11 September 2018

Uhkust täis


Alates töötuks jäämisest olen ma pea iga päev trennis käinud ja vahel isegi kaks trenni järjest teinud! Aplaus ja kestvad ovatsioonid.

Kohe päris mõnus päevakava on välja kujunenud. Hommikul laps lasteaeda, siis koju tagasi kohvi jooma ja ETVst "Rannahotelli" vaatama. Seejärel trenni ja sauna ja siis võib juba rahulikult šoppama minna või kodus midagi toimetada.

Kuskilt eriti välja veel ei paista millegipärast, et ma nii tihti trennis higi tilkudes raban aga tühja sellest. Küll ta mingi hetk kuskilt ikka tunda annab ka. Esialgu on tunda ainult valusad lihased ja kohad. Täna hommikul just jooksis mu FBsse reklaam rullmassaažist ja ma mõtlesin seda kohe proovima minna, et vaadata, kuidas see mõjub. Mis töötul ikka teha kui keset päeva massaažis käia, eks :)

Uhke olen ka selle üle veel, et esimest korda üldse oma jooksuüritustel käimise ajaloos panin endale eesmärgi, et sügisjooksu 10 km tuleb teha alla 2 tunni. Ma muidugi ei jookse, vaid käin. Aga ausõna, selleks et 1.50ga 10 km läbida, tuleb ikka normaalset tempot hoida. Mingi 800 kcal kulus ära ka :D, sai pärast õhtul natuke pitsat, siidrit ja jäätist endale lubada ilma meelehärmita. Lisaks sai veel see aasta imeilusa medali, millele õnnestus Gerd Kanteri autogramm peale saada.

Vaat nii tubli olengi praegu.