Nüüd (taas)avastasin olude sunnil leivasupi. Kõigepealt oli mul kõvaks ja käest ära minemas kaks leiba. Üks neist oli lausa Saksamaal kaks nädalat komandeeringus käinud ja siis sealt pea puutumatuna tagasi tulnud :) Õige Eesti must leib!
Leivasupi keetmine on imelihtne, ausõna! Põhiretsepti võtsin Nami-namist. Retsepti juures ma loen alati kommentaarid ka üle, sest sealt leiab tihtipeale häid soovitusi. Seekord näiteks saumikseri kasutamise soovitust sõelaga mässamise asemel.
Ühesõnaga võtsin mina leiva, leotasin seda vees, panin keema, keetsin pehmeks, püreestasin saumikseriga ja panin uuesti keema. Segasin juurde suhkru ja kaneeli. Kaneelikoort ja rosinaid mul polnud. Rosinatele ma isegi läksin poodi järgi aga ikkagi ununes osta. Jõhvikamahla ka polnud. Rosinate asemel kasutasin leotatud goji marju ja mahla asemel pigistasin törtsu sidrunimahla. Ning et kogu kupatus luksuslikum ja maitsvam saaks, riivisin paar rida tumedat šokolaadi ka sisse.
Te lihtsalt ei usu kui hea see leivasupp on. Mina söön seda hapukoorega, superkangelane külma piimaga. Leivasupi keetmise järgsel hommikul tõusis tema kahjuks varem ja sõi ise kohvi kõrvale viimase portsu ära. Mina olin ka unistanud selle söömisest....
No comments:
Post a Comment