28 July 2007

Tsaupakaa

Kuna ma olen ikkagi veel suhteliselt noor inimene ja veri vemmeldab siis ma lähen mõneks ajaks laia maailma seiklema ja õnne otsima. Seega tekib lühiajaline vaikus eetris.

Vandersellide laulu mäletate: "Maailm on imeline. Kes elab oma õue all, ei tea mis sünnib kaugemal. Oh sa pime, pime, pime. Maailm on imeline!

Hüvasti, Eestimaa!

26 July 2007

Kõik on unenägu

Öösel nägin tohutu õudkoledat unenägu elukatest, kes tapsid inimesi kinniste uste taga. Keegi ei näinud kuidas need koletised välja nägid, vaid kuulsid ainult läbi uksepragude hirmukarjeid. Jooksin parajasti korrusmaja uksest välja, laps süles tugevasti vastu rinda surutud, kui mobiil mind äratama hakkas. Pillid (tabletid) kotti ja minek ülelahe.

Päev oli imeline – kuum, päikseline, kultuurne, mereline ja natuke rabarberisiidrine. Nagu imeilus unenägu ja pehme pai selle öise koleõuduse otsa.

Praegu magan lahtiste silmadega. Istun liigväsinuna, et magama minna, rätsepistes voodil ja mängin UK Bass Radiot kuulates tetrist. Need kaks sobivad hästi kokku, eriti siis, kui tetris lõpus kiiremaks läheb. Närviline trummirütm aitab hästi mängule keskenduda.

Kardan magama minna.

25 July 2007

Tellimuslugu: Miks ma oinas olen.


Tegelt ma ei ole oinas. Nii nagu ma ei saa olla ka kohitsetud jäär või isane lammas. Samuti ei ole abiellunud mehega, kelle liignimi oleks Oinas. Slängi sõnaraamat ütleb, et oinas on vanast ajast tuntud lolli võrdkuju. Nohh, ma ei tea, mul on IQ number päris palju.

Seega leidis tõestust, et ma ei ole oinas. Tropp küll vahel ja pidur ka – eriti kui asi puudutab vihmas piknikupidamist.

A oina anekdooti tead? Vana oinas ja noor oinas seisavad mäe otsas ja lambakari läheb alt mööda. Noor oinas läheb kohe sapsu täis ja ütleb: "Nüüd jookseme mäe otsast alla, püüame ühe lamba kinni ja põrutame!". Vana oinas vastu "Väärikalt, ikka väärikalt, mu noor sõber. Nüüd läheme rahulikult ja väärikalt mäe otsast alla ja põrutame kõigile."

Vsjoo. Ma olen armunud!


Taavisse, otsanummikuiilusassejasuperandekasse Taavisse. Mul on jumala ükskõik, mismoodi ta välja näeb või kui vana ta on. Aga niivõrd andekas ja jõuline tüüp väärib igati minu poolehoidu. Tema hääl ja mõneti toores oskus seda häält kasutada võtsivad mind põlvist nõrgaks. Ja kui mul poleks sissekasvatatud konservatiivsust siis ma oleks rippunud andunud näoga ja hõbekett suunurgas ta parema jala küljes kogu selle aja, kui ta laulis. Selle asemel ma istusin lummatuna oma pingil kõik ihukarvad püsti ja sulasin ta häält kuulates.

Taavi…MINU superstaar…

23 July 2007

Kas Te nutate kui lõigute sibulaid?

Nicer Dicer on väga mitmekülgne lõikur, mis märgatavalt vähendab troppide minuellutrügimise protsessi.

Deem küll...

22 July 2007

no love, sex or rock`n roll

Lugesin või kuulsin eiteakust sellist teooriat, et üksildus on vaimne ja üksindus füüsiline seisund. Kuid kuidas defineerida seda seisundit, kui olen kaks päeva ihuüksi kodus ja loen Marquezi raamatut „Sada aastat üksildust“? See on seisund, millest enam rohkem üksinda või üksildane ei anna olla. Mitte, et ma õnnetu oleks.

Eneseavastamiserõõmu on endiselt küllaga. Kuigi vahel tundub, et kõige julmem on jätta inimene üksi ta enda mõtetega. Siis sa lihtsalt pead neid mõtlema ja enesele ausalt silma vaatama ja nägema asju, mida sa tegelikult heameelega pigem väldiks.

Käisin ükspäev Kumus ja muuhulgas vaatasin üle Wiiralti näituse „Kirg“. Detailne ülevaade pealiskaudse elu rõõmudest ja naudingutest. Seks, alkohol ja mängud. Erinevad tahud naudingu saamise ja jagamise tungidest.

Ei saa salata, et hedonism on mind alati võlunud. Tahtmine vastutustundetult juua, lollusi teha ja lulli lüüa on niivõrd vastupandamatud, et hetkel olen valinud mõistuse häält kuulda võttes teise äärmuse. Üksinduse ja üksilduse.

Kas ma olen õigel teel?

Puhkus: teadmine, et mu tegelik päevarütm 12.00-04.00 ei klapi absoluutselt tööpäevarütmiga 7.00-23.00, ei tee tööleminekut üldse kergemaks. Kuidas ma siis mängin poole ööni tetrist ja mullimängu, ahh?

21 July 2007

CAMOUFLAGE - LOVE IS A SHIELD

Kui juba nostalgiaks läks...
Ei ole midagi ilusamat, kui kallim su kõrval ja Camouflage kõrvaklappides.

Mr President - Coco Jambo

Oi, suvepidusid, mida selle napaka loo saatel on peetud :) Üks meeldejäävamatest suvetjuunidest. Viimasel ajal kahjuks igal suvel polegi olnud Oma Lugu.

19 July 2007


Juhuks, kui täitsa meelest ära läheb :)
P.S. Tegemist ei ole lavastusega.

Tõeline hetk


Lihtsalt istusin Riias Reval Hotel Latvija ees olevas pargis pingil ja hingasin sügavalt sisse. Ja äkki oli nii hea olla, et nutma ajas. Minu ümber oli suvesoe ja imekaunis park. Üks tuvi jalutas minust rahulikult mööda, puurides mind hetkeks küsivalt oma linnusilmadega, et kas mul ehk tema jaoks midagi söödavat pole.

See oli väga perfektne hetk. Hetk, mil kõik oli hästi, ühtegi muret ei olnud ja iga detail oli paigas. Juba ainuüksi selle hetke pärast tasus Riiga sõita.

18 July 2007

Järelemõtlemiseaeg

Viis päeva ja tuhat kilomeetrit hiljem olen… mis ma olen?

Olen jälle veidi minaisem. Avastasin enda jaoks kohti ja inimesi ja olukordi, mis mulle meeldivad. Mulle meeldis putukasuminast täidetud rammus maatuul, mis tõi minuni liilialõhna, kui ma istusin aiatoolis ja lugesin pärastlõunapäikeses Laanemi „Väikesi vanamehi“. Mulle meeldis nokka plagistav kureisand, kes maandus lähedalasuva elektriposti otsa just siis, kui ma, rätik ümber, saunast väljudes jahutust otsisin. Mulle meeldis hotelliaknast avanev hunnitu vaatepilt Riia linnale ja ühele kaunikuplilisele Vene kirikule. Mulle meeldisid ilusad, hoolitsetud ja jumalikult lõhnavad Läti poisid. Mulle meeldis jalutada üksi piki Emajõge linna poole, et kohtuda toredate inimestega. Mulle meeldis, et kuskile polnud kiiret ja et keegi ei helistanud.

Mõned inimesed, perioodid, kohad tahaks seevastu lihtsalt ära unustada. Unustada, et oli keegi, kes siis kui ma maal raamatut loen, tuleb palja ülakehaga ja higisena ning naeratab või ütleb midagi toredat. Unustada, et mõned paigad teevad siiani veidi haiget. Unustada, et on olemas inimene, kes mind pidevalt maha jätab ja siis kui mina seda teen, süüdistab mind selles, et „Sinu mahajätmised on palju tõsisemad“. Unustada, et olen olnud rumal ja lasknud vastupanuta oma ellu trampima palju selliseid inimesi, kes seda väärt pole olnud.

„Ise tead!“ kuulen pidevalt. Ja teangi. Kes siis veel, kui mitte mina?

Südasuvehommik

Mul on kodus ainult kohvi ja maasikaid ja värskeid kartuleid ning laua peal uhkeldab kimp karikakardest ja rukkililledest, mis ma eile maalt tõin, et hommikul oleks ilus ärgata.

Ja ometi on mul kõik olemas.

12 July 2007

Patt ja nauding koos annavad parima tulemuse


Sõidan, kaks puukarbis juustu külakostiks kaasas, mööda pikka puiesteed, et keerata õigel hetkel ühele romantilisele väiketänavale. Seal asub üks kena maja vapustavalt lõhnava roosiaiaga ja mind on kutsutud sinna lõunale. Pikale, patusele lõunale, millest tööinimesed ainult unistada võivad.

Vaat see on elu…Pärast hilist ärkamist maanduda valges lehtlamajakeses kaetud laua taga ja lobisemise kõrvale nautida päikesepaistet ning imehead valget veini. Süüa üle pika aja isetehtud toitu. Üksi kodus olles pole ju suurt mõtet kokata, kuna mulle meeldib, kui seltskond on laua taga ja lõunasöök hõlmab endas nii selle tegemist kui üheskoos nautimist. Kuigi ma tunnistan seda väärarusaama ja teoorias tean, et ka mina üksi olen piisavalt tähtis persoon, et süüa head sööki kenasti kaetud laua taga.

Oi, kui te aimaks, kui lihtne on mind toiduga ära võluda. Serveeri kenasti, kasuta õigeid maitseaineid, sobita juurde vein ja pane lauale korvitäis pehmeid kuklikesi – ja ma olen igavesti Sinu! (no mitte päriselt muidugi). Kui te veel teaks, kuidas ma sisemiselt värisen ihast limpsida söögi lõpetuseks taldrik viimsestki heast kraamist puhtaks. Aga seda ma muidugi ei tee, mingis osas on ema kasvatus siiski vilja kandnud.

Tänase päeva jooksul tuvastasin ma endal veel kaks hiljuti tekkinud sõltuvust – tetris ja Futurama. Nendel aegadel, kui MTV-st parajasti Futuramat ei näidata ja ma parajasti ei söö, mängin ma tetrist. Uskumatu, milline kaif on neid vingerdisi paika sättida. Eile öösel olin juba magama läinud, kui tundsin, et - ei, ma pean ühe mängu veel teha saama. Ja siis ma püstitasingi uue isikliku rekordi. Geniaalne mäng.

Geniaalne puhkus.

11 July 2007

Tule tagasi, kallis.

Olen ennast ära kaotanud. Vaatan peeglisse, mina… aga null emotsiooni näos. Ainult üks ilme pikemat aega - väheke väsind, emotsioonitu, tõsisemapoolne, mõtlik. Kes ma olen? Seksikas koduperenaine? Kuldses keskeas kontoritädi? Elurõõmus blond…ptüi, brünett? Mõttetu tsikk? Krt seda teab.

Mis mul on pakkuda sõpradele-tuttavatele? Kuidas saan neile kasulik olla? Mis on Kuu kaugus Maast?

Ma ei pannudki tähele, millal ma ära kadusin. Mingi hetk märkasin, et viimasel ajal tehtud pildid minust on kummalised. Nagu seal polekski enam mina, vaid mingi võõras tädi, kes mulle üldse ei sümpatiseeri. Mina talle küll „tere“ ei ütleks.

Kuule, Minu Särav Olemus, ole nüüd nii hea ja tule tagasi. Mul on vaja veel suuri tegusid korda saata, laudadel tantsida ja sõpradele rõõmu valmistada. Ja kui sa tuled siis too mul lilli :)

Puhkuse 8. päev : tsaupakaa, endised ja praegused mehed. Minevikku pole olemas. Ainult mina olen Siin.

10 July 2007

Total makeover

Ärge mind enam blondide seast otsige. Eriti siis kui ma juhtun hämaras kinosaalis teil silmist kaduma. Jälgi brünette!

Puhkus on ikka jeeeee.

08 July 2007

Rõdul kuuleb huvitavaid asju

Pealtkuulatud jutt, rääkijad 10-11 aastased poisid:
Kui 100-aastane muti ostab 40-aastasele mehele 10 burksi siis oleks mees küll nõus.

Kuulsin kahjuks ainult seda osa. Millega ta nõus oleks? Ahh?

Puhkuse x päev: vein, vein, vein

Mul on ka mõned kiiksud

1) purjus peaga saadan sõnumeid, mida hiljem raudselt kahetsen;
2) kardan kõikvõimalikke putukaid ja kiljun kõrvulukustavalt kui mõni neist juhtub minu peal ronima;
3) poes ei võta kunagi riiulist esimest ketšupi-, šampooni-, laki, misiganes pudelit, ikka tagantpoolt mõne;
4) triigin kõike, mis võimalik;
5) ei lase kedagi oma auto rooli, kui siis väga-väga äärmisel juhul;
6) laupäeva-pühapäeva hommikul joon kohvi suurest kollasest tassist, muul ajal suvalisest tassist;
7) uusi teksapükse ostan ainult siis, kui vanad on nii ribadeks kantud, et kukuvad jalast ära.

Ja tegelt on mul palju rohkem kiikse, kuid kuna minu jaoks on see normaalne siis ma neid kiiksudeks ei peagi :) Te võite täiendada nimekirja, kui soovite.

07 July 2007

Kas on lihtne olla naiivne?

Elu on mind hoidnud. Rõhuv enamus mu lähedastest on olnud heasoovlikud ja ausad. Mõningad erandid – valetajad, nuhkijad, ärakasutajad – on olnud pigem kinnituseks reeglile. Seetõttu on mul õnnestunud säilitada elus ja suhetes teatud naiivsus. Ehk nagu öeldakse, ma tahan uskuda, et kõik inimesed on ilusad ja head.

Ma kannatan hirmsasti, kui inimene, keda olen usaldanud, tõmbab mul tooli alt. Ma ei suuda seda lihtsalt uskuda. Ja olen kuri enda peale, et kuidas ma ometi võisin nii loll olla. Kuni järgmise korrani. Ma ei näe läbi käitumismustreid ja –skeeme, mis võiksid hoiatada saabuva, mittemeeldiva tulemuse eest. Räägin ise seda, mida mõtlen ja usun, et kõik inimesed teevad sedasama.

Kuidas oleks üldse õige? Olla eluvõõras ja uskuda inimestest head või olla parandamatu küünik ja eeldada, et kedagi ei tasu usaldada, sest siis tõmmatakse sulle koheselt müts silmini pähe? Ma vastust ei tea selle küsimusele aga ma olen leidnud ühe hea variandi. Mul, naiivitaril, on lemmikbeib, kes on pisut küünik. Nii, et kui ma lendlen ringi nagu Vinnie Puhhi õhupall siis ta oskab õigel ajal nöörist tagasi maa peale mind tõmmata. Et ma kuskile puuoksa vastu ei lendaks ja pauguga katki ei läheks…

Lisaks sellele ostsin endale D. Colemani raamatu „Sotsiaalne intelligentsus“ ja kavatsen suhetes targaks saada.

06 July 2007

Konkurss „Mees voodis“


Kõrgendatud meeleolus, lolli peaga ja kergekäeliselt sai sõbrantsile välja käidud idee, et see, kes rohkem voodis mehi pildile saab, on tegija ja pälvib igavese respekti. Tibude lugemine toimub septembris. Ja hetkel olen mina väga haledas seisus. Ehk täpsemalt öeldes on mul 0 pilti sõbrantsi 3-e vastu.

Aijaa… paha lugu.

05 July 2007

Järjejutt - Blond puhkab

Puhkuse 2. päev: Eesti suurim saar, gin, mojito,vein ja Martini Bianco oliividega? (ausõna, mina neid küll ei tellinud). Uued päevitusriided ja nende demonstratsioon GOspa basseinis. Null seksi aga üks vastamata telefonikõne :)

Jatkuu...

04 July 2007

Suu räägib sellest, millest süda on tulvil

See on ikka uskumatu kuidas meestel õnnestub naisi liimile tõmmata tuhandeid kordi kuuldud labaste valedega:
„Me ei saa juba viimased poolteist aastat läbi“
„Me küll seksisime aga ta ei tähenda mulle midagi“
„Ausõna, ma olen ainult sinuga seksinud“

Jajaa, ma panin küll sisse aga ei liigutanud. Nii et tehniliselt ei olnud tegemist seksiga…
Ausõna, mehed, pidage naistest vähemalt nii palju lugu, et te neile sulaselget jama ei aja. Vähemalt mina ei viitsi seda enam kuulata.

Puhkuse 1 päev: üksikud töökõned, mõttetu seks ja rumm kokakoolaga

Ametlikult puhkusel


Nüüd on see siis käes….minu suvepuhkus. Päevad ja ööd täis puhkust ja chilli. Alustasin kohe täna peale. Kutsuti külla ja sain rahulikul istuda kella 1-ni öösel ja lobiseda. Sest hommikul saan magada nii kaua kui hing ihaldab. Ma lülitan telefoni ka välja, vist, kui julgen. Tulin oma autoga läbi linna koju tagasi ja aken oli lahti, et suveööd nuusutada. Mõnus.

A muide. Eile juhtusin vaatama „Fast and furiousi“. Olen küll seda vist oma kümneid kordi näinud aga see film ei tüüta mind. Filmi pärast oleksin nõus isegi usklikuks hakkama, sest Tüüp, kes on valmis meisterdanud nii suurepärase teose nagu Vin Diesel, on jumaldamistväärt. Tänaöisel linnasõidul nägin tahavaatepeeglist mingit kena tuunitud tibukollast sõidukit. Selle juht lasi end minu auto välimusel petta ning seadis end mu kõrvale valgusfoori taha joonele. Ma tean, mehed, et mu auto tekitab teis adrenaliinitulva ja ärategemisvajadust. Seisime siis joonel ja siis ma sain sellise kaotuse osaliseks, et sahises. No mis teha, kui välimus on aga mootorit ei ole…

Homme ma magan, siis Saaremaale, siis Tartusse, siis Riiga, siis Korfu saarele, siis mehele, kui kõik läheb nagu plaanitult :)

02 July 2007

Orjapõlv


Ma hakkan nüüd aru saama , mis A.H. Tammsaare mõtles, kui ütles, et „Tee tööd siis tuleb ka armastus“…. armastus töö vastu. Juba mõnda aega on kogu mu elu, hobi, ajaveetmise viis ja suhtlemiskoht töö, töö, töö.

Mida rohkem ma tööd teen, seda rohkem tuleb mul tööülesandeid juurde. Kaval oleks vaikselt istuda ja saamatut nägu teha. Või siis teatada legendaarsel kombel ja halekiunuval häälel:„Ega mina ei tea midagi, ma olen ju ainult sekretär!“ Aga seda ei luba kahjuks mu südametunnistus ja kohusetunne. Ikka ütlen rõõmsalt „Saab tehtud!“. Ja teengi ära. Ka nädalavahetustel.

Ainult, et kui mu käest küsitakse, et mida sa teed siis ka, siis ma ei oska midagi vastata. „Kõike!“ oleks õige vastus aga kes seda usub?