25 October 2013

Leivasupp

Nagu näha, ega mul muud targemat polegi teha lapse kantseldamise kõrvalt kui poes käia ja süüa teha. Mäletan, et esimese lapse beebiaastatel viisin ka läbi igasugu kulinaarseid katsetusi, näiteks peedikotlette.

Nüüd (taas)avastasin olude sunnil leivasupi. Kõigepealt oli mul kõvaks ja käest ära minemas kaks leiba. Üks neist oli lausa Saksamaal kaks nädalat komandeeringus käinud ja siis sealt pea puutumatuna tagasi tulnud :) Õige Eesti must leib!

Leivasupi keetmine on imelihtne, ausõna! Põhiretsepti võtsin Nami-namist. Retsepti juures ma loen alati kommentaarid ka üle, sest sealt leiab tihtipeale häid soovitusi. Seekord näiteks saumikseri kasutamise soovitust sõelaga mässamise asemel.

Ühesõnaga võtsin mina leiva, leotasin seda vees, panin keema, keetsin pehmeks, püreestasin saumikseriga ja panin uuesti keema. Segasin juurde suhkru ja kaneeli. Kaneelikoort ja rosinaid mul polnud. Rosinatele ma isegi läksin poodi järgi aga ikkagi ununes osta. Jõhvikamahla ka polnud. Rosinate asemel kasutasin leotatud goji marju ja mahla asemel pigistasin törtsu sidrunimahla. Ning et kogu kupatus luksuslikum ja maitsvam saaks, riivisin paar rida tumedat šokolaadi ka sisse.

Te lihtsalt ei usu kui hea see leivasupp on. Mina söön seda hapukoorega, superkangelane külma piimaga. Leivasupi keetmise järgsel hommikul tõusis tema kahjuks varem ja sõi ise kohvi kõrvale viimase portsu ära. Mina olin ka unistanud selle söömisest....

15 October 2013

Hõbekuusepoeg

Oh, ma olen juba mitu päeva tahtnud kirjutada sellest, kuidas meie perre sattus üks eksinud hõbekuusepoeg. 

Kõigepealt olen ma juba siiakolimisest saati unistanud, et me peaks oma murulapikesele kindlasti ka ühe kuuse istutama. Mida saaks siis jõulude ajal ehtida ja mis rõõmustaks meid oma igihalja iluga. No nii luuleliselt ma umbes mõtlesingi :)

Isegi otsustasime ära, et kindlasti istutame hõbekuuse. Siis vaatasime korra aianduskeskuses hindu. Ning mõtlesime veidi oodata. No umbes nii kaua kui hõbekuuski tasuta jagama hakatakse.

Aga siis juhtus selline lugu, et beebi 8-kuu sünnipäevale saabusid ämm ja äi väikese, räsitud hõbekuusepojaga! Äi oli sõitnud mööda maanteed ning äkki teepervel märganud kahte, ilmselt mõnest koormast pudenenud kuuseistikut. Juured kenasti pakitud aga oksad kukkumisest ja võibolla ka teiste autode poolt ülesõitmisest pisut vigastatud. Igatahes tõstis äi ühe kuusekese, meie hõbekuusepoja, pagasnikusse, et see meile tuua. Kusjuures meie polnud oma hõbekuuse-unistusest kellegile rääkinud. 

Nüüd ongi see väike vapper hõbekuusepoeg meie aias ja üritab kasvama hakata. Hoiame teda hellalt.

12 October 2013

Juustuvõileivad ja rummikokteil

Tegelikult oli veel üks Nutellaga sai ka.

Laupäevaõhtu. Nädal sellest kui Superkangelane taas komandeeringusse sõitis. Nädal mõnusat omaette olemist. Ma tean, et on natuke õudne ja hirmus tunda ennast hästi, kui teinepool kodus pole. Aga mis parata, nii see on. Muidugi ma igatsen ka ja tunnen puudust.

On aega endale ja oma ilusatele mõtetele. Et miuke elu tegelikult olema peaks - roosamannavahuline. Vajadus vaadata eepilisi armastusfilme. Kus armastus on SUUUUR aga siis üks osapooltest sureb ära. Elioni videolaenutusest tellisin "One day". Hästi kurb armastusfilm sellest, kuidas koosolemise aega jäi liiga väheks. Kinos "Diana". Jällegi kurb-kurb film sellest, et vahel ei piisa armastusest. Kuigi päris-Hasnat väidab, et film ei saanud nende armastusloole ligilähedaltki pihta, siis mina ütlen, et just selline väide klapib täpipealt filmi-Hasnati olemusega.

Seega said kaks naist, kes armastasid liiga palju, õnnetul kombel surma. Mitte et ma sellest mingeid järeldusi teha tahaks... Aga pean tunnistama, et minul isiklikult on raskusi lahkelt ja avatult armastamisega. Minul kohe keel ei paendu kallimale otse näkku ütlema, et ta on mulle tähtis ja noh tegelt ma ikka armastan ka teda. Päris palju. Isegi eepiliselt.

Vahel aga on elus jällegi hetk, kus  "ma armastan sind" lipsab üle huulte täiesti vales kohas, valel ajal ja inimesele, kes kunagi ei tohiks sellest midagi teada. No näiteks üheöösuhte ajal. Mina ei tea kuidas teiste naistega on aga minul toimib üheöösuhe ka ainult tunnete abil. Sellist värki, et ma partnerist karvavõrdki ei hooli, pole olnud. Aga teavitada üheöösuhtepartnerit armastuse olemasolust paneb tüübi ikka väga kärmelt jalast heidetud sokke ja pükse otsima ja ukselingi järgi kobama.

Ja reaalelu siis ongi selline, et kui kallim on kaugel siis on armastus ia igatsus aga kui tuleb koju, tahaks kohe ukse peal panniga üle kukla anda.






10 October 2013

Jõulud sügisel?


Ma vaidlen oma sõbranna ja oma õega. Nemad nimelt ostavad jõulukingitused ära juba hiljemalt septembri lõpuks. Mina ütlen, et midassja? Pool jõulurõõmust on ju kingituste ostmine! Okei-okei, poodide ülerahvastatus ei meeldi mulle ka väga. Tuleb lihtsalt aega valida ja kindlates poodides käia ja muud trikid. Aga minu meelest on väga mõnus käia poodides, mille akendel on jõulukaunistused, kui väljas sajab lund ja kõikjal mängitakse jõulumuusikat. Mul pole praegu ideidki, mida ma oma lähedastele kinkida tahaksin. Kusjuures ideede väljamõtlemine on ka püha jõuluüritus - soovitavalt hilisõhtul väikese veiniga.

Samas selles osas ma ei vaidle vastu, et õe ja sõbranna varem-ostmise-süsteem aitab oluliselt raha kokku hoida. Ja kaubavalik on ka raudselt suurem. Sest kõik pole ära krabanud neid ruudulisi lambavillaga toasusse nr 39  :D

Šoppamine septembris on lihtsalt šoppamine ja selle käigus ostetud asjad tuleb omanikele tseremoonitsemata ja pakkimata kätte anda. :) Mina näiteks tegin täna mõnusa tiiru Rocca al Mares. Kui suur laps koju jõuab, saab ta endale uued püksid otse moemekast - H&M-ist!