31 October 2008

Projekt "Kleit selga!"

Nii, selgus, et peole lihtsalt peab minema. Halb uudis on see, et pidukleit ei mahu selga. Seega on vaja kahe nädalaga maha võtta umbes 4 kilo. Sest lihtsam on maha võtta kui uut kleiti otsima minna. Lemmikbeib soovitas dieedina vähe sööki, palju suitsu ja alkoholi. Ma ise paneks juurde veel seksi ka. Ja siis spordi.

Projekti tulemused avaldan kahe nädala pärast. Esialgne kuri plaan on olla hästi ilus.

29 October 2008

Beibeelumuresid ka

„Kas sul õhtutualett juba on?“
Ma ausalt öeldes ei mõelnud peolegi minna, milleks mulle tualett. Ja üleüldse ma ei kannata seda peoeelset garderoobisoetamist. Pärast jäävad kõik soetatud asjad kappi seisma. Nagu mingi needus oleks peal – algul kõlbasid ja pärast ei saa üldse aru, mis kuradi pärast sa need räbalad ostsid??

Lõhn sai otsa. Pagan. Mõtlesin, et ostan uue lõhna. Sensit on juba piisavalt mitu pudelit järjest peale lastud. Käisin ühe ringi lõhnapoes. Kõik lõhnad olid odekahaisuga pussukad, sain peavalu ja süda läikis. Eile läksin uuesti poodi. Et ostan ära, tulgu mis tuleb. Nuusutasin, valisin, ostsin. Koju jõudsin, läks süda ostetud lõhnast pahaks. Ei taha pudelit enam kätte võttagi, äkki jääb see lõhn veel kätele juurde.

Keegi kunagi ütles, et ma olen mehelik naine. Huvitun autodest, olen iseseisev ja ei võta suu sissegi mingit mustikasiidrilurri. Ju peab nõustuma.

28 October 2008

Vanadus

Tervis, tänan küsimast, on korras. Isegi trennis käisin eile üle pika aja. Oi, mõnus oli. Aga nüüd on mul uus mure – vanadus.

Või mille muuga seletada seda, et mul on iga õhtu juba kell 22.00 uni ja kui saaks siis ma läheks enne last magama? Või et ma olen võimeline panema pea õhtul hetkeks Ljoliku rinnale ja järgmine hetk tõstes pead märkan kellalt, et on sügav öö ja Ljoliku rind minu sügava magamise tagajärjel tatist läbimärg?

Mina, kes ma pole varem enne südaööd kunagi magama läinud. Mina, kes luges poole ööni raamatuid. Mina….

22 October 2008

Vahukooreisu


Ei, ma veel ikka imestan kehva teeninduse üle.

Tundes enda sisemusest kerkimas tohutut vahukooreisu, võimalust mitte omades seda vahukoort Ljoliku kehalt limpsida, seadsin autorattad lähima koogipoe suunas. Koogipoe kujundusse on hulga raha magama pandud, lett on 5 meetrit pikk ja kooke täis – minu ootused olid kõrged, kui ma, seistes üksinda leti ees, küsisin kahe, mulle otsavaatava müüja käest, et „Kas teil midagi vahukoorega on?“

Vastuseks üks müüja pomises midagi ja teine tormas vahepeal lisandunud kliendilt saadud paberiga piki letti minema, visates üleõla mingeid suvalisi kooginimesid nagu näiteks „Jõhvika!“ No mis krdi jõhvika, ma küsin? See on ju sama hea kui janusele küpsist pakkuda?

Ma ei saanudki aru, kumb müüja siis lõpuks minuga tegeles. Kahte kohupiimataskut kurvalt vastu rinda surudes lonkisin koogipoe uksest välja.

Oli siis nii raske ühel müüjal kogu tähelepanu mulle pühendada? Ausõna, ma oleks kogu oma raha eest vahukoorega kooke ostnud, kui te oleksite osanud mulle neid müüa. Selle asemel saite 14 EEK-i ja kliendi, kes suure tõenäosusega teie koogipoodi enam ei tule. Mis siis, et valik on suur, pood on ilus ja saiakeste paberkott kaunilt kujundatud. Ma ei taha kujundust, ma tahan inimest, kes tahab mulle rõõmuga midagi müüa.

15 October 2008

Билан на евровидение - рашен караоке версия

Билан-дза-дза

Nüüd on asi juba nii kaugele jõudnud, et youtube.comi avades on mul "Recommended for you all" Dima Bilani videod ja Krokodill Gena multikad.
Eino normaalne :)

Surma eel...

Alati kui ma haige olen, hakkab mu meel rändama kusagil teistes dimensioonides. Selline asine töö- ja argimeeleolu kaob ära ja asemele tuleb kummaline hõljumine ning mõningad morbiidsed mõtted.

- A mis siis saab kui ma ära suren?
- Kas ma olen rahul siiani tehtuga?
- Kas keegi nutab, kui ma ära suren?

Praegu on mul näiteks palavik ja nohu. Vahtisin eile öösel lakke ja lugesin kokku oma saavutusi. Neid polnudki nii vähe. Kõik oli hästi. Katus pea kohal, toit külmkapis ja lapsenohin kõrvaltoas.

Kui ma nüüd ära suren siis ma loodan väga, et Ljolikul on ka kahju, et ta minuga jälle tülis on ja ei saagi kunagi ära leppida. (hehheehhee, vahel mängib alateadvus ikka häid trikke ja kui ekraanile ei vaata kirjutamise ajal, tuli sõna „leppima“ asemel hoopis „keppima“)

03 October 2008

Trendividin

Kõik naistekad on üksmeelselt tunnistanud uueks trendividinaks sammulugeja. Selge. Mul sai just spordiklubi kaart otsa ka.

Tahtes samuti trendikas olla, sammusin lähimasse spordipoodi. Mu küsimuse peale „kust leida sammulugejat“, pööritas müüja heitunult silmi ja ohkas, et „otsas“. Pähh, ise tahavad veel hästivarustatud spordipood olla, a trendidest ei jaga mõhkugi. Rääkimata lihtsast rahateenimisvõimalusest. No kui see pood mu raha ei tahtnud, leidsin supermarketi, kus minu vidin kenasti müügil oli. Nähtud, ostetud.

Naistekates kirjutati, et iga päev tuleb teha 10 000 sammu. Ei tundunud väga keeruline ülesanne olevat. Kinnitasin oma trendika digimeetri kohe hommikul seeliku külge. Sahmisin päev läbi käia – iga paber sai eraldi printerist ära toodud, lifti ei kasutanud, muudkui käisin. Lasin ennast paksukeseks nimetada, sest digimeeter punnitas muidu liibuva kampsuni all. Suure pingutamise peale näitas digimeeter tööpäeva lõpuks vaevu 5000 sammu. Wtf? Kurtsin just oma muret kolleegile, kui ülemus oma toast hõikas, et mis kümme tuhat? Kaalu langetamiseks on vaja käia 13-14 tuhat!

Ega muud kui autost spordikott ja alla jõusaali. Tunnike rähklemist ja 9 500 sammukest kirjas. Viimased viissada sammu tegin veel kodus, kui külmkapi ja ahju vahel toimetades kuumi juustuvõileibu meisterdasin. Päeva skoor: 10 002 sammu.

Aga, mis see hakkabki nii keeruline olema või? Ja veel iga päev?

02 October 2008

Oskab keegi seda fenomeni seletada?

Helistab Härra Kaa. Üle väga pika aja.
„Kuule, onju tore, et meist on nüüd pärast kõike sõbrad saanud ja et me saame nii hästi suhelda?“

„Ääää…mida?“ Ja klassikuid tsiteerides: „ Ma olen ikka nagu rohkem seksi peal väljas.“

Maitea nüüd. Kas ta tõesti arvab, et ma viitsin ta pläma ja igapäevamuresid kuulata, kui on sada prossa kindel, et seksi ei saa? See, et ma praegu tema teeneid ei vaja, ei välista, et kunagi tulevikus võiks mul teda siiski vaja minna. Ning kui ta teatab, et seksi ei saa, siis milleks mulle selline „sõprus“?

Mehed on ikka imelikud.