esimese kasutamise puhul pead teenust aktiveerima ruuteri konfiguratsiooni menüüs.

Ja samuti oli juhendis kenasti kirjas, kus seda täpselt aktiveerida saab. Nagu kui raske oli seda öelda? Väheusutav, et see info konfidentsiaalne on või et seda ei teata.

Igatahes törts pusimist ja saigi see wifi-võimendi ühendatud, ilma et oleksin pidanud kogu oma kodutehnika välja vahetama. Esimsed katsetused nätasid, et wifi töötas kenasti. Eks siis esmaspäeval saab asja põhjalikumalt üle kontrollida, kui kodukontor jälle avatud on.

Peab ikka kõigega ise hakkama saama, ei aita keegi.

12 March 2020

Kriisikorv

Makaronid, spagetid, ketšup, õli, purgisupid, kohvioad, tee, muffini-ja keeksipulbrid, pähklisegu, küpsised, Nutella, desinfitseerivad salvrätikud, külmutatud pitsa, pelmeenid, friikartulid, patareid, riis, hommikuhelbed, pastakaste, vetsupaber, jahu, või, küüslauk, kassitoit, paratsetamool,


03 March 2020

Minu personaalküsimuse arutamine

Olen millegipärast alati arvanud, et olen suht viisakas inimene ja saan suhtlemisega alati hakkama.
Elu on kahjuks näidanud veits vastupidist ja olen endale saanud nii mõnegi inimese, kes minuga ei suhtle, teeb seda pika hambaga või peab hoopiski viha.

Täna vihastasin ennast pildituks ühe kolleegi peale. Tundub, et meil on vastastikune antipaatia ja suhtlus põhimõtteliselt ei suju üldse. Vaid ähvarduste, etteheidete ja oma õiguse tagaajamise abil. Mõttetu e-kirjavahetus, mis ei vii kuskile ja mille ajal oleks võinud palju targemate asjadega tegeleda. Minul tuju rikutud, mine või töölt ära, ausõna.

Siis on mul veel välja käia paar tülliminekut raha pärast. Üks kunagine sõbranna teatas, et olen inetu sisemaailmaga inimene, kui arvasin, et kõik peaksid võrdselt sünnipäevalapse kingitusse panustama. Naabrinaine  pidas paremaks minuga enam mitte suhelda, kui pidasin ühisüritusest saadud enda kasumiosa liiga väikeseks.

Tuleb välja, et olen kange, inetu sisemaailmaga, järeleandmatu, rahaahne kiusupunn, kelle "personaalküsimust" peab kuskil juhatuses arutama. Veits enesehaletsust täis liialdus muidugi aga eks peab ise ka korra peeglisse vaatama ja mõtlema. Kas alati on õigus ja raha tähtsamad kui suhted? Võibolla oleks okei siin ja seal näiteks 4 eurost loobuda, et kõik oleksid rõõmsamad või siis veidi järele anda, kui see kedagi õnnelikumaks teeb?