29 December 2013



Mina vist küll see aasta eriti hea laps (õigemini naine) polnud. Kui paljud naised lugesid oma kingituste nimekirjas üles kuldsõrmuseid, reise, kalleid käekotte ja kvaliteetkosmeetikat, siis minu Jõulumees jättis mind tühjade pihkudega...

Õnneks oli kingitusi tütrelt, headelt sõpradelt, ämmalt-äialt ja isegi eksabikaasalt. Ja noh, ise tegin ka ju endale lukskingituse.

aga ikkagi tahaks natuke vinguda... Mida mõtleb mees, kui ta oma naisele kingitust ei tee?

21 December 2013

Sündimata jäänud jõuluime

Estravel sai oma FB lehel hiljuti hakkama väikese turundusliku apsakaga. Originaalis nägi see reklaam välja umbes nii, et "kus veedaksid sina oma unistuste aastavahetuse? kirjuta meile ja me teeme su unistuse teoks!"
Nagu ei või olla? Päriselt? Tormasin kohe kirjutama.

Panin kirja oma südantlõhestava loo eelmisest aastavahetusest ja mõtteis juba arutlesin, et kus ja mis ma saadud auhinnaga ikkagi teen, sest see aasta on mul vahva pidu organiseeritud ja kuskile reisile ma nüüd küll sõita ei saaks. Aga siis, vaat kus lops ja upsideizi, võttis Estravel vabanduste saatel oma suurejoonelise lubaduse tagasi ja muutis kärmelt FB reklaami. Unistused teevad nad küll teoks aga raha peab sul ikka endal olema. Selgus, et ma olin kirjutanud kurtidele kõrvadele ja pimedatele silmadele.

Siis mul hakkas oma loost kahju ja ma otsustasin ta siia postitada:

Kus ma veedaksin oma unistuste aastavahetuse?


Olen juba aastaid unistanud aastavahetusest mõnes tõelises suurlinnas. Julgelt ja suurelt unistades võiks selleks linnaks olla New York! Olen lugenud, et seal Time Square´il toimub üks maailma suuremaid uusaasta vastuvõtte. Aga miks mitte olla sel ajal näiteks Pariisis või Roomas...

Ma millegipärast usun, et selliselt, kuidas möödub su aastavahetus - selline tuleb ka uus aasta. Eelmise aastavahetusega juhtuski äpardus. Kuna ootasin viimast kuud beebit, polnud kuskile suurele peole minek mõeldav. Esiteks poleks ma sobivat kleiti leidnud ja teiseks ega hästi poleks jaksanud ka. No hea küll - plaanisime kaaslasega koduse aastavahetuse. Mitte et ma nüüd mehe peale kaebaks :) aga kõik oli sel õhtul valesti ja kõige tipuks ladistas vihma sadada ning kui me kesklinna ilutulestikku vaatama sõitsime, jäime me autoga ummikusse. Suure kõhu ja villase mantliga polnud tahtmist vihma käes linna poole jooksma hakata. Nii ma siis istusin autos ja nutsin suurest enesehaledusest. Ja minu arust läks see aastagi kuidagi haledalt ja vesiselt.

Ning sealsamas autos andsin endale ka lubaduse - annan endast alati maksimumi, et aastavahetus oleks eriline, särav, pungil headest emotsioonidest ja las õnnepisarad siis voolata! 

20 December 2013

Jõulumenüü 2013

Eelmise postituse pildilt on lisaks purusele köögipinnale näha tükike tahvliserva, kus on kirjas "juustukook".

Kohe ma räägin sellest lähemalt. Nimelt see aasta kargas mul pähe idee, et miks mina üksi pean pead vaevama sellega, et mida jõulude ajal lauale panna? Üks ei taha liha, teine ei taha kala, kolmas keeldub pardist...Issandtuletaevasmulleappi.

See aasta on siis selline kord - küsisin igaühe käest tema lemmiktoidu nende toitude hulgast, mida ma valmistanud olen. Nimekiri sai selline:
Pilaff
Pliinid kalamarjaga
Napoleoni tort
Lasanje
Juustukook

Lisaks tuleb veel Superkangelase ema tehtud kapsad, veidi kartulit ja verivorsti. Võibolla ka kartulisalat. Vaatame seda asja. Rahu majas ja kõik õnnelikud.

19 December 2013

Jõulukingitus iseendale



Mulle lihtsalt tundus, et ma olen sellel aastal ühe luksusliku kingituse välja teeninud :) Ja ma valisin endale selleks Stellariumi jõuluboxi.

Kingitus oli juba seegi, et boxi toimetas kätte Stella K. Wadowsky isiklikult. Lihtsalt niimoodi tuligi šiki rohelise kübaraga otse koduukse taha ja ulatas suure punase lehviga kokku seotud paki. Õhin oli muidugi niiiiii suur, et harutasin paki kohe lahti. Pärast panin kokku tagasi, et pilti teha :)

Üllatuspaki eest tuleb maksta 50 euri aga paki sisu on väärt üle 100 euri. Tegin tõhusa uurimistöö, et Superkangelasele tõestada, kui väärtuslik kingitus mul on. Tema muide arvas üldse, et mingi mees raudselt tõi mulle nii uhke paki.

Kuivõrd mu tütreke on ka juba meikimisikka jõudnud siis osad asjad sai ta endale - näiteks Maybelline Colorama sinise küünelaki ja Adeni pikendava ripsmetuši. Ise ma rõõmustan tohutult Versace deosticki, Adeni silmalaineri, Avoni Planet Spa kehakoorija, Max Factori jumestuskreemi, Nurme teepuuseebi ja Kodutuli lõhnaküünla üle. Lisaks oli pakki puistatud ka mõned lõhnatestrid, Diori näopuhastus minitooted ja Kiehlsi kreemid.

Siuke ilupostitus siis minu poolt teile kõigile üllatuseks ja kaunist jõuluaega!



11 December 2013

Küsimuste küsimus

Miks ja kuidas juhtub nii, et kui võtad meheks tüübi, kes on ilus, kuldsete kätega ja seksi täis,  siis nii umbes 5-aastase kooselu järel on temast saanud  vinguv, rääbaka välimusega soss-sepp, kes ei tule öösiti koju või magab voodi teises ääres.?

Kas tõesti on see minu viga?

05 December 2013

Kehakaaludraama

Jah, nüüd on aeg draamaks.

Siiamaani lasin oma "noore ema" staatusel liugu. Kuigi tegin siin ja seal väikseid edutuid üritusi kehakaalu vähendamiseks. Näiteks panime õega välja auhinna 100 eurot sellele, kes kuu ajaga võtab 5 kg maha. Ehk siis kaotaja maksab võitjale. Ponnistasin aga lõpptulemusel ebaõnnestusime mõlemad. Siis ma liitusin kaalustalla.ee 60 minuti programmiga. Mõtlesin, et see on imelihtne - beebi magab, mina treenin. Reaalsus oli selline, et siis kui mina sain trenniriided selga ja pool trenni tehtud, ärkas laps üles. Ütleme nii, et see ajas mind piisavalt närvi, et mitte enam uuesti proovida. Sööke ikka valisin ja uurisin aga lõpuks lõin käega.

Ja nüüd ongi aeg lausuda need kuldsed sõnad -  ma tunnen, et kehakaal mõjutab mu elukvaliteeti! Esiteks pole mul midagi selga panna. Ja siis kui saan selga surutud siis ma näen välja nagu sardell. Ma ei vaata enam peeglisse, sest ma ei meeldi endale. Õnneks meil pole uues kodus peegleid ka :) Teiseks ma ei tunne ennast atraktiivse või seksikana, pigem häbenen oma rulle kehal. Kui ma lähen veekeskusse siis ma panen lihtsalt oma bikiinid selga, peeglisse ei vaata ja teen enesekindla näo, sest ma olen ju beebiga! Ma võingi siuke praegu välja paista. Aga tegelt ma ei taha selline olla. Ja olgem ausad, nüüd ma saan isegi aru miks mõned naised ainult pimedat ja paksu tekki armastavad...

Pea igal õhtul enne magamajäämist ma arutan endamisi, et palun saatke mulle mingi võti, mis aitaks probleemi lukust lahti keerata ja kaalul kukkuma hakata. Ainult, et see ei tohiks olla mingi jõle haigus või mõne jäseme kaotus.

Trenni jaoks ma hetkel head aega ei leia. Superkangelase töögraafik on liiga kaootiline ja spordiklubi lapsehoidja kätte jätmiseks laps veel liiga väike. Igapäevaseks spordiks on praegu 1-1,5 tundi vankriga jalutamist. Magusasöömise kontrolli alla saamine on teine komistuskivi. Palju lihtsam on hommikul kohvi kõrvale tükk kooki või paar Nutellaga saia süüa. Siuke väike naudinguhetk kodusolevale emale ning kiire ka. Võileibade järgi pole mul isu ja pudru tegemine võtab liiga palju aega. Selle ajaga jõuab laps nii umbes viis korda peaga vastu maad kukkuda. Beebi uneajad on sisustatud kõikvõimalike majapidamis- ja kirjutamistöödega. Mõne uneaja ma lihtsalt istun puldiga teleka ees või arvutis surfates ja mitte midagi kasulikku tehes, sest ma olen lihtsalt tüdinud ja väsinud kõikidest kohustustest.

Minust on loll loota, et vingudes ja mitte midagi muutes kaal umbes 10 kilo kukuks. Mul oleks hädasti vaja Suurt Stiimulit. Aga see raibe ei jõua kuidagi kohale.

04 December 2013

Apelsin

Ma tegin seda uue teleseriaali "Vivian" testi, et kas olen naine nagu apelsin või hoopis kartul. Õigluse mõttes ma ütlen kohe ära, et tegin seda testi kaks korda. Esimene kord olin muidugi kartul. Esiteks ma solvusin ja siis mõtlesin, et mida kuradit ja tegin testi uuesti. Sest ma sain aru, milles uba. Ja kui ma panin otse südamest tulevad vastused siis ma sain apelsiniks :)

Lihtsalt, et kartul on see naine, kes mõtleb alati enne kõigi teiste ja siis alles enda peale. Et kõike tehakse mehega koos, koos kannatatakse ja isegi petmise puhul ei visata kohe meest välja, vaid kaalutakse ja antakse uus võimalus. Ma panin ka esmalt need vastused - et ikka koos. Aga kui ma panen käe südamele, siis ma tahan et mees oleks Mees ja tagaks mulle turvalise ning kindlustatud elu. Ja petmist ma kah andeks kindlasti ei anna. Pärast petmist on jutt lühike - uks on seal.

Jäin mõtlema, et kust tulid need kartulnaise vastused esimesel korral. Et nii on õige ja sajandeid ongi naised leplikumad ja allaheitlikud olnud? Et miski korralik kasvatus sundis mind nö õigesti vastama?

Ma ei taha kartul olla aga siiski elan suht kartulnaise elu.