08 November 2019

Ma ei tahtnud ju seda

Mina usun oma soovide sõnastamisse ja Universumilt tellimisse.

Viimastel päevadel olen ma väga-väga-väga tahtnud, et mul oleks ilus, tark ja majanduslikult igati kindlustatud mees, kes armastaks mind ja mu lapsi ja sooviks kõige rohkem maailmas minu eest hoolitseda. Nii, et minul poleks mitte mingit muud muret, kui nö mure, millist kleiti parasjagu selga panna või millist protseduuri ilusalongis valida.

Hommikul astusin parkimismajast välja ja hingasin sügavalt sisse karget õhku  ja ohkasin uuesti oma suure soovi Universumisse.

Vastus saabus pärastlõunal. Ja üldse mitte selline, nagu ma ootasin. Nimelt helistas mulle mu eksabikaasa, endiselt tore, tark ja südamlik mees, ja küsis kuidas ma hakkama saan ja kas mul ehk midagi vaja ei ole...

Ma ei tahtnud ju seda :D Ma tahtsin imeilusat printsi valgel hobusel, suurt kullakotti ja aastakümneid kestvat põletavat kirge. Ma ei taha Universumi huumorit ja trikke minu soovide teemal :)




29 October 2019

Linnahall

Pärast esmaspäevase "Laseri" vaatamist hakkas mul kole kahju sellest õnnetust Linnahallist. Arutatakse aastakümneid, mida küll teha selle majaga aga maja ise samal ajal lihtsalt laguneb ja hallitab.

Kui ma nüüd õigesti mäetam, siis minu viimane Linnahalli külastus toimus kuskil 2008 või 2009, kui seal esines Dima Bilan. (Pilt: Õhtuleht)


Oh, ma valmistusin Dima kontserdiks hoolega, ostsin uued riided ja kandsin esimest ja viimast korda elus jalas ühtesid väga-väga kõrge kontsaga Dolce&Gabbana saapaid.

Sel ajal oli Linnahall juba väsinud. Toolid veits narmendasid, kontserdisaal ja jalutuskoridorid olid kõledavõitud ja värvi hakkas seintelt kooruma.

Linnahalli hiilgeajad olid minu jaoks siis kui ma olin veel suht lapseke. Kõik need muusikalid, jõulukontserdid ja näärietendused. Minek Linnahalli oli alati nii pidulik. Suurest trepist üles ja siis tuli pikalt kõndida. Inimesed kõik voolasid ühes suunas, seljas ilusad riided. Kõik kiirustasid usteni. Garderoob oli ka imeline, pikad sabad liikusid nii kiiresti, jõudsid sinna lookleva leti juurde ja andsid ära oma mantli ja saapad. Sest Linnahalli tulek tähendas alati seda, et saapad vahetati välja kilekotist välja võetud pidulike kingade vastu.  Pärast garderoobitoiminguid sai jalutada mööda koridori ja kiigata alla saali ja lavale. Rahvast oli alati tohutult, käis mõnus melu. Kõige parem hetk oli muidugi oma kohale minek. Lapse jaoks oli tool ikka hiiglasuur. Ja siis see imeline liikuv sein, mis alla langes, kui etendus hakkas. Jah, mu mälestused Linnahallist on helged ja hirmus kahju on seda maja niimoodi väsimas näha. Võtab ära võimaluse taasluua seda lapsepõlve meenutust.

Ma ei tea midagi ehituskvaliteedist, arhitektuurist, linnaruumi kujundamisest aga andke andeks need arhitektid, kes arvasid et Linnahalli asemel oleks kena luua varemepark! Mida perset. Ilmselgelt ei ole noortel arhitektidel ühtegi mälestust hiigelaegade Linnahallist. Minu jaoks oleks normaalne kaks varianti: kas samal kujul korda teha või üldse maha lammutada. Koht on ju hea ja sinna saaks midagi sama ilusat ja uut ehitada. Mitte mingi ilge varemepark. Need, kellele Linnahall midagigi tähendas, ei soovi kindlasti seda hoonet varemepargina näha. Olgu see idee nii innovatiivne ja kaasaegne kui tahes.




25 October 2019

Hiline puberteet

Ma tahan teda niiväga, et kõik tema juures ajab mind täiega närvi. Eriti närvi ajab see, et tal on väidetavalt silmarõõm olemas ja see, et ta ilmselgelt ei tee minust välja ja ma ei tekita tal selliseid mõtteid, et minuga võiks mingit liini ajada...
Mind ajab alati närvi see, kui ma ei saa seda, mida ma parasjagu just tahan! Kui ma pean seda ootama, teadmata kas see üldse saabub! Oh, mul meenub sarnane olukord minevikust. Oh neid ahastust täis unetuid öid, kui ma lihtsalt palusin Kedagi, et see asi laheneks.

Ei lahenenud siis, ei lahene nüüdki.

21 October 2019

Oli seda nüüd vaja?

Ma  sain pühapäevahommikul oma elu kõige hirmsama migreenihoo...
Ilmselt oli see mu küllaltki raske ja pingelise nädala kulminatsiooniks. Oli mitmeid asju, mis panid  muretsema ja nii ma lõpuks endale selle migreeni muretsesingi.

Kobisin vaevaliselt voodist diivanile ja hoidsin silmi kinni. Üritasin peavalule punkti panna 400 mg ibumetiniga aga see tundus nagu oleks espressotassiga suurt tulekahju kustutanud. Lebasin veel veits ja siis helistasin hädise häälega õele, kes jagas hulga soovitusi ja nõuandeid. Ühtegi neist ma realiseerida ei jaksanud, mõtlesin, et võtan veel 400 mg ibumetini ja vaatan, mis juhtub. Juhtus oksendamine ja siis mõne aja pärast see kuradi peavalu leebus ja taandus. Nii umbes 4-tunnine vaevlemine sai läbi aga oh poiss, kuidas see ära väsitas. Kõik planeeritud tegevused lendasid uppi.
Täiesti kohutav, kesse kurat sellise piinamismeetodi üldse välja mõtles!?

Lihtne oleks soovitada, et muretse vähem, võta kergemalt, küll laabub. Aga nii raske on seda endale selgeks teha. Pooled mured on õnneks praeguseks hetkeks juba lahenenud. Mõned väiksemad on veel jäänud. Katsun see nädal endasse vähe leebemalt suhtuda.

15 October 2019

Vanainimese ametid

Üks mu tuttav tuli pangast ära ja läks psühholoogiat õppima. Teine tuttav läks minema assistendi ametikohalt ja siirdus kliendihalduriks. Mõlemal sarnane põhjus - kaua sa ikka seda noorte ametit pead. Näiteid on teisigi aga mul halb mälu ja ei jaksa hetkel neid meelde tuletada.

Mul endal ka nö noorte amet. Olen mõelnud, et äkki peaks mingi vanainimesele sobilikuma ameti vastu vahetama. Et äkki noored tulevad peale ja ma näen oma ametis naeruväärne välja. A võibolla juba näengi, kurat seda teab.

Õppisin personalijuhtimist. Meh. Nagu on ja nagu ei ole ka. Minu vanas pangas otsitakse juriste. Üks kolleeg töötab seal siiamaani, töö pidi sama olema, mis 15 aastat tagasi, kui ma sealt ära tulin. Äkki oleks hea tiksuda pensionini?

Psühholoogia on ka huvitav aga selle õppimisega on pisut keeruline. Peamiselt päevaõpe või oma raha eest täiendõpe, ka päevane.

Mis oleks väärikas amet 40+ prouale. Või on mu arutluskäik täiesti vale ja iga inimene võib südamerahus tegeleda selle ametiga, mis talle meeldib või mis raha kontole toob?





Õde räägib täna, et "tead seda tunnet, kui raha hakkab üle jääma..." Käsi südamel, ei tea! :D

05 September 2019

Rannamaja

Mina, kes ma olen paandunud suhte-ja armastuse leidmise reaalitite a'la "Puhkus Mehhikos", "Armastuse Saar", "Eksid", "Bachelor in Paradise" jne jne fänn jäin siis täna õhtul seda "Rannamaja" vaatama.

Pealkiri on päris hea valitud, mulle meeldib. Suve ja romantikahõnguline. Oleks mujal filmitud, siis oleks "Beach House" . Kõlab ju hästi?  Ja toob fantaasiapildi kaasa...



Aga ei, heleroheline puitmajake keset metsa ja paksudes jopedes osalised. Algus pole kuigi paljutõotav. Maja ja filmimispaigad võiksid ju pisut fäänsimad olla, kuigi osalise Seidi arvates oli villa piisavalt fänsi-pänsi. Mina siiski oleks tahtnud tavapärase eesti kirju sisustuse, valge elektripliidi ja traditsioonilise telekatoa ja odava põrandalambi asemel näha törtsuke rohkem glamuuri või mõnda palmi siin ja seal. Tõsielusari küll aga natuke põgenemist fantaasiamaailma kuluks lihtsale tööinimesele väsitava  tööpäeva lõpus ära.

Osaliste koha pealt ei ole kobiseda midagi. Noored, kenad, huvitavad, mõni ajab rohkem närvi, mis on ju ka eesmärk. Päris ükskõikseks ei jäta neist keegi. Sellele joodikust naistevahetajale tahaks küll võmmu vasta kukalt anda. On tropp, noh. Eesmärk täidetud, vaataja närvi aetud :) Ja Kerlile oleksin võinud suurest seriaalide vaatamiskogemusest kohe ette ära öelda, et esimesel päeval kokku läinud paar ei jää kestma. Fakt. Ja pisarad oleks jäänud olemata.

See nö "seksikate pidu" oli selline toekas maapidu. Jälle joped, kilekotid, jämedad ketid kaelas, kummalised tantsuliigutused, trussikutes tünni ronimine, fuu blää.

Eks vaatame edasi, mida see väidetavalt pöörane sari veel kaasa toob. Esimene osa polnud küll päris 5 pluss aga päris eemale ka ei peletanud.




28 August 2019

Rimi sarivaras

Olin rõõmus ja ootusärev, kui nägin, et minu kodu-Rimisse paigaldatakse puldikassat. Ma Selveris käies muud kui pulti enam üldse ei kasuta ja minu meelest on see ülimugav ja kiire variant, kuidas poest minimaalse aja-ja närvikuluga pääseda.

Sedasama kogemust lootsin ka Rimist. Aga kussa sellega! Paar esimest korda oli ok. Pultide maksekassa oli inimtühi, sai kiiresti ja niuhti läbi. Siis äkki programmeerisid IT-poisid Rimile kõige hullema ostukontrolli süsteemi üldse. No või vähemalt minu jaoks kõige hullema. Alates sellest hetkest, olen ma praktiliselt 70% kordadel sattunud ostukontrolli. Võin varsti ise pärast kontrolli kingiks saadud müslišokolaadide poe avada.

Kusjuures häda on ka nende pultidega, need ei loe lihtsalt ja korralikult. Teinekord pead sada korda vehkima, enne kui piiks käib. Mul juhtuski korra nii, et oma arust lasin pitsa läbi aga nagu ikka, voila - ostukontroll - ja selgus, et pult pitsat siiski ei lugenud. Sellel ühel korral jäin ka ilma šokolaadita aga süüdi küll ennast ei tunne, ausõna.

Pärast nö pitsavargust siis lähen täna jälle Rimisse. Nagu masohhist valin taaskord puldi, seekord siiski külma kalkulatsiooniga saada see müslišokolaad kätte. Olen hoolikas, midagi ei unusta, piiksutan põhjalikult ja lähen kassasse. TÄIELIK OSTUKONTROLL!  Korraks tuleb hirm südamesse, et äkki krt unustasin midagi. Kõik kaup kotist välja, seekord läks õnneks ja šokolaad nüüdseks ka söödud.

Ma ei tea, minu meelest see Rimi süsteem ikka pole päris normaalne.


27 August 2019

MSN-i mäletate veel? :)


Never give out your password or credit card number in an instant message conversation.

Veronika - otsustab surra says:
kle, tüüp, räägi minuga
Veronika - otsustab surra says:
palun
إركي says:
hommik
Veronika - otsustab surra says:
räägi, mis kurja asjaga ma hakkama sain, et sa mu ära kustutasid?
إركي says:
hm
إركي says:
no ma polnud su listis
إركي says:
vaatasin, et ei teki ka, võtsin ka maha
Veronika - otsustab surra says:
ok
إركي says:
huvitav on see, et kuidas sa tead, et ma su sealt maha võtsin
Veronika - otsustab surra says:
saad aru, et ma olen ennast segi põdenud joomise ja lolluste pärast
Veronika - otsustab surra says:
ja siis sa kustutad veel ära ka
Veronika - otsustab surra says:
mul on see näha listis
إركي says:
ära räägi, joomine on saatanast
Veronika - otsustab surra says:
ära meenuta...
إركي says:
mis suremine see olgu?
Veronika - otsustab surra says:
coelho raamat
Veronika - otsustab surra says:
ma loen
إركي says:
ma juba ehmatasin, et wtf
إركي says:
ma olen sitt invaliid ju
إركي says:
täna käisin tööl
إركي says:
liipan ringi nagu lollakas, jalg on nagu pakk all
Veronika - otsustab surra says:
miks sind kipsi ei pandud?
إركي says:
üldiselt nad ei pane peale artroskoopiat
Veronika - otsustab surra says:
ja lubavad tööle minna?
إركي says:
mina luban
Veronika - otsustab surra says:
aaa, no tore
Veronika - otsustab surra says:
krt, mul langes ikka suur kivi praegu südamelt ära
إركي says:
hmm
إركي says:
millega?
إركي says:
arvasid, et ma sinuga üldse ei räägi enam?
Veronika - otsustab surra says:
umbes nii jah. no rääkimine rääkimiseks aga kustutamine oli nagu eriti masendav
Veronika - otsustab surra says:
nagu pubekas, tõesõna
إركي says:
no kamoon
إركي says:
sa olid mu nimekirjas tükk aega
إركي says:
aga mina sinu omas polnud
Veronika - otsustab surra says:
ei olnud jah
Veronika - otsustab surra says:
juba ammu
إركي says:
vaatasin, et wtf, ikka ei ole
إركي says:
mõtlesin, et fuck it, kustutan ka ära
Veronika - otsustab surra says:
et siis ikkagi karistus
إركي says:
mõtlesin, et oleme vähemalt nüüd sõbrad
إركي says:
et koos on joodud ja värki
Veronika - otsustab surra says:
jälle sa meenutad
إركي says:
ma üritan mitte
Veronika - otsustab surra says:
oookeei
Veronika - otsustab surra says:
nii hull oli või?
إركي says:
no sa ise andsid mõista, et ma ei meenutaks
Veronika - otsustab surra says:
no mina olin hulga rohkem purjus ka. ütleme nii, et ma oleks paljud asjad rääkimata ja tegemata jätnud
Veronika - otsustab surra says:
anoh see on tagantjärgi tarkus muidugi
إكي says:
ei ole hullu
إركي says:
me võime selle ära unustada
Veronika - otsustab surra says:
hilja
Veronika - otsustab surra says:
tegelt ma tahan su käest kuulda asja mida ma kuulda ei taha.
إركي says:
nii?
Veronika - otsustab surra says:
mis nii?
إركي says:
mida sa kuulda tahad, mida sa ei taha kuulda
Veronika - otsustab surra says:
a, vaat see on miljoniküsimus
Veronika - otsustab surra says:
nüüd vaata et sa õieti vastad
إركي says:
hee
إركي says:
mismoodi miljoniküsimus?
إركي says:
kust see miljon mängu tuli?
Veronika - otsustab surra says:
ära tropi neeger
Veronika - otsustab surra says:
meenutan sulle üht su klassikalist lauset
Veronika - otsustab surra says:
"ma ei mängi lolli ja taipan kõike"
إركي says:
no jutulinnu taiplikkus on otsa saanud
Veronika - otsustab surra says:
kle, äkki nad torkasid juhtme põlve asemel äkki hoopis ajju, ah?
Veronika - otsustab surra says:
lõikasid mõned ühendused läbi?
إركي says:
mida sa kuulda tahad?
إركي says:
et ma ei armasta sind?
Veronika - otsustab surra says:
jah
Veronika - otsustab surra says:
näed, mõtlesid välja küll..
Veronika - otsustab surra says:
võta tagasi oma lubadused, mis sa rääkisid
Veronika - otsustab surra says:
nii lihtne see ongi
Veronika - otsustab surra says:
mul on seda vaja.
إركي says:
mis lubadused?
Veronika - otsustab surra says:
kle, ärme analüüsi
Veronika - otsustab surra says:
mul on vaja konkreetsust, ma ei viitsi ise endale mõtlemisega liiga teha.
Veronika - otsustab surra says:
a tegelt
Veronika - otsustab surra says:
unusta ära.
إركي says:
no ok
Veronika - otsustab surra says:
pead sa nii keeruline olema?
إركي says:
ma olen nagu ma olen
إركي says:
minu hinnangul oled sina keeruline
Veronika - otsustab surra says:
sellepärast, et ma ootan sult ausat tagasisidet, et oli, mis oli - a sry, mul on seesamune teine suhe
Veronika - otsustab surra says:
mis seal keerulist on?
إركي says:
muidugi oli mul teine suhe
إركي says:
ja ma petsin teda sinuga
Veronika - otsustab surra says:
ma ei saa ju niimoodi inimesega edasi suhelda, kui keskel on mingi arusaamatu häma
إركي says:
muidugi olen ma enda peale vihane
Veronika - otsustab surra says:
näed, nüüd sa räägid
إركي says:
ja mul no tõenäoliselt jutuajamine ees
إركي says:
on st
إركي says:
ja ma ütlesin, et see suhe on anyway surnud
إركي says:
nüüd on ta eriti surnud
إركي says:
ja ma olen enda peale tige
إركي says:
sest kõik see on mu põhimõtete vastu
Veronika - otsustab surra says:
nojust, selles osas ma nagu sinu peale lootsingi. eriti siis kui ma ütlesin, et ole hea, mine ära. mul on samapalju põhjust enda peale kuri olla
إركي says:
kui veel ausust tahad, siis viimasel ajal on suhtemaailm mulle selga kukkunud, ma olen järjest palju vigu teinud ja nüüd olen enda peale eriti pissed off
إركي says:
ühesõnaga olen oma lihtsa elu ülikeeruliseks teinud
Veronika - otsustab surra says:
ei ole lihtne kellelgi
Veronika - otsustab surra says:
kle a miks mina keeruline olen?
إركي says:
võibolla sellepärast, et sa ei saa asjadest aru nagu mina saan
Veronika - otsustab surra says:
nagu näiteks
Veronika - otsustab surra says:
ja kindlasti ei saa. ei hakkagi kunagi saama. ma saan üldse asjadest väga ainulaadsel kombel aru. ja seetõttu ma eelistan alati konkreetseid ja ausaid suhteid
Veronika - otsustab surra says:
sinnamaani oli kõik ok, kui sa ütlesid, et sa oled sõbralik ja kõik.
Veronika - otsustab surra says:
a kui sa siia jäid siis tekkis mingi krdi kontrollimatu jama ja palju asju, mis olid ammu lukustatud.
إركي says:
no ma plaanisingi lihtsalt seltskondlik olla
Veronika - otsustab surra says:
vat ja nüüd on mul hullult kahju, sest kellele see ikka meeldib kui talle täiesti pahaaimamatult mingi armastuse-jutuga sisse sõidetakse. ja ausõna seekord ma annaks ilgelt palju, et seda olematuks muuta
Veronika - otsustab surra says:
ma plaanisin ka
Veronika - otsustab surra says:
aga vein viin ja rumm arvasid teisiti
إركي says:
ma saan kõigest hästi aru, sa ei pea mulle asja seletama
Veronika - otsustab surra says:
ehk mu vana viga teha alkoholi mõju all asju, mida ma muidu kunagi ei tee ega räägi
Veronika - otsustab surra says:
ähh, eks ma seletangi rohkem iseendale
إركي says:
tead
إركي says:
las see olla
إركي says:
kui sa saad sellele naljaga peale vaadata, siis polegi kõik kadunud veel

26 August 2019

Kohv ja kaks Ibumetini

On esmaspäeva hommik ja ma tunnen läbi une tohutut peavalu. Loodan, et see on halb uni, kuid ärgates saan aru, et siiski  kurb tõde.

Torud ummistuvad, auto laguneb, ressursid kahanevad järjest olematumateks, keegi ei tee mulle suveõhtugrilli ega niida muru, lapse nari on ainult poolenisti kokku pandud, üks mure ajab teist taga ja lõppu ei paista. Pole siis mingi ime, et ärkan peavaluga.

Võtan tööl kohvi ja kaks Ibumetini. Söök meenub alles kella 1 paiku. Tööpäevad on pingelised ja õhtuks on peavalu jälle tagasi koos väga-väga väsinud silmadega.Õige, mulle on ju prillid välja kirjutatud, mida ma pole saanud ostma minna.

Ma ei soovi elult mitte midagi rohkem, kui et palun,palun,palun lõpetame selle aastatepikkuse madalseisu nüüd ära ja liigume Elusebra mustalt triibult valgele.Palun. Ütle, mis ma selleks tegema pean?

25 August 2019

The High Value Woman

Ma käisin kohtamas.
Mees kirjutas, et jääb 10 minutit hiljaks. Ma kirjutasin vastu, et mina küll ootama ei jää...

Mul läksid kõik punased tulukesed peas põlema ja meenusid kõikvõimalikud kellaajalised ülelaskmised minevikust. Mõtlesin, et ma päriselt ka ei kavatse enam niimoodi oodata, eriti veel esimesel kohtumisel, kus minu nägemuses peaks pool tundi varem kohal olema.

Ühesõnaga ma kõndisin täpselt minut aega kokkulepitud kohtumisajast hiljem minema. Kuna ma aga olin äärelinnas, siis pidin suvalises suunas kõndimise ajal mõtlema välja, kuidas koju saada. Taksoga, trolliga, jala? Kõrgete kontsadega?

Kõndisin ja äkki nägin enda ees ootamas autot, kust hüppas mees välja ja tormas mind vabanduste saatel embama. Ma ei saa salata, et midagi sellist ma tegelikult ka ootasin ja kui seda poleks juhtunud, oleks ma täielikus südamerahus koju kõndinud, sest kui mees selliseid tegusid ei tee, pole tal minu silmis väärtust.

Aga ma tunnen, et ei ole veel valmis kohtamisteks...



13 August 2019

Mutist kiisukeseks

Ükspäev käis meie tööruumidest läbi uus töötaja. Nö tutvumisringil. Noor kaunis naisterahvas.
Mõne aja pärast tuli mu laua juurde üks meie noor meeskolleeg ja küsis sosinal: "Kes see kiisuke oli?"

Ma olen nüüd siis ametlikult see mutike, kelle käest tullakse häbenemata infot kiisukeste kohta küsima...

Sellepärast mul ongi nüüd kiiremas korras vaja: uut juukselõikust ja -värvi, LPG näomassaaži, püsimeiki, ülalaugude lõikust, massaaže ja kehahooldusi, uut tätoveeringut, natuke botoxit, rasvaimu kõhult, eratreenerit, šoppingut Ženjaga ja veits raha selle kõige jaoks.



Mutist kiisukeseks!

31 July 2019

Nutmise populaarsus

Kas keegi oskab öelda, miks mu blogi kõige loetavam postitus läbi aastate on 7-realine lookene nutmisest?  (Link)

Õnneks pole pidanud ise ammu nutma enam. Üksikuid pisaraid olen küll valanud mõnd harrast lugu lugedes või ilusat armastusfilmi vaadates. Muidu on elu suht stressivaba.

Või siis ma petan ennast täiega, sest just eile tekkis mulle nina alla suur ja valulik ohatis, mis tänaseks on veelgi hullemaks läinud. Tavaliselt tuleb ohatis mul stressist või pikaaegsest pingelisest olukorrast. Nüüd nagu vähemalt mu oma arvates pole midagi sellist olnud. Aga ega keha pole loll. Mina surun alla, tema leiab uue koha, kust välja lüüa.

Aga tegelikult soovitan nutmist kõigile. See on väga vabastav ja lausa tervislik. Eriti hea oleks muidugi õnnest nutta.

15 July 2019

Tahaks veel puhkusele

Te ikka panete tähele, et ma armastan rohkem heietada ja jutustada kui reaalselt tegutseda?

Käisin ükspäev töötervishoiuarsti juures. Silmad on parajas plussis, seda aimasin juba ennegi, kui väikest kirja enam lugeda ei näinud, analüüsid tipp-topp korras aga ma kasutasin juhust ära, et olen arsti jutul, kurtsin oma kannavalu muret, mis mind viimasel ajal piinama on hakanud. Arsti arvates olen suure tõenäosusega suutnud endale rahvakeeli kukekannuse ehk mingi kõhrelaadse luumoodustise kanna alla muretseda.

Ma luban iga aasta, iga kuu ja iga esmaspäev endale, et hakkan oma tervise eest palju paremat hoolt kandma. Aga tulemuseks on ikka see, et tekib jälle mingi uus asi, mis nõuab tähelepanu. Siuke nõiaring. Ja ma ei istu käed rüpes, sügades järjest kasvavat stressikõhtu. Ohei. Aga vaikselt hakkab juba väsimus ja tüdimus tekkima sellest, et oma arust nagu teed ja toimetad ja välja ei kuku persetki. Rääkimata sellest, et igasugune eluenergia on ammu otsas ja juurde ei tule kusagilt.

Vähemalt sain eile Apollost üliodavalt EL Jamesi "Grey". Loen jah selliseid raamatuid. Filmid vaatasin ka ära! Need mis Telia videolaenutuses saadaval olid. Kuigi aus olla siis filmi vaatasin rohkem meespeaosatäitja Jamie Dornani pärast. Miski temas meeldis mulle.



























Pilt

Nii mööduski mul kaunis pühapäeva õhtu triikides, vahuveini juues ja pärast poole ööni raamatut lugedes. Kes täna tööd teeb, ah?

09 July 2019

Puhkus läks nagu niuhti

Törts puhkust läbi, laulupeol käidud, tantsupeol käidud, Pärnus käidud, Haapsalu uut piiskopilinnust vaatamas käidud, suveteatris käidud.

Pool puhkust möödus küll töö tähe all. Aga mis seal ikka, ehk on nö väetiseks sügisesele palgajuurdeküsimisele.

Tantsupeole, õigemini tantsupeo peaproovile, sattusin tänu lahkele sõbrannale, kes mulle tasuta piletid jagas. Ilm oli hea, koht oli hea ja kõik oli hea :)

Laulupeole oleks jäänud peaaegu minemata. Hakkasin pühapäeva hommikul pileteid ostma aga jäin lastega kohvi kõrvale lobisema. Siis kui uuesti piletiostuga tegelema hakkasin, selgus et olin 20 minutit hiljaks jäänud ja piletimüük oli suletud. Leppsin juba olukorraga, kui selgus, et kaks meie kärghõimuliiget ei saa peole minna ja nii ma saingi piletid endale.

Pärnus kämiseks valisin seekord Lux Express bussi ja vihmase ilma. Tegelikult ei saagi Eestis puhkuse ajal mingist ilmast lähtuda. On see mis on. Õde käis tööd tegemas ja meie pojaga chillisime kaasas. Kuna sadas vihma, tegime põike ka Batuudikeskusse.  Lõunat sõime Mahedikus, ma polnud seal varem käinudki. Õde vedas meid sirgjooneliselt Sõõrikukohvikust mööda sinna Mahedikku. Aga ma ei kahetse, söök oli maitsev.

Haapsalu uut piiskopilinnust ja vaateplatvormi soovitan kohe väga vaatama minna. Oma 40+ aasta jooksul, kui ma olen Haapsalu linnuses käinud, pole see kunagi nii äge olnud. Aga Haapsalu Kaubamaja rummistritslis on nüüd häbematult vähe rummitäidist sees, ainult sai ja rosinad. Mõned asjad võiks ikka samasuguseks jääda :)

Suveteatris käisin Rehe küünis, "Lootuskiir pimeduses" vaatamas. Küünis oli küll kolekülm aga etendus oli täis head, musta huumorit. Või noh ikka naerad kui vanad inimesed surma ja haiguste üle nalja viskavad. "Elame ohtlikult, proovime natuke koomat" ütles diabeedihaige tegelane etenduses.

Nüüd olen tagasi tööl ja poja on esimest korda elus linnalaagris. Lasteaed on veel kinni. Üks nädal puhkust on veel tulemas.

Nii see elu läheb.

12 June 2019

Kontoriromaan


Ta istub veidi blaseerunult oma kontoritoolil, tema käel on Rolex ja ta lõhnab Tom Fordi uusima lõhnaõli järgi.  Kuigi temas  puudub igasugune macholikkuse alge, kaldudes välimuselt pigem nohiku tüüpi, on ta ometigi arusaamatult seksikas. Ma ei suuda sõrme peale panna sellele, millest see seksikus tuleneb. Enesekindlusest? Oma väärtuse teadmisest? Tarkusest? Intelligentsusest? Mulle sobivast huumorimeelest? Lihtsalt keemiast?

Ooo, see keemia. Ta tuli mu laua juurde ja palus mul oma kätt ja sellele pihustatud lõhnaõli nuusutada. Ma keeldusin mitu korda, seni kuni ei suutnud enam keelduda. Hea lõhn oli. Ja tekitas nii palju mõtteid, mida ma selle mehega teha tahaksin.

See romaan on ilma alguse ja lõputa. Selles on ainult iga päev kestev pingehetk, millele ei teki kunagi mingit lahendust. Seda on näha ja see särtsub. Las ta olla nii... sest see paneb mind natuke rohkem elama.