11 December 2010

Mis sa õhtul teed?


...?


Kahjuks küsib seda sümpaatne, kuid mitte Oma Mees.


Mis ma õhtul teen... Täna on üle pika pika aja õhtu, kui ma olen ihuüksinda ja naudin seda! Joon väikest punast veinikest ja söön Selveri pasteediga röstsaiu. Mõtlen jõululaua toitude ja soetamist vajavate jõulukingituste peale. Kooliga on selleks aastaks ühel pool. Kohustused muidugi kuhjas ootavad aga tssttt, ma puhkan praegu. Kaifin. Vaikust ja rahu ja omaenda mõtteid.


Head mõtted saabuvad hulgakesi. Vaja vaid kirja panna. Vein ja lõõgastus, just seda ma vajan mõttetööks. Dima Bilan ka muidugi. Ilma temata mul pole inspiratsiooni. Uskumatu, kuidas kõik plaanid saavad tehtud ja kõik asjad organiseeritud. Häid mõtteid jääb veel ülegi :))


Teilegi rahulikku jõuluaega ja mõnusat olemist!

22 November 2010

Sinine esmaspäev

Oled Sa kunagi läinud tooma kõrvalkohvikust lõunat, saanud oma toidukarbi kätte, märganud ühes lauas istumas Mikk Saare näoga poissi, jäänud teda vahtima, koperdanud terava saapaninaga toolijala taha ja langenud laudade-toolide kolinal keset põrandat pikali?

Ei ole? Siis Sa ei tea, kuidas ma end praegu tunnen :) Lisaks valutavale küljele. Aga seda ma ütlen küll, ma ei ole paha inimene aga kui ma ise oleksin näinud seda situatsiooni kõrvalt, oleks kõva häälega naernud.

16 October 2010

Aeg kaob, rõõmud...jäävad?

Paar päeva tagasi hommikul peegli ees poolalasti juukseid föönitades tabas mind ilmutus: ma olen vananev naine.

Täitsa lambist äkki tuli. Siiani polnud eriti oma vanusele mõelnudki. Ümberringi noored sõbrad, noored mehed. Kui ei mõtle, siis ei tea oma vanust. Oled just nii noor, kui noorendavad on su tegevused. Käin koolis, sisustan oma vaba aega peamiselt sõpradega, ei ela tavapärast koduperenaise ja lapsevanema elu, ostan autosid, millel on silmapaistev välimus ja võimas mootor :)

Ja peale selle, et ma ennast vanana tunnen, tabas mind ka soov enam mitte kellegi või mitte millegi järele oodata. Siuke Remarque kangelanna soov - mitte raisata ühtegi päeva oma elust ootamise ja ajaraiskamise peale.

Minu viga on aint see, et ma olen arg. Ma pean ootama hetke, mil ma olen valmis ootamisest loobuma. Ja selle aja peale olen ma ilmselt juba pensionär. Ja siis on kõigeks lootusetult hilja...

15 October 2010

Kodune keemialabor


Nurme seebi eksootiline vannitrühvel, shokolaadi näomask, kohvipaks ja meresool, Shea kehavõi, Martini Rose shampus.

Naise elu on ikka mõnus :) Laps läks maale, superkangelane on komandeeringus, mina pühendan kogu aja mõnulemisele.

Vannituba nägi küll peale protseduure välja nagu oleks keegi seal eriti porist karu pesta üritanud. Kohvipaks ja shokolaadi näomask olid lisaks seintele veel põrandal ja laes.

Hullult hea on olla. Nüüd jääb aint seks puudu...

29 September 2010

Mehed ei ole naised

Nagu juba eelmise postituse järelkajast selgus, on kaks totaalselt erinevat mõttemaailma - meeste oma ja naiste oma. Ja elu on näidanud, et nende kahe mõttemaailma vahel kokkupuutepunkte praktiliselt ei eksisteeri. Kui, siis ainult kätteõpitud tarkus. Umbes nagu Pavlovi refleks. Et kui naise silmad hakkavad mingis olukorras sinisest halliks tõmbuma, jutt muutub ühesõnaliseks ja suunurgad kukuvad alla, siis saab iga naisemees aru, et nüüd läks midagi ilmselt väga viltu ja tuleb kähku viimased situatsioonid peast läbi lasta, et teaks mille eest vabandada või üritada päästa mida annab.

Ma tean, et kui ma selle järgneva situatsiooni kirja panen, siis ma naeran ise ka. Aga päriselus oli kõik absoluutselt kohutav ja vähe puudus, et ma oleks nutma pursanud täiesti perseläinud õhtu pärast :)

Kutsusin oma superkangelase endaga kaasa "Söö, palveta, armasta" (mehed nüüd ohivad kooris kõik) eellinastusele, kuhu mul olid tasuta piletid. Tavaolukorras ma oleks kindlasti sõbrannadega läinud ja saanud just sellise õhtu, mida vaja. Aga nüüd oli veidi erilisem (tasuta) kinnominek. Toonitasin, rõhutasin ja kriipsutasin mitu korda alla fakti, et tegemist on NAISTEKAGA. Superkangelane otsustas kaasa tulla...

Osad mehed on küll delikaatselt väitnud, et "päris huvitav film". See on nagu untsuläinud toidu puhul poetatakse mokaotsast et, "huvitav maitse". Julgen väita, et mehed ei leia sealt filmist midagi vaatamisväärset. Ei ilusaid naisi, kiireid autosid ega mittemingit actionit. Totaalne naistefilm. Seksi ka minu mäletamist järgi polnud.

Ja mida siis mina õhtult ootasin? Naine nagu olen.

Veini, pastat, lobisemist, filmijärgset ohkimist, pabersalvrätikute sõbralikku jagamist filmi ajal, sooje tänusõnu kaasakutsumise eest jne. Kõike seda ma oleks ka saanud kui oleksin kaasa kutsunud mõne oma sõbrannadest. Ja mitte midagi loetelust ma ei saanud, olles kaasa kutsunud meesterahva. Ja sel hetkel tundus see totaalse maailmalõpu katastroofi ja elu kõige õudsema õhtuna.

Ainult, et mitte meesterahva seisukohalt. Mehe jaoks oli kõik korras.

27 September 2010

Lugu sellest, kuidas halb teenindus võib kõik ilusa ära rikkuda

Vilets teenindus teeb mind alati hästi kurvaks. Võtan seda kohe isiklikult. Ja pärast mõtlen tükk aega veel, et millega ma sellise teeninduse küll ära teenisin. Kuigi mõistusega võttes saan aru, et viga pole kunagi minus vaid teenindajas. Ma ei ole kunagi see, kes marsib torssis näoga ja jalaga ust lüües sisse.

Käisin eile õhtul mõnulemas Meriton Spas. Esimest korda. Kummaline teenindus sai alguse juba vastuvõtuletis. Otsa ei vaadanud mulle keegi, küsimusele, "kas teil mõni sooduskaart kehtib?" sain konkreetse vastuse "hetkel ei kehti mitte ükski kaart!". Iseenesest ju viisakas vastus, kui niimoodi kirjapandult lugeda eks. Aga tunde tekitas küll sellise, nagu oleksin hullult rottida tahtnud seal luksuslikus spaas ja vaat et tasuta sisse pugeda nende tähtsasse asutusse. Ootasin ka pärast piletimüümist kerget käeviibet sissepääsu suunas. Kuni siis üks spast väljatulev klient juhatas meid peidetud ringkäigule sissepääsu suunas.

Nii pisikesed asjad, eksole. Aga krt kuidas rikkusid meeleolu. Spa on ju tegelikult armas ja hubane. Aga sellises meeleolus hakkasid kõik pisiasjad silma torkama. See, et riietusruumi põrand oli must ja pikki juuksekarvu nähtavalt täis, et dushiruumid ei olnud puhtad, et basseinide vesi oli veidi jahe,et baaris oli jäätisekokteili tegemiseks ainult maasikajäätist...

Õhtu aga päästis hiilgavalt Mademoiselle kohviku müüja :) Tõeliselt armas ja tore neiu, kes müüs meile kojuvõtmiseks karbitäie parimaid kooke, lisades asjatundlikke soovitusi.

Aga kas ma lähen hea meelega tagasi Meriton Spasse? Ilmselt mitte. Ma ei välista, et ma satun sinna kunagi tagasi, ja siis juba suht madalate ootustega. Seni eelistan iga kell Tallink Spad.

15 September 2010

Nohuhooaeg algas

Eile algas mul nohu.

Täiesti ebasobival hetkel muidugi. Mul kõik õhtu planeeritud - juuksur ja gongiteraapia. Nohu ja vilets enesetunne ei mahtnud nendesse plaanidesse kohe kuidagi. Nii ma istusingi juuksuris, nuusates nina nii, et tatt sattus peamiselt pihku ja siis voolas alla ka mööda seda ümberpandavat kilelina. Õudne mark oli küll. Õnneks on vähemalt juuksur mul väga tore ja saime mõlemad mu äparduse üle itsitada.

Gongiteraapia puhul on hea see, et ollakse selili matil pikali. Seega tati ninast väljavoolamise võimalus oli nullilähedane. Mulle sobis.

Ja kui ma siis täna oma värske värvi ja soenguga tööle saabusin siis küsiti hoopis sekretäri käest, et kas ta on juuksuris käinud?!! Ma möönan, et minu magamatusest ja nohust loppis nägu võis varjutada mu ilusad juuksed aga ikkagi.

Siit moraal - sellise kliimaga pole mõtet juuksuri peale raha raisata.

Ja suured paljuõnned Saareblondile piigale ! Kniks ka :)

09 September 2010

Kahju naistest

Eesotsas endast muidugi.

Kohe ei oska komplimente mõnuga vastu võtta. Ja see ei olegi ainuüksi minu viga.Eile märkasin, et päris paljud naised teevad seda. Vaidlevad komplimendile vastu.

- Sul on nii ilusad juuksed! Ahh, mis, tegelt ammu oleks pidanud juuksurisse minema.
- Sulle sobib poisipea ideaalselt! Jajaa, pikad juuksed tegid mind nii koledaks.
- Oi kui kena kleit! Ah, vana narts, kapist leidsin. Enne ei läinud selgagi.

jne jne jne.

Tuleb tuttav ette, eksole.

06 September 2010

Tõsine tööpäev

Kell 10.00 äratus. Kell 12.30 väljasõit. Kell 18.00 seenekorjamiseoperatsiooni lõpp. Kell 21.00 õhtusöök.

Vähemalt kord elus õnnestus mul osaleda nädalavahetuse kõige popimal üritusel. Ma muidu olen rohkem selline kodukana ja koduspassija. Ja see popp üritus oli otse loomulikult seenelkäik. Vähemalt pool Eestit oli sel nädalavahetusel metsas. Teine pool niikuinii elabki metsas. S.t maal.

Õige seeneline oli muidugi metsas laupäeva hommikul kell 5. Seega oli suht ootuspärane, et pühapäeva lõunal leidsid seeni ainult eriti terava silmaga ja tihedas võsas ragistada viitsivad seenelised. Lõpuks oli mulgi juuksed põdrakärbseid täis ja ripsmetesse oli takerdunud lugematu arv ämblikuvõrguniite. Aga paraja õhtusöögi jagu kukeseeni tõime ära küll ja jõuluks kaks purki marineeritud männiriisikaid kah.

24 August 2010

uiiiiiiii.... paha päev

Esimese tibatillukese tassi kohvi sain ma alles kell 13.00. Minusugune hommikune zombi,kes käivitubki normaalrežiimile ainult poole liitri kohvi abil? Epic feil nagu öeldakse.

Selge see, et selline päeva algus ei tõota head. Lisaks sügeles nina all vaikselt tekkiv ohatis. Vihmast ma ei hakka rääkimagi. Või viigipükstest, mis kaalukaotuse tagajärjel jalast maha kukuvad ja lompides järgi lohisevad. Või parkimisrahast, mille ma pidin võtma lapse hoiukassast, sest mul endal enam lihtsalt pole raha. Või sellest kuradi bensiinitulest, mis lööb põlema kõige ebasobivamatel hetkedel.

Helistasin haleda häälega perearstile, kes lubas mind vahele võtta elavas järjekorras. Sain retsepti kätte aga oh häda - raha on ikka veel nii otsas, et see otsas on ka täitsa otsas. Õnneks on olemas õeraas, kellel raha on natuke vähem otsas. Ja veelgi suuremaks õnneks oli kallile rohule olemas poole odavam analoog.

Koju taasjõudes tegin endale esimese asjana suure tassi kohvi ja mäe merevaigusaiu. Pfft, milline paha päev.

14 August 2010

Koristamistuhin

Kui eelmisel õhtul on veiniga pisut liiale mindud, on parim ravim pärast vaevalist tõusmist ja kohvijoomist üks korralik kodukoristus ette võtta. Ideelambikese süttides lonkisin poodi, et soetada korralik puhastusvahendite kogu.. ja üks keefir.

Keerutasin parasjagu ühte Ajaxi-pudelit peos. Mulle Ajax meeldib, tal on nii vänge lõhn, et kohe on aru saada, et on koristatud. Ma ei suutnud valida poes nende kõikide power-super-hüper-universal- jne pudelite vahel. Kõik olid nii ahvatlevad ja lubasid kogu korteri põrandast laeni läikima lüüa, kui neid kasutada.

Minu selja taga peatus aga üks tore, muheda olemisega papi, kes ütles: " Ärge Ajaxit küll võtke, CIF on parem!" Seejärel uurisime kahekesi tükk aega pudeleid ja arutasime, mis võiks ikka hea olla ja jõudsime ühisele järeldusele, et kui mingi asi lubab ikka kõike, siis tegelikult ei puhasta ta suurt midagi. "Ilusat päeva!" hüüdis ta mulle, kui ma väljavalitud pudeli ostukorvi asetasin. Ilusat indeed.

Koristan ja tunnen rõõmu. On vast elu.

08 August 2010

Näen... aga ei näe

Käsmu-täis mehi Viru Folgil.

Ilusaid, mitte nii ilusaid,vanu, noori, lõbusaid, tõsiseid, hoolitsetud, karvaseid, ühesõnaga igasuguseid. Vaatan neid ja ei näe midagi, ei tunne midagi. Võib olla liiga vara veel?

Tavapärased repliigid: "Nii ilusale naisele teen kakaod isegi siis, kui seda hinnakirjas pole!"
Kus see ilus naine on? Seisab järjekorras minu taga?

Tohutult positiivne emotsioon Kukerpillide esinemiselt. Rahvas lööb tantsu. Tahaks ka. Aga pole kellegagi. Vaatan tantsivaid paare ja mõtlen neile igaühele ilusa elu.

Tegelikult oli hästi vahva see folgindus. Pole kunagi käinud. Isegi see ei häirinud, et auto pidi u.3 km Käsmust eemale jätma. Oligi mõnus jalutuskäik. Ja inimesed kõik naeratasid ja chillisid.

06 August 2010

Ebaviisakus on nõme!

Nimetage mind vinguvaks vanainimeseks, kui tahate aga ebaviisakus on sellegipoolest nõme.

Üliebaviisakas on teatris oma kohale trügides torgata istujaile näkku oma tagumik. Masendavalt õudne. Miks ma pean teie viledaid tagumikke vahtima? Ma ei tulnud sellepärast teatrisse.

Mingi uus trend on saabuda näiteks koosolekule või kokkusaamisele ja ennast mitte tutvustada. No hallooo? Nii maailmanaba ja ennast täis ei saa nüüd küll olla, et arvata, et kõik sind nüüd nime ja nägupidi tunnevad.

Kuhu on jäänud vana hea viisakus? Ma igatsen seda taga.

04 August 2010

otsides armastust

Film "Kirjad Juliale" on küll tõsine maiuspala romantikutele ja armastusse uskujatele. Kõik klišeed on kenasti olemas, selles küll pettuma ei pea. Ja miks, oh miks, päriselus sellist armastust ei ole? Helge meeleolu kestis küll ainult selle hetkeni, kui märkasin oma telefonis vastamata kõnet ja tagasihelistamisel tuli kokku leppida samaks õhtuks kohtumine, mis mu käed silmnähtavalt värisema pani. Nii ta läks...

Jõin rahustuseks ühe rohelise tee ja asusin Gilberti raamatut lugema. Kokkulangevusi minu eluga on ikka üle mõistuse palju. Vanus, abielu, lahutus, noor kallim, konstantne rahulolematuse seisund. Täna võtsin kätte ja kirjutasin kirja Jumalale. Aitab eneseohverdustest, küsin isekalt midagi endale. Küsin seda, mis mu elu jälle ilusaks teeks.

Mul on käekotis metsmaasikalõhnaline lõhnaküünal, kuspeal on kirjas "Õhus on armastust". Armastus on igal pool olemas. Pean õppima seda nägema. Kui nädalavahetusel Kustiga metsas mustikal ja kukeseenel käisin, istusin korra kännule ja nägin enda ees puukooretükki, mille sees oli südamekujuline auk. Haarasin selle hellalt kaasa ja toimetasin linna. Panin kapi peale. Nüüd panen lõhnaküünla sinna kõrvale.

03 August 2010

aku sayang kamu *

Aaww, mind ootab ees nii armas päev :) Mõnulen praegu juba ette. Lõuna ajal väikesed kunstiluprotseduurid. Siis linna peale seda ilu näitama! Kõigepealt sõbrannaga kinno. Üliromantilist "Kirjad Juliale" vaatama ja siis!

Siis koju, sest pika nillimise peale õnnestus mul täna tagakopli raamatukogust hankida Elisabeth Gilberti "Söö, palveta, armasta". Lõpuks ometi saan mina ka seda lugeda!

Ja nii kino kui raamatu jaoks on väljas täiesti sobiv sombune ilm. Ma olen või sees praegu :)

* "aku sayang kamu" on indoneesia keeles "ma armastan sind". Info siit

02 August 2010

Vanad f...buddyd jäägu ikka minevikku

Annan praegu heleda laksu endale vastu neid näppe, mis saatsivad reede öösel sõnumeid jumal teab kuhu ja jumal teab kellele. Hakkab jälle pihta! Piinlik, piinlik.

See ei ole mingi vabandus, et üks nälg võtab silmanägemist, või et roosa vein ja imeliku kuu kuma olid pähe hakanud. Korra jätad end valveta ja kohe on pahandus käes.

Ego sai muidugi väikse pai, sest ega vastureageering ei jäänud ju tulemata :) Mehed...Nii ettearvatavad. Nii tore.

Ennustuse sain ka tasuta kaasa - hiljemalt augusti lõpuks helistan tagasi ja aasta lõpuks on kõik vanamoodi.

Dream on, kallike :)

01 August 2010

Lihtsalt mõtted

Mul pole küll piisavalt vanust, et jagada armastuse teemal olulisi õpetussõnu või elutarkusi. Samas vanus ei takistanud selgeltnägijana tuntuks saanud noorukesel Nastjal lettidelt valguskiirusel haaratavat raamatut oma elust kirjutada.

Üks asi, mida ma armastusest kindlalt tean, on see, et ta teeb maailma ikka väga ilusaks ja raputab krohvi ka laest alla, kui vaja. Ning sellevõrra hullemaks, kui ta otsa saab või kaob…

Mu kogemuste kohver on just nii suur, et ma võin väita – olen poolel teel. Rännakul on saabunud see hetk, kus väsimus hakkab võimust võtma ja motivatsioon hääbub. Surnud punkt. Mul on seljataga mitu olulist kaotust. Olen kasutanud ära kõik oma vaimsed ja füüsilised ressursid, kogu aur kulub praegu enese kokkukorjamisele ja endale ergutuskõnede pidamisele.

Targemad teavad rääkida, et surnud punktist aitab üle saada uus ülesande püstitus või uus eesmärk. Või siis alavahetus, mainitakse ka liigavahetust. Ning surnud punktist jätkavad edasi ainult need, kes leiavad uues eesmärgis enda jaoks mõtte.

Einoh, selgemast selgem on see, et ainult naistega suhtlemise peale üle ma ei lähe. Liigavahetus? Hmm.. Mulle meenub siinkohal üks mu töökaaslane, kes soovitas, et kui ma enda kehtestatud piirangutest loobuks, oleks võimalusi koheselt jalaga segada. Tänan soovitamast, aga ei.

Jääb üle uue eesmärgi püstitamine. Ühe asja olen ma veel oma elu jooksul ära õppinud – elult võetakse õppetunde kas kergel või keerulisemal moel. Mina olen vaieldamatult see kategooria, kes õppetundide omastamisel ei ole kõige kirkam kriit karbis. Vahel tuleb õppetundi oma paar korda korrata, enne kui ma vajalikud järeldused teen. Vahel ei teegi ning viimaseks õppetunniks on tavaliselt Elult jalahoop tagumikku. Näoli poris jõuavad nii mõnedki tarkused kiiremini sihtkohta – ajju.

„Elu tuleb ikka elada täie rinnaga, siis saad rohkem õppetunde, mille peale rahulolu-hoonet ehitada. Ainuke asi, mida teha ei tohi, on kurbuse või armastuse mahasurumine. Siis muutud tuimaks, maailm läheb halliks, erksus kolib kaugele ja ükskõiksus tuleb lähedale.“ Sellise kirja sain kunagi ühelt mulle oluliselt inimeselt. See pani mind mõtlema.

29 July 2010

Kuritegu

Ma käin tööl ilma meigita ja ilma sukkade/sukapüksteta.

Üle 10-aastase tööstaaži juures pole sellist asja minuga veel juhtunud. Töökohad on mul alati olnud korrektset riietust nõudvad. On minult nõutud ja olen ise teistelt nõudnud.

Ja nüüd siis on see kuritegu toime pandud. Paljaste säärte ja null meigiga. Õudne, õudne.

20 July 2010

Selle suve reis

Üks mu pikaajaline tuttav, meesterahvas, oli siiralt hämmeldunud, et ma käisin nädalasel telgireisil. Lisaks hämmastusele kõlas ta hääles ka tunnustus. Ma ei tea nüüd - oma arust ma ikka pole nii pirtspek ja saan igasugustes olukordades enam-vähem hakkama. Närvi lähen vahel küll, a kes ei läheks?

Isegi üksi telgi püstipanek on mul nüüd käpas. 10 minutit - ja telk on püsti! Kui reisi alguses pusisime sõbrannaga kahekesi kõigepealt tema telgi püsti ja siis kahekesi minu telgi siis reisi lõpuks käis telgi üksi ülespanek nii sujuvalt, et et olnud meeles isegi abi küsida. Väike D-light või õlle kätte ja vaiad maasse.

Palju õudsem aga oli hoopis see, et kui kodus telgi tuulduma panin, ronis sealt välja üks ämblik ja üks kõrvahark! Iuuu. Putukapoisid said hea reisi Leedust Eestisse. Ja kiire lennu rõdult alla.

Sellevõrra olen küll järgmine kord telgireisile minnes targem, et rätikuid võtan hulgim kaasa. Kui ikka iga päev ujumas ja dushi all käia ja juukseid pesta siis üks rätik ei pea seda vastu.

Üldiselt täitsa soovitan teha mõnus telgireis naaberriikidesse Baltikumis. Sigarillod maksid aint 0,79 latti ja tauriiniga D-light maitseb endiselt hästi. Tsepeliin on ja ei ole ka, kohalik külm supp on minu lemmik, läti maanteed ei kannata kriitikat, leedu omad on suht korras, 4 tärni kämpingud on piisavalt mugavad, laste peale on igal pool mõeldud, leedu poisid ei ole sama ilusad kui lätis, õigem oleks isegi öelda, et leedus ilusaid poisse polegi, Druskininkai veelõbustuspark on sama hea kui Jurmala oma, ainult hiiglama kaugel, maxima baze XXX poodi sai ainult autoaknast vaadata - kahju, et sisse ei jõudnud, Nida ja Neringa poolsaarel asuvad paradiisirannad, kahjuks Nida kämping oli sellevõrra mõttetum ja kõige kallim, läti politsei nr on 112.

07 July 2010

GER-ESP

Ilus vaikne, sume suveõhtu. Aknad on lahti, triigin mõnuga. Ühe silmaga vaatan telekast mingit seepi. Äkki kostab üle õue hull naiste kiljumine, plaksutamine ja huilgamine. Mis toimub? Varane nädalalõpu tähistamine? Kiikan aknast välja, õues küll kedagi pole. Ja siis märkan, et vastasmaja akendes helendab igal pool roheline jalgpallimuru.

Panen teleka jalka peale ja MUTE peale. Päris lahe on nii vaadata. Vastasmaja naised kiljuvad nii väravate, ilusate meeste kui ka kohtuniku otsuste peale :) Ilmselt pole suurt vahet, mille peale täpselt kaasa elades karjutakse. Ma olen ise jäähokile ka niimoodi kaasa elanud, et mängust muffigi aru ei saa. Vahet pole, tähtis on emotsioon :)

30 June 2010

Kõik on läinud

Mu maja hoovis on muru vallutanud hullutavalt lõhnavad ristikuõied. Ennelõunat, kui päike pole veel minu rõdule paistma hakanud, istun soojas suvetuules oma mõnusas lebotoolis ja ajakirja lugemist teeseldes jälgin hoopis vastasmaja kallal askeldavaid ehitusmehi. Toast kostab MTV lõunamuusika...

Vat need on hetked, mida mu pisike, vaene hingeke on oodadanud juba mitu kuud. Rahu, chill, soojus. Ohkan endast veel viimaseid õnnetuseriismeid välja ja tõmban kopsud uimastavat ristikulõhna täis. Mul ei ole suveplaane, mu nina on järjekordsest ohatisest kärnas ja viiiiiiimane koolitöö ootab tegemist - aga misssiiis! See kõik ei loe. Mul on mu kauaoodatud rahu, mul on lapse õhtused musikalliarmastan-telefonikõned maalt, mul on kari heade ekspromptplaanidega sõpru.

Mul ei ole mitte midagi ja seetõttu mul on ka kõik. "Go with the flow" - ütles mu pinginaaber koolis. Ja ta on minust 10 aastat noorem! :) Kuidas nad tänapäeval küll nii targad on?

26 June 2010

Kustile...

Olin raudkindlalt otsustanud 23. juunil kodus olla. Lihtsalt kodus olla, peidus kogu maailma eest ja mitte kellelegi seda öelda, et ma kodus olen. Sest ülekõige ma ei kannata, kui mind haletsema hakatakse. Kuigi tegelikult oligi mu seisukord üpris hale, seda tänu ühele energiaravile ja safranitablettide võtmise lõpetamisele. Umbes iga 15 minuti tagant tabas mind kontrollimatu nutuhoog.

Ja siis ütles ainus inimene, kelle hoolde ma ennast sellise nirukana üldse usaldaksin, et sõida kohe Lahemaale. Ma istusin autosse ja sõitsingi. Minu kallis Kusti oli mulle ette valmistanud imelised atraktsioonid - punetava metsmaasikavälu, tiibade kahinal üle taeva lendava luigepaari, täiskuu binokliga vaatamiseks, esivanemate kivikalmetele leiva viimise,kärulõkke, põdraliha, kilusalati ja hästi vahva seltskonna.

Sõitsin puruõnnelikuna (ja purukainena loomulikult) varahommikul kella 3 paiku linna tagasi, väljas oli valge ja päike tõusis. Kodus tõmbasin kardinad ette, panin oma öösel korjatud kimbu 9 -st õiest padja alla ja uinusin. Sest hetkest peale nutuhood lõppesid.

PS. Ma tegelt ei tahtnud üldse oma jaanipäevast kirjutada. Ja siis kui kirjutasin, tahtsin posti ära kustutada. Aga jätan ta siiski alles. Hiljem meenutamiseks, ajalooliseks mäluks. Ja toeks nendele, kes ka oma jaanipäevadel kurvastasid.

21 June 2010

Uued elamused

Teatud kurbade sündmuste tagajärjel olen asunud endale uusi elamusi looma ja uusi asju avastama. Olen asunud endale looma uut elu, mille nimel oleks hommikul tahtmist üles tõusta ja mis väsitaks nii, et magama minnes tuleks kohe ka uni. Sest ma ei ole üle saanud...

Aga igatahes nädalavahetusel siis kaks elamust korraga :) Kõigepealt käisin õekesega esimest korda elus New Yorkeri poes. Heh, ma olen nii vanaks elanud ja pole sinna kordagi sattunud. Aga see pidavat ainus enamvähem okeika T-särgi pood olema. Muidugi ma leidsin sealt veel igasugust toredat staffi ja sain realiseerida oma viimased sünnipäevaks saadud Rocca kinkekaardid (aitähh, aitähh sõbrannadele). Ma muidugi ei tea, kas ma üldse julgen oma esimeste kivipesu skinny teksastega ka päevavalgele tulla :)

Ja siis ma avastasin skype! Issake, kui põnev. Saab rääkida ja puha. Mu tuttav luges mulle skypes ühte raamatut ette. Kahju, et mul seal esialgu aint kaks inimest on. Ainult, et skypega on mul siuke tunne nagu oleks see kaamera kogu aeg sees. Et peab ikka juuksed ära kammima kui ma toas ringi käin ja arvuti peab ka seljaga voodi poole olema. Msnis sai ka öösärgis lobisetud, nüüd peab hakkama kostüüme valima, ehk peab isegi korralikud koduriided soetama.

13 June 2010

Igatsus

Käisin just lapse toas. Seal oli veel lapselõhna. Toauks on muidu kinni, et kass sinna töllerdama ei läheks. Ja laps ise on suveks maale vanaema vanaisa juurde läinud.

Lapselõhna tundes tuli mul kohe selline igatsus peale tema järgi. Sest põhimõtteliselt kondan ma terve suve ihuüksinda oma korteris ringi. Külmkapp on ka täitsa tühi, sest ma ei viitsi üksi süüa teha.

12 June 2010

Tüdrukute õhtu

Ma oleksin totaalselt selle poolt, et iga suve alguses võiks linastuda järjekordne täispikk osa "Seksist ja linnast". Sellega lihtsalt annab kombineerida niivõrd vahvaid tüdrukute õhtuid. Eelmine aasta oli meil samuti tüdrukutega mõnus õhtu kino pärastise salatisöömise/veinijoomisega.

Ühesõnaga see reede oli maksimaalselt superpäev hommikust saadik! Esiteks olime me sekretäriga kahekesi tööl. Mis tähendas, et ma panin endale 10.30-neks tukalõikuse. Kuna kedagi niikuinii tööl polnud, haarasin sekretäri ka kaasa ja läksime Stockmanni. Alustasin 5. korruselt tukalõikusega ja lõpetasin 1. korruse toidupoes caesari salati ja creme brule kaasaostmisega. Vahepeale jäi veel spontaanne kleidiost, aga see ost läks väga kümnesse arvestades õhtust kinnominekut.

Lisaks gurmeelõunale oli mu kotis veel Body Shopi kirsikreem, mille ma tõin ära ajakirjade kirjastusest. Kasutasin nimelt head võimalust tellida ports ajakirju ja saada kingitusena kaubapeale kreem ka. No ma olen ju naine. Ja kreemi tahtsin ka niikuinii.

Saime enne kinoskäiku tüdrukutega Vapianos kokku, et teha väike kokteil ja väike pasta. Pikk õhtu ees. Seks ja linn kestab ju 2,5 tundi. Imemaitsvad rukolaravioolid, mojito ja wc-buduaaris meie kohviunustamise juttu pealtkuulanud meesteenindaja, kes teatas, et ta kohe teeb meile kohvid ja me peame kindlasti kohvi kaasa ostma, jeesus - mida üks naine peaks veel söögikohalt tahtma? :)

Film oli just see, mida ma ootasin ja natuke enamgi. Ma lihtsalt tundsin ennast naisena ja mu õnnemeeter oli suht laes. See film annab siukese paraja buusti ja egolaksu ja palju häid ideid. Näiteks ma tahaks, et mul oleks era tantsuõpetaja, kes õpetaks mind Beyonce Single Ladiesi järgi tantsima :)

Öö oli tohutu soe ja niiske, ma sõitsin avatud autoakendega koju ja nautisin õhku. Meilikastist leidsin kirja, mis ei lasknud mul tükk aega uinuda... Vastasin, et olen kohal! Ja just mõni aeg tagasi ma tulingi sealt, Dimon Taturini juurest...

Sissejuhatus reedeõhtuteemalisele sissekandele

09 June 2010

Väikesed segadused

Miks, ohh miks, ma ostsin eile loomapoest kaks pakki kassitoitu korraga? Nüüd ma ei saa ju tükk aega enam sinna poodi minna, kus müüjaks oli kena naeratusega noormees.

Sihuke lahe kohmetu poeskäik oli. Kui müüja küsis, kui vana mu kass on, mõmisesin vastuseks vaid, et kass on kõhna ja ma ostan talle kassipojatoitu, kuna see on rasvasem. Jätsin vist ülimalt kohtlase mulje, muuhulgas rebisin ka krediitkaardi hulga varem kui vaja masinast välja ja siis pidi kogu protseduuri uuesti läbi viima.

Asjade tasakaalu huvides aga viisin hommikul liftiga sõites ühe meestöökaaslase niimoodi segadusse, et ta ei vajutanud oma korruse numbritki sisse ja sõitis minuga rahulikult viimasele korrusele.

08 June 2010

Killukesi hommikuselt nõupidamiselt

Delikaatne probleem - töökaaslane haiseb. Kui ma pean nõupidamisel tema kõrval istuma siis on mul pärast see hais terve päev ninas. Õudne. Hais on õudne ja see ka, et ma selline snoob olen.

Nõukal lugesin Õhtulehte ja GHB ehk korgijoogi sokutamist tütarlaste kokteiliklaasidesse. Tundsin väheke muret, et kui tõenäoline variant on minul saada seda geebekat klaasi. Selle peale töökaaslane kõrvalt teatas, et mul kohe kindlasti seda muret ei teki :) Et pannakse ikka nende naiste klaasi, kellega seksida tahetakse.

05 June 2010

Звери - Все что касается

Iseenda tarkus

Täna oli siuke päev, et varahommikul tuli piknikukorv pagasnikusse pakkida ja lapse koolilõppu tähistama sõita koos klassikaaslasete, nende vanemate ja klassijuhatajaga. Lisaks toppisin autosse veel lapse hiiglasuure kohvri, et ta pärast piknikku koos isaga maale puhkama saata.

Laps üritas hommikul vara nägusid tegema hakata, sest ma ei andnud talle oma kaasaskantavat CD-mängijat, mis tänapäeva tehnika mõttes on piinlik uunikum. Ja ei andnud sel lihtsal põhjusel, et olime eksiga otsustanud talle kinkida koolilõpu puhul iPodi ja selle pärast piknikku talle ühiselt kätte anda. Aga seda ma ei saanud ju välja öelda. Ütlesin ainult, et parem oleks kui ta nägusid ei teeks, sest kunagi ei tea ette, mis elu tuua võib...

Ja kui me siis talle tema kingituse üle andsime, oli ta rõõmust keeletu. Ja ütles, et ah sellepärast ma ei võinudki hommikul nägusid teha :). Ja mina ütlesin, justjust.

Kui see tore piknik läbi sai, istus laps isaga ühte autosse ja mina üksi oma autosse ja kumbki keeras erinevas suunas. Minul veitsa nööris kõri ja tuju kippus langema. Et nüüd on päeva ilus osa läbi ja ma olen jälle hale ja üksinda. Ja siis äkki lajatasid mulle mu enda hommikused sõnad mööda pead - kunagi ei tea, mida elu tuua võib... Kust ma tean, et mu õhtu möödub nirult või nukralt? Lahe oleks, kui keegi suur ja tark, no nagu mina oma lapsele, teaks, mis kõik tore mind ees ootab, ja ütleks mulle ka, et KUNAGI EI TEA, MIDA ELU TUUA VÕIB.

04 June 2010

Malcolm Lincoln - Loaded With Zoul

Mhmh, mõnus lugu. Ja pärast plaadiesitlust olen ma ametlikult vaimustunud kitarrist Madisest.

Ämbliknaine


Ma siin mõtlesin. Muide ma olen üldse viimasel ajal suht palju mõelnud. Mõtlesin selle soodomakomorra pandud diagnoosi peale, et olen naine kui läbipaistev õhupall... Käeulatuses aga ikkagi kaugel. Proovisin ja sobitasin seda diagnoosi endale aga ei tundunud nagu päris oma. Kuigi väga ilus, muidugi ma tahaks olla läbipaistev õhupall.


A eile mõtlesin välja, kes ma olen. Pigem ma olen naine nagu ämblik. Olen kudunud kena, tiheda võrgu sobivasse kohta ja ootan hiilgavi silmi pimedas nurgas. Vaatan, kes võrku jääb. Ja kui palju sipleb. Kui väga palju sipleb, lähen vaatama ja võibolla võtan isegi endale. Kui on ainult ühte jalga pidi kinni jäänud, ei hakka vaevumagi väljatulekuga. Küll rabeleb end ise lahti.


Siuke ämbliknaine.


28 May 2010

Sentimentaalsed šampanjased mõtted

Joon oma igareedest pisišampanjat ja mõtlen omaette sentimentaalseid mõtteid.

Kui kuradi faking hea ja ilus ning rikas peab olema mu järgmine mees, kui lähtuda teooriast, et iga asi on millekski hea ja et iga lõppenud suhte asemel tuleb ju uus ja parem. Käsi südamele, nii see on siiani muidugi olnud ka. Viimane oli juba päris hea variant.

Teine küsimus on muidugi see, kui kaua see aega võtab? Mis aja pärast ma üldse hakkan mõtlema, et ma olen taas saadaval. Et ma ei tõmbu kohese vastikusgrimassiga eemale, kui mingi onkel ööklubis käe mu õlale paneb. Lemmikbeib on juba lootusrikas muidugi, et kui ma nalja teen valusatel teemadel, siis on juba edusammud olemas.

Aga tegelikult on suht raske lasta minevikust lihtsalt lahti ja vaadata rõõmsa lootusega tulevikku. Või tunda rõõmu selle üle, mis oli ja olla õnnelik, et kõik ikkagi oli. Et sulle ikkagi anti see kena mees ja see ilus aeg. Mis siis, et ajutiselt.

Nagu näha, on mul veel pikk tee minna. Ma ärkan igal hommikul selle teadmisega üles ja lähen õhtul magama. Päev-päeva kaupa, tasapisi. Kuni järgmise suhteni. Ja siis juba elu lõpuni.

26 May 2010

Vene ja Kreeka

Selgus, et mul on kõige halvem muusikamaitse üldse, sest mulle meeldivad Vene ja Kreeka Eurovisiooni lood. Öeldakse, et need pidid läbi aegade halvimad ja veidramad lood olema. Aga mis siis!

Mulle jälle hirmsasti meeldivad. Las ma siis olen see imelik, veider ja halva maitsega :)

Giorgos Alkaios & Friends - OPA! (Greece)

Russia - Eurovision Song Contest 2010 Semi Final 1 - BBC Three

24 May 2010

Kangelasema ja supernaine

Omistan need tiitlid järjekordselt iseendale eduka nädalavahetuse eest, mis sisaldas mu enda ja mu tütreraasu sünnipäeva.

Kõik sai alguse päikeselise reede varahommikul, kui ma läksin kooli loengusse ja tahvlile oli kirjutatud: "Palju õnne, blond!". Mul oli kaasavõetud suur kommikott ja sellega seoses muidugi meenusid kõigile vahvad päevad lasteaia ajast. Eriti head pilti sai näha kindlasti õppejõud - terve audika täis mehi-naisi, šokolaadivõru ümber suu ja pidev paberikrabistamine.

Sünnipäevalõunaks sõitsime õe ja lapsega Tabasallu. Ma ei ole siiani ühtegi head põhjust leidnud, et Baby Backi minna. Kõht oli aga ultratühi ja päev oli ka super, siis miks mitte. Lisaks kõigele muule toredale (täiesti varjamata reklaam) on keset päeva 50 prossane ale. Ning kui muidu pakuvad söögikohad klientidele arve kõrvale kommi siis seekord pakkusime hoopis meie toredale ettekandjale kommi.

Sünnipäevakohvi jaoks sõitsin veel tiiru Piritale. Muidugi oli õde juba poolest päevast vihjanud mu vähe koperdavale kõnnakule. Selg hakkas vaikselt tunda andma, ilu asemel ma mugavust veel ei hinda, mis tähendas hommikust saadik 10- sentimeetristel kontsadel olekut.

Sünnipäevaõhtu möödus poes hulgaliselt sisseoste tehes, et lapse sünnipäevaks toidud, särgid-värgid valmis vaaritada. Misjärel vedasin kaks kotti küürus koormaeeslina käe otsas koju. Ja viskusin voodile, et seljale natukenegi puhkust anda ja veits sünnipäeva ja kadunud aastate puhul nuttu töristada.

Laupäeval varajane äratus, kerge kohvi, kostüümivalik õhtuseks peoks, spordiriided selga, kepid kaenlasse ja Maijooksule. Ilmselt viimast korda, sest antud ürituse formaat on muutunud mõnusast tervise- ja rahvaspordist õudsaks massiürituseks, kus tallatakse teineteise peal, torgatakse keppidega ja trügitakse. Sõbralikku koostegemise õhkkonda on palju vähemaks jäänud ja osad nagu ei taipaksi, et selle tasuta Soome reisi kättesaamine ei sõltu sellest, mitmendana sa finišisse jõuad. Ja need, kes tahtsid Otti näha, oleksid pidanud pigem jooksudistantsi valima.

Lihaste venitamiseks kodus aega eriti ei jäänudki. Paar tundi vaba aega kulus selleks, et kiirelt valmis teha lapse sünnipäevatort pühapäevahommikul laualepanemiseks ja kartulisalat tema peole kaasavõtmiseks. Kõiki produkte külmkapis vaadates tänasin end ja patsutasin õlale, et olin raatsinud oma sünnipäevaõhtu kulutada poeskäigule.

Lemmikbeibu ja tema automobiili kohalesaabudes oli mul juba kleit seljas ja võrksukk jalas :) Et sõita tähistama sõpradega minu sünnipäeva superlinnavaatega saunas roosat, vahvlitorudega sefiiritorti süües. Pidu sai naljaka punkti ööklubis, kus ausõna ei olnud ühtegi normaalset meest. Mina ei tea, kus nad see õhtu küll olid... Koju viis mind elutarkusi käisest puistav eakas taksojuht, kes arvas, et minusugune naine nüüd küll üksi ei jää. Kahtlaselt tuttavana kõlas see jutt, olen seda vist mõned aastad tagasi umbes sada korda kuulnud. Öise linna kohal sähvis välk ja ma olin totakalt õnnelik ja üldse mitte purjus.

Pühapäev. Varajane äratus loomulikult! Lapse sünnipäev, eelmisel õhtul oli ta isa juurde jäänud kui mina oma peol olin. Aga tema saabumisehetkel peab kõik tipp-topp olema, tort laual, kingitus pakitud ja päevakohased loosungid lambi küljes. Lisaks sellele kokku pakitud kõik sünnipäevapeo toidud, et täpselt kell 12.00 alustada hiilgava peoga Võlumaal. (väga armas koht muide). Pidu läks käima sellise hooga, et mitte aint lapsed ei hullanud vaid ka "mõned" (täpsemalt küll üks) täiskasvanud sattusid ekstaasi võimalusest proovida selga kohevaid printsessikleite ja pikajuukselisi parukaid. Suhteliselt kogemata torkasin plaadimasinasse mingi kohaliku lastedisko CD, mis tekitas täieliku tantsupalaviku ja kõik karglesid mööda tuba nii, et põrand põrus. Jah, täiskasvanud ka.

Lastepidudega on õnneks see vahva asi, et kella kukkudes on pidu läbi ja kõik suunduvad kodudesse. Oma last aga ei suuna ju väga kuhugi ja seetõttu oli järgmine üritus Keskkoolimuusikali eest saadud tasuta piletite realiseerimine KalevSpas. Laps sõbrannaga ujuma sokutatud, ise koju asju ära viima ja siis linna tagasi lapsele järgi. Selg hakkas kõvemini tunda andma. Õnneks olin selle päeva jalanõudeks valinud täiesti madalad papud.

Eelviimase üritusena küünla panek Toompeal Vene kirikus. Mina panin oma ja laps oma küünla, ise soovisime oma salajasemaid soove ja loodame kogu hingest, et need ka täide lähevad. Ilm oli ikka veel ilus, päikeseline õhtu vanalinnas jalutades.

Siis poodi lapsele kooliviimiseks komme ostma ja mulle järjekordset tordimaterjali, et tööle midagi viia. Koju jõudes avastasime mõlemad, et jubemõnus on ikka järgijäänud sünnipäevatoitu süüa. Kapis on veel tänagi kartulisalatit, viinereid ja maasika-vahukooretorti.

Ja saabuski see õnnis pühapäevaõhtune hetk, kui jalg astus üle läve koju, et jäädagi koju. Kook ahju ja lapse soovil "Avatari" film käima. Kook sai tunduvalt ennem valmis kui Pandora päästetud sai. Kui ma silmad kinni panin, valutasid vist kõik kohad mu kehas ja uni tuli peale nii kiiresti, et isegi ei meenunud, et Depremini-tablett jäi võtmata...

Selline nädalavahetus. Õnneks vaid kord aastas.

20 May 2010

Kevaderõõmud

Kevad on poisid hulluks ajanud. Juba teist hommikut järjest on mingi kirjake mu auto klaasipuhastaja vahele topitud. Ei, ma ei helista kirjas jäetud numbril :)
Ma olen ikka vanamoodne, kõigepealt tahaks inimest näha. Siis vaatame, mis edasi saab, kui saab ja kas saab. Aga kirjakese üle rõõmustasin ma hullupööra sellegipoolest.

19 May 2010

Dima Bilan kristallidega vöö



Dima pildiga võib mulle ükskõik mida vaid maha müüa :) Ma olen ikka nii nõrk. Mulle torgati töö juures nina alla kosmeetikakataloog, kust ma elueales midagi ei telliks. Aga Dima! Ja tema nimetähtedega kristallidega vöö! Kuidas ma oleksin saanud ära öelda??


Teen endale ilusa sünnipäevakingituse.

18 May 2010

Saiavormi kuningannad

Elas ükskord üks Lemmikbeib, kes pröökas, et tema ei kavatse ja ei hakka kavatsemagigi mitte ainsamalegi mehele süüa vaaritama. Mees vaaritagu ise kui tahab ja siis pesku sama soojaga ka nõud kõik puhtaks :)

Okei, ütlesin mina, elutark naine. Ootame, vaatame. Ja ära jõudsin oodata selle aja, kui Lemmikbeib nädalavahetuse varahommikutel esimese asjana turu peale tormab toidukraami kokku ostma. Ära jõudsin oodata selle aja, kui ma Beibule retsepte oma kuldvarast jagada sain või teda telefoni teel õpetasin, kuidas seenerisottot teha.

Mis siis, et Lemmikbeibul on esimese asjana alati näpud püsti, et eitee, eitaha, eiole, on ta ometigi üüratult tänulik minult täna saadud saiavormi retsepti üle, mille ma talle oma sajanditevanusest toiduplekilisest kokaraamatust paljundasin.

Ja vaatamata sellele, et meestest teab ta kõike ja mina mitte midagi, on siiski elus mõned asjad, mida mina talle õpetada võin :)

...

Ma ei saa kahest asjast aru.

Esiteks, miks on nii, kui mu elus läheb väga-väga halvasti, ilmub kohe välja üks ja seesama mees. Mis krdi energia see on, mis teda siis ligi tõmbab? Nagu raisakotkast laiba peale.

Ja teiseks, mis tahtmine on lugeda selle naise mõtteid ja rõõme-muresid, kelle sa oled maha jätnud? Kas sa tahad näha, kui valus tal on?

16 May 2010

Murtud südamete pühapäev


Mõnes mõttes on täitsa mõnus, kui laupäeval-pühapäeval läheb uni varahommikul ära. Saab pikalt kohvitades rõdul lehte lugeda ja linnulaulu kuulata. Päike ka veel ei kõrveta lagipähe ja õhk on nii värske, nii värske. Selline unistuste hommik, kuskile pole kiiret, võid juua kasvõi mitu kohvi järjest. Keerutades pihkude vahel oma päikesekollast hiigelkruusi ja palun kogu hingest, et see hetk jääks seisma. Kass Siim trügib ka mu kõrvale pehmesse rõdutooli, et sellest kõigest osa saada.


Pühapäeval aga näitas kell ka pärast kohvijoomist üpris varast aega, mistõttu pakkisin ema ja õelapse autosse ja viisin neid tutvuma minu lemmikpoe Hortesega. Rõdukastides olid mul mingid kuivanud rootsud ja see asi tuli kohe ära likvideerida. Ma hullun Horteses :) Kõike tahaks osta! Aga lepin alati võõrasemade või petuuniatega. Täna krahmasin veel potid tilli, tüümiani ja murulauguga ka kaasa. Ema ostis imeilusa poti valge murtudsüdamega. Imeilusa. Piisad värelesid valgete õite küljes.


Õhtul tuli laps maalt kaasas sületäis tulpe ja nartsisse. Kui ma selle puntra siis lahti harutasin, nägin, et mu kallis eksämm oli mulle kaasa pannud oksa tema roosast murtudsüdamest. Mul tulid natuke pisarad kurku, olen selline veidi tundeline ja hellik viimasel ajal :)




13 May 2010

Ma loobun mõneks ajaks

Ei jaksa. Loobun. Läbikukkumine. "F". Kodutöö tähtaja pikendamine. Ei viitsi. Motiveerimatus. Raha pole. Aga oleks vaja. Hajevil. Sassis. Ootel. Aga midagi ei tule. Enese päevadest läbivedamine. Väsimus. Isegi kokata ei taha enam. Süütunne. Tahtmatus. Käegalöömine. Teine pakk Depremini. Allaandmine. Pohui kõigest. Vahet pole. Vägisi naeratus. Küll ma hakkama saan. Aga ei saa. Hirm suve ees. Hirm paljude asjade ees.

PS. Järgmine kord kirjutan alles siis, kui mul on midagi head kirjutada.

10 May 2010

Tibiving


Vohmisin sisse praegu taldrikutäie juustusaiu võileivagrillist ja saatsin lapse poodi kogu raha eest šokolaadi tooma. Siis sõin suure osa šokolaadist ka veel ära. Nüüd tahaks veel midagi süüa.


Pagan küll. Selline nälg on.


Muudkui toitun korralikult ja teen 5-6 trenni nädalas aga kaal näitab 0,5 kg rohkem. No kuidas?! Oh, kuidas see rikub tuju ja võtab edasise pingutada tahtmise ära. Hea küll, täna luban endale lollusi. Homme hakkan korralikuks.


09 May 2010

Maasikad ja kivid


See on nagu niiiiii sümboolne, et ma sain emadepäeva kingituseks kaelariputatava kivi.

Selline ilus, lihvitud, hall, minu nimetäht peale graveeritud. Kannan oma kivi kaelas rõõmuga.


Emadepäeva koogiks tegin tellimustööna maasika-Pavlova.


Selline see elu ongi - ühel päeval korraga õhuline besee ja hall kivi kaelas.

06 May 2010

Kõik korraga

Mõtlesin täna terve päeva kuidas panna ühte postitusse sellised asjad nagu:
- selle aasta esimene kirju liblikas
- mure, miks minu nimes pole ühtegi "s"-i et ma saaksin olla dollarimärgiga nagu Ke$ha
- superlahe mahetoodete korv, mida kingib meie presidendiproua
- Ott Leplandilt hangitud autogramm
- üks täiesti pekkiläinud eksam

Aga ei mõelnudki välja. Kõigest tahaks rääkida aga ükski uudis eraldi ei ületa uudiskünnist. Niimoodi minust küll kirjanikku ei saa.

04 May 2010

Olen kaotanud tema, pean leidma iseenda

Olen alati arvanud, et kirjutamine on palju tervendavam kui rääkimine. Rääkides lased lendu sõnu, mida hiljem võid kohutavalt kahetseda. Või moonutad tõde, sest päris kõike ei taha ju kunagi rääkida. Kirjutamine on palju ausam. Tühja neist kirjavahemärkidest, suurtest algustähtedest või täislausetest. Kirjutad lihtsalt kõik endast välja, niimoodi nagu ta parasjagu tuleb.

Nii et, Saareblond piiga, minu poolest sa võid jäädagi ootama, et ma langeks nuuksudes kummuli männimetsasel kepikõnnirajal ja samal ajal pursates välja kõike, mis mind vaevab. Ainult mu päevik teab, et ma nutan öösiti. Et ma olen kaotanud kellegi, keda ma armastan. Et ma ei oska oma nutvale lapsele seletada, miks see nii läks. Et ma üleüldse ei saagi neist asjust rääkida, sest kurbus nöörib kõri kinni.

Oluline on see, et ma olen iseenda jaoks olemas. Ja et ma ei tohi kaotada usku armastuse olemasolusse, sest kui ma seda teen, siis ma olen kaotanud kõik.

30 April 2010

Nõiaelu, nõiaelu, see jah on õige elu!


Pärast paari klaasikest martiinit keeleharjutused sabale:


- Three witches watch three swatch watches. Which witch watches which swatch watch?

- Three switched witches watch three Swatch watch switches. Which switched witch watches which Swatch watch switch?

- Three swiss witch-bitches, which wished to be switched swiss witch-bitches, watch three swiss Swatch watch switches. Which swiss witch-bitch, which wishes to be a switched swiss witch-bitch, wishes to watch which swiss Swatch watch switch?


Ja öösel siis - näpust tilgutatud verega salasoove üles kirjutama ja küünlaleegis neid põletama...

28 April 2010

Suur Must Auk


Nii palju nõmedaid asju langeb kokku. Ja midagi head ei ole. Kui, siis ainult õrnad heledad välgatused. Kahjuks lühiajalised...

Tegelt ma üllatun siiamaani, kui kiirelt käib see aukulangemine. Praktiliselt sekunditega. Läheks siis üle ka nii kiiresti...

Ja aaarrrrggggh, ma tahaks kõva häälega karjuda nende meeste peale, kes otsekui õhust haistavad "murtud südamega printsessi", et siis raisakotkana, mesimagus naeratus huultel, ligi lennata.

23 April 2010

chill...üksinda..mis siis

Dima Bilani kontserdi DVD mängib. Klaasis sillerdab punane vein. Homme jäävad koolis loengud ära. 22 minuti pärast on valmis sibulasupp minu FB kohvikus. Ees on pikk õhtu täis kohviku sisustamist, veini ja Dima Bilani.

Kõik toimib. Kõik on hästi. check.

21 April 2010

Jooks

Jooks on tõesti mõnus. Aga mitte õues, see mulle veel ei meeldi. Meeldib mõnusalt lindi peal sörkida. Ühes naistekas oli jooksulint tõlgitud "sõtkeveskiks", tulejumalappi. Täna lugesin ühte trenniblogi, kus trenn oli kõigepealt 30 minutit soojendust siis lihased ja siis veel jooks otsa. Loetud-tehtud.


30 minutit veloergomeetrit, 30 minutit lihaseid ja siis otsustasin 20 minutit veel joosta ka. Nii kui jooksulindile astusin, sain aru et see saab olema mu elu raskemad 15 minutit (5 minutist loobusin kohe). Sörkisin juba võidukad 7 minutit, tundsin kuidas rütm tuleb sisse, hingamine läheb korda. Ja siis... Vaat siis tuleb trennisaali veeautomaadist vett võtma ilus kutt, rätik vöö ümber seotud. Et kuum saun olla jooma ajanud. Kes oleks lindilt maha kukkunud, kelle hingamine läks sassi, kelle rütm kadus välgukiirusel?


Aga see kroonis mu raske trenni :)

20 April 2010

Hull värk

Mis te tahate öelda, et kõikidel Vollidel, Edgaritel ja muudel ilmselgeltnägijatel oli õigus ja sellest aastast tulebki üks horroraasta? Ja ma ei räägi siin praegu Islandi jökullist. Ma räägin mind ümbritsevaid ja kalleid inimesi tabavatest saatuselöökidest, minust endast rääkimata.


Üks hull uudis teise otsa. Varsti tellin maaletoojalt hulgi Depremini ja hakkan seda jagama kõigile. (Sest see ikka veel aitab, vahepeal unustasin võtmata, sest tuju läks superiks aga siis tabas masendus jälle keset kõige ebasobivamat hetke).

Ükspäev lugesin lehest, et hullumaja on ülerahvastatud ja masendus murrab eriti noori inimesi. Ausõna, mul on hirmus tahtmine millegagi aidata. Omade jaoks ma olen alati olemas. Vähemalt üritan.

18 April 2010

Selline naine ma küll olla ei taha!

Mis värk see on, et mõni mees näib arvavat, et just mina olen see tore inimene, kes võib nende naissuhete ajamisel neile nõuks ja abiks olla? Mis kuradi pärast peaks üldse mees ühe naise käest nõu küsima kuidas teise naisega liini ajada või kuhu ta viia?

Ausõna, ma ei tea mida sa pead endaga tegema kui üks neiu tahab sinuga väga-väga olla aga sind häirivad mingid pisiasjad.

Ausõna ma ei tea, millises kohtinguks sobivas kohvikus müüakse piparmündikakaod.

Ja ausõna, mul pole õrna aimugi, mida sa võiksid naisele kinkida, et ta rõõmu tunneks ja samas arvestades sellega, et raha pole sul raisata.

17 April 2010

Kepikõnnilaupäevak

Kui sama asja on juba kaks laupäeva järjest tehtud on tegemist traditsiooniga. Linnalähedane maa - tundike kepikõndi - värske salat, võileivad ahjukana - traditsioon. Ja neid, kes ei osale, vat neid klatšitakse :)

Mehi klatšitakse ka. Näiteks, miks ei ole enam mehi, kes viiksid naisi teatrisse ja restorani. Õigemini küll, miks püsisuhtes mehed ei viitsi seda teha. Või siis viivad küll aga mitte oma naisi. Kuhu on kadunud vanaaegne romantika. Miks naised ise mehi pikali jooksevad ja mehed sellega täitsa ära rikuvad. Miks on elus nii vähe glamuuri ja kas tuleks veits tuure peale keerata, et lõbusam oleks.

Igatahes kindel on see, et seekordse kepikõnnimaratoniga olen ma ausalt välja teeninud nostalgilised singi-juustu pannkoogid Olümpia restoranis. :)

14 April 2010

Minu esimene Barbara Cartland


Olin suht 100% kindel, et ma ei loe ühtegi selle üleni roosa vanadaami soperdist. Aga võta näpust! Kui ma meie erialaraamatukogus surfasin, jäi mulle pihku kaks naistekat. Tundsin, et minu haigetsaanud hing vajab just praegu ühte paid Barbara Cartlandi raamatust .


Raamatu peale kulus umbes täpselt 3 tundi, sest ma vaatasin teise silmaga filmi ka. Kõik kohustuslikud romantikakomponendid olid sees ja skeem oli selge esimesest leheküljest peale. Kõlavad tiitlid, röövliromantika ja kõikevõitev ja hingemattev armastus. Ohh...


Ohh, milline lääge lugu ja ometi nii kosutav.

06 April 2010

Abiks algajale stressajale

Katsetan variante, kuidas kõikehaaravast masendusest, hirmust ja kurbusest üle saada.
Samuti informatsiooniks nendele, kes mu pärast mures on. Et ma ikka teen midagi enda heaks, ausõna.

1. Nokia Blok`d
+ mängimise ajal ei ole peas enesetapumõtteid :)
+ sisustab aega tundideviisi
+ saavutusvajadus on rahuldatud, rekordid tulevad
- silmad väsivad väga ära, und ikka ei tule
- mängu lõppedes on kurvad mõtted kohe tagasi

2. Depremin tabletid
+ täiesti looduslikud
+ mõjuvad küll. Eriti mõjub see, kui unustad võtmata :) Üks hommik unustasin ja läksin selle peale täitsa närvi.
+ uni on tagasi tulnud
- kõvasti kallimad kui palderjanitabletid


3. Rääkimine
- Täiesti ülehinnatud
- kunagi väga ammu käisin psühholoogi juures (esimest ja viimast korda), tulin sealt ära masendunumana kui sinna minnes.

4. Kirjutamine
+ saab osadest peas miljoneid tiire tegevatest sundmõtetest lahti.

5. Söömine ja alkohol
+ Stockmani caesari salat kanaga ja creme brule mangokastmega - ühel helgemal hetkel maitsesid väga hästi ja tegid tuju heaks
+ kaal langeb kolinal
- kui söögiisu ikka üldse ei ole ja kõht kisub paljast mõttest söögile krampi, siis ei saa lohutussöömisest mingit abi. Isegi rämpsu järgi ei ole isu.
- ning kuna stress on viinud söögiisu, pole mõtet magu alkoholiga piinama hakata


6. Heaolurituaalid

+ Juuksur tegi juuksed ilusaks ja tuju heaks
+ Solaarium soojendas südant
+ Näomassaazh - supermõnus. Tegelikult ma kreemide-maskide lõhnu üldse ei kannata aga seekord olid kõik nii rahustava aroomiga, et see juba oli teraapia iseenesest.
+ Lohutusšopping - ostsin endale ilusad kevadkingad. Kurva näo eest sain veel 10% alet.

7. Sport
+ Kepikõnd sõbrannadega - Tehtud. Mõnus. Pärast veel võileivad ja mahl.
+ Jooks - Raske ja väsitav. Nagu kommentaarides ka soovitati, tõesti tõhus. Pärast ei jaksa mõeldagi.

8. Armastusfilmid
+ Eriti kurvad armastusfilmid - saab rahus nutta löristada ja vaadata, et kuskil on kas õnnelikud lõpud või veelgi kurvemad saatused.
- kaastundlikud pilgud videolaenutuses.
- filmiarmastust ei ole tegelikult olemas


Täiendan nimekirja jooksvalt. Järgmine kord (suure tõenäosusega seda korda ei tule enam iialgi) hea vaadata.

Ööd on siin keerulised


Nüüd ma tean, kelle ja mille jaoks mõeldakse välja selliseid tüütuseni pikki ja erilist mõtlemist vähenõudvaid mänge. Põhiasi on keskendumine ja võimalus mängida nürilt tundide kaupa. Lihtsalt mängid. Öösel kella 4-ni. Et siis paar tundi poolärkvel olles tukastada.


Kõigepealt on nii, et kell 23.00 üritad magama jääda. Pärast tunniajast rapsimist küljelt-küljele on selge, et sellel öösel ma ei maga jälle. Haaran telefoni. Teen uue rekordi. Järgmisel ööl ületan oma rekordi.


Kust nupust need õudsad mõtted, mis magada ei lase, saaks kinni keerata?

31 March 2010

Monoloog

Sarah Kane,"Crave"

Ja ma tahan mängida peitust ja anda sulle oma riideid ja öelda mulle meeldivad su kingad ja istuda põrandal kuni sa oled vannis ja masseerida su kaela ja suudelda su jalgu ja hoida su kätt ja minna söögi järele ja mitte pahandada kui sa sööd minu toitu ja kohtuda Rudy’ juures ja rääkida mis päeval juhtus ja trükkida su kirju ja kanda su kaste ja naerda su paranoia üle ja anda sulle plaate mida sa ei kuula ja vaadata suurepäraseid filme ja vaadata jubedaid filme ja viriseda raadio üle ja pildistada sind kui sa magad ja tõusta üles ja teha sulle kohvi ja saiakesi ja minna Florent’i juurde ja juua keskööl kohvi ja lasta sul varastada mu sigarette ja mitte kunagi leida tikke ja rääkida sulle mida ma eile telekast nägin ja viia sind silmakliinikusse ja mitte naerda su naljade üle ja tahta sind hommikul aga lasta sul veel magada ja suudelda su selga ja silitada su nahka ja öelda sulle kuidas ma armastan sinu juukseid sinu silmi sinu huuli sinu kaela sinu rindu sinu perset sinu…ja istuda trepil suitsetades kuni su naabrid tulevad koju ja istuda trepil suitsetades kuni sina tuled koju ja muretseda kui sa jääd hiljaks ja hämmastada kui sa tuled varem ja anda sulle päevalilli ja tulla su peole ja tantsida kuni ma olen sodi ja kahetseda kui ma eksin ja olla õnnelik kui sa andestad ja vaadata su fotosid ja soovida et ma teaksin sind igavesti ja kuulda sinu häält oma kõrvas ja tunda sinu nahka minu nahal ja ehmuda kui sa vihastad ja su silm on läinud punaseks ja teine silm siniseks ja juuksed vasakule ja nägu idamaiseks ja öelda sulle sa oled suurepärane ja kallistada sind kui sa oled rahutu ja hoida sind kui sa oled haige ja tahta sind kui ma su lõhna tunnen ja solvata sind kui ma sind puudutan ja niutsuda kui olen su kõrval ja niutsuda kui ma ei ole ja lakkuda su rindu ja lämmatada sind öösel ja külmetada kui sa võtad teki ja higistada kui sa ei võta ja sulada kui sa naeratad ja aurustuda kui sa naerad ja mitte aru saada miks sa arvad et ma jätan su maha kui ma ei jäta ja imestada kuidas sa võid mõelda et ma iialgi sinu maha jätaksin ja imestada kes sa oled aga tunnustada sind ikkagi ja rääkida sulle puu-ingli võlutud metsapoisist kes lendas üle ookeani kuna ta armastas sind ja kirjutada sulle luuletusi ja imestada miks sa mind ei usu ja tunda nii et selle jaoks ei leia ma sõnu ja osta sulle kassipoeg kes mind armukadedaks teeb kuna ta pälvib rohkem tähelepanu kui mina ja hoida sind voodis kui sa pead minema ja nutta nagu laps kui sa lähedki ja saada lahti prussakatest ja osta sulle kingitusi mida sa ei taha ja võtta need jälle ära ja paluda sul minuga abielluda ja sa ütled jälle ei aga jätkata küsimist sest kuigi sa arvad et ma ei mõtle nii mõtlen juba esimesest korrast peale ja hulkuda linnas kui see on tühi ilma sinuta ja tahta mida sina tahad ja mõelda et ma kaotan enese aga teada et ma olen kaitstud sinuga ja rääkida sulle endast halvimat ja rääkida sulle endast parimat kuna sa ei vääri vähemat ja vastata su küsimustele kui ma parem seda ei teeks ja rääkida sulle tõtt isegi kui ma tõesti ei taha ja püüda olla aus kuna ma tean sa eelistad seda ja mõelda et see kõik on läbi aga jääda veel kümneks minutiks enne kui sa viskad mu välja oma elust ja unustad kes ma olen ja püüda sulle lähemale saada kuna sinu tundmaõppimine on ilus ja pingutust väärt ja rääkida sinuga halvas saksa keeles ja rääkida sinuga veel halvemas heebrea keeles ja magada sinuga kell kolm hommikul ja kuidagi kuidagi kuidagi edasi anda natuke sellest masendavast lõppematust vallutavast tingimusteta kõikehaaravast südantrikastavast mõistustavardavast jätkuvast lõppematust armastusest mis mul on sinu vastu

26 March 2010

Kehv žonglöör

Ei õnnestu minul see osava žonglöörina taldrikute üheaegselt õhus hoidmine.

Kui iga eluvaldkond tähendaks ühte taldrikut siis kahjuks on minul ikka üks või mitu neist taldrikutest maas kildudeks. Kool, töö, laps, suhe, sõbrad, ma ise...

Kõik eluvaldkonnad ei toimi üheaegselt ja ühtemoodi hästi. Kui hajub tähelepanu ühelt taldrikult, tuleb vibra sisse ja siis ole mees ja vaata, et teised ka kildudeks ei lendaks. Millist taldrikut päästa? Millisel lasta kukkuda? Oleks eriti osav, laseks küll kukkuda aga püüaks kinni jala peale.

Kuidas hoida kõiki taldrikuid õnnelikult õhus elu lõpuni? Siiamaani ma pole veel selle oskuseni jõudnud.

16 March 2010

Koomika Rimi moodi

Kõik, kes on Rimi poe alalised külastajad, teavad, et ostutšekke tuleb üle kontrollida.

Teel kassast infoletini märkangi, et tuunikala eest on võetud veidi rohkem, kui suur roheline soodussilt lubas. Kusjuures kontrollisin korralikult, et rohelisele sildile kirjutatu ja karbile kirjutatu oleksid raudselt üks ja sama. Nii, näitan infoletis oma mure ette. Teenindaja helistab kuskile, küsib ja ütleb siis mulle, et "No lähme vaatame, kus te seda silti nägite!" Sellist asja pole ma küll kunagi enne tegema pidanud, siban raske toidukotiga teenindajale järgi. Hakkan halba aimama.

Ja ongi juhtunud ime! Minu roheline silt on kadunud nagu tina tuhka! Kalakonserviletti opereeriv naisterahvas vaatab mind nagu tulnukat: "Misssilt? Näete ju ise, et siin pole mingit silti.. Mõlemad naised vangutavad nõutute nägudega päid ja mulle hakkab tunduma, et ma pole tegelt seda silti üldse näinudki.

"Eks ma võin teile ju selle vahe tagasi maksta", ütleb infoleti teenindaja. Tunnen end süüdlasena, nagu ma tahaks poelt raha ära varastada, olles mõelnud välja selleks hiilgava sildiloo.

15 March 2010

Võitlus iseendaga


"Armastusväärne" kolleeg, kel endal kaaluga probleeme, tuli superheale ideele ja kaasas mind ka oma mesimagusa jutu abil kaalulangetamise gruppi.

Idee on lihtne, aga geniaalne. Seetõttu ma ei saa seda avaldada, kuna kolleeg võibolla soovib seda patenteerida ja siis oma vanaduspõlve Mauritiusel veeta. Trikk igatahes on selles, kui nädalaga pole alla võtnud, tuleb karistus. Ja kaalumine on esmaspäeviti. Siis ei saa nädalavahetuseti ohjeldamatult õgida.

Igatahes kavatsen anda endast parima, ühtegi karistust ma kanda ei soovi. Ja boonuseks olen mai lõpuks ideaalkaalus.

Pilt - jesus mother of God, kuidas saab keegi no niiii ilus olla.

14 March 2010

13 March 2010

Kevad

Istun koolis.. vaatan aknast välja.
Näe... räästad tilguvad.

Vanaks olen jäänud, lobisema hakanud

08 March 2010

Kaunist naistepäeva teilegi!


Eile ei tulnud üldse õhtul und, vähkresin küljelt - küljele ja klõpsisin mõttetult telekakanaleid. Jäin vaatama telekast Aunaste seksisaadet. Einoh, ei midagi uut ja mõistlikud kompleksivabad inimesed vestlusringis ka. Hindan muidugi kõrgelt hr. Indrek Mandre tabavat sõnastust selle kohta, mida mehed seksist leida loodavad - hingerahu :) Kahjuks on küll nii, et naisel peab see hingerahu ikka enne seksimist juba olemas olema.

Aga mõtlema panid mind hoopis need vaheklipid. Mõlemas osalised keskeast veidi kaugemale jõudnud "totud" (A. Lepajõe diagnoos), kelle seksiga tegelemine äratas vaid piinlikkust. Okei, Egon Nuteri kahvatuvalge tagumik etendas siinkohal kõikide samaealiste meeste tagumikke ja hr. Nuter ärgu võtku isiklikult aga - iiiuuuuu!

Kas ma tõesti suudan ise kõrges eas olles leppida oma partneri vanadusest lotendava kehaga? Issand anna mulle tolerantsust ja nõndapalju armastust, et see kunagi probleemiks ei saaks! Või lõpetan ma samamoodi kui Madonna, kellele ma üldse pahaks ei pane kauni Jeesuse hankimist. Kuuldavasti olla turteltuvid jälle tülis. Aga mulle on muidugi sellest kasu vähe, sest minu väikesed käed meesmodellideni ei ulatu, Dima Bilanist rääkimata.

Mina pean siin kodumaal oma hirmudega hakkama saama. Siinsed meesmodellid ka nagu väga ei ahvatle. Ja üleüldse, kui ma juba siin vingun ja sirutan oma sõrmi ilusate poiste poole, kas ma siis mitte ka ise ei peaks vapustavat vaatepilti pakkuma?


Vaat sellised naistepäevale pühendatud mõtted.


P.S Tõsieluline blondianekdoot ka siia juurde. Mõtlesin, et panen tänasel tähtsal päeval msni nimeks Naine. Ei osand elu sees aimata, et exabikaasa eestikeelne msni versioon näitab selle peale - Naine (saadaval).

04 March 2010

Kadunud vanad asjad

Sofi raamatu ja Kosmose-tuubiga mul tulid vanad ajad meelde... :)

Tahaksin koju endale seda kolme klaaskoonusega mahlahoidjat, kust vanasti poodides mahla müüdi. See, kust sai tomatimahla ilma soolata ja letil oli kaks klaasi - ühes sool ja teises helepunane vesi.


Tahaks seda päris õiget šerbetti, mida lõigati suurest kamakast ja mille ostmiseks tavaliselt raha ei jätkunud. Kallid ja defkad olid Krakovi küpsised - imeline maius. Vahel harva leiab neid nüüdki, aga pole enam päris see.


Orissaare saia tahaks - siuke suur valge päts, natuke magusa maitsega. Võiga täiesti jumalik.


Tahaks metallpurgis kohvi ja kakaod - ema käest võis peksa saada, kui ta avastas, et seda hinnalist asja otse purgist lusikaga sõid. Minu arust oli aga selle veega segamine puhas raiskamine.


Lapsele tahaks nuusutada anda seda Krja-krja šampooni, et ta teaks, mismoodi lõhnas tema ema lapsepõlv.


Ja siis tahaks minna sinna pitsabaari, mis vanasti oli umbes Gonsiori-Pronksi nurgal, kus praegu on vist mingi Aasia-koht. Ja Pärli kohvikusse, kus saiakesed-koogid olid kohvikulaua kohal riiulil vabalt võtmiseks.

David Guetta feat Kid Cudi - Memories (Official videoclip)

03 March 2010

Tujurikkuja

Ükspäev helistati mulle pangast. Pangast, millega ma suhtlen vaid nii palju kui see on hädavajalik. Näitsik üritas mulle mingit asja maha müüa - misiganes see ka polnud, saage aru, ma ei ole huvitatud!

Siis kui minul on midagi pangast vaja, suhtutakse kui tüütusse segajasse, venitatakse, aetakse segast juttu. Kui sa tahad saada ülilolle, kantseliitidest ja spetsiifilistest pangandusterminitest kubisevat vastust siis ole lahke, pöördu seebipanga kliendiabisse. Jumal tänatud, et on olemas kuldkliendi abinumber. Nõnda meeldivat suhtlust ja arusaamist polnud ma selle panga poolt ammu kogenud.

Minu kõige suurem viga on ilmselt see, et ma olen panganduses töötanud. Ja ma suht hästi tean, mida ma tahan või mida mul vaja on. Ja oleks tore, kui kliendihaldur saaks olla võrdväärne partner ja lisaks kõigele oskaks ka soovitada parimaid, miks mitte ka soodsamaid lahendusteid. Aga ei - suurvõiduks tuleb pidada seda, kui sa oled suutnud talle üleüldsegi selgeks teha, mida vaja on. Õnneks on mul nüüd uus kliendihaldur, sest minu kannatus lihtsalt katkes.

Ja kuna selline kirvega-selgalöömise-poliitika mulle ei sobi, siis ma suhtlen oma pangaga täpselt nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Ma ei taha enam teie tooteid või pakkumisi. Ma ei taha teiega muud tegemist teha, kui et maksan oma laenu tähtaegselt. Mul ei ole enam partnerit rahaasjades, keda ma usaldaks.

02 March 2010

Sofi raamat

Laenasin Lemmikbeibult lugemiseks Sofi Oksaneni "Puhastuse". Tundsin, et muidu ma jään mingist olulisest kultuurisündmusest ilma. Tükk aega polnud mahti raamatut kätte võtta ja kui lõpuks võtsin, lugesin läbi 6 tunniga. Hea tükk ööund läks muidugi raamatu nahka aga see oli seda väärt.

"Puhastus" on väga häiriv raamat. Ta häirib mind siiamaani. Ma tahaks kuuma vanni ja pessu minna pärast selle lugemist. Ja ta jääks ikka minu külge.

Viimati mõjus mulle sama kõvasti Kivirähu " Mees, kes teadis ussisõnu". Siis ma olin tükk aega kurb ja mõtlesin Eesti rahva saatuse peale. Mitte et ma neid kahte raamatut kuidagigi võrrelda tahaks. Kuigi samas - eestlaste kannatustest ja muredest räägivad nad mõlemad.

Nii üdini vale kui see Aliide Truu käitumine ka oli, ometi olid sellel põhjused, mis ei lasknud mul teda täielikult hukka mõista. Uskumatu kirjaniku oskus kirjeldada vastikut vanainimest, kes on hakkama saanud põlgustväärivate tegudega ja ometi samas jätta ruumi tegude mõistmisele. Ma tundsin lugemise ajal sügavuti kõike - armastust, vihkamist, põlgust, hirmu... Emotsioonid lihtsalt käisid lainetena üle minu.

Aga teist korda ma seda raamatut ei loeks. Liiga raske.

24 February 2010

Minu Vabariigi aastapäev



Minu Vabariik on alati suure tähega. Isegi siis kui keelenõuanne arvab, et õigem oleks kirjutada "vabariigi aastapäev", jään ma endale kindlaks. Isegi kui peaks sada surma ma seepärast surema, kirjutan ikka - Vabariigi aastapäev. Ja nii ongi.



Vabariigi aastapäeva eelõhtu möödus küpsetamise tähe all. Kõigepealt küpsetasin juustukoogi. Laps meisterdas paberist kaunistusi tordile - rukkililli ja suitsupääsukese. Aga kui ma hakkasin hommikul torti ilusaks tegema siis selgus, et Siim - va isamaareetur - oli öösel musti kassitegusid toime pannud ja kaks rukkilille ja suitsupääsukese öösel ära varastanud. Tuli lapsel ruttu uued meisterdada, sest ega õige kodanik ei lase sellistel pisiasjadel häirida riigi sünnipäeva tähistamist.



Teisena küpsetasin leiba ka nagu õige Eesti naine. Leib sai kaasa võetud traditsioonilisele tähistamisele Lahemaa metsade vahele. Oi kui hea oli metsseapraad ja põdraliha leiva peal.




Elagu Eesti!



19 February 2010

Kes siis veel?

*Edgar ei kanna käekella, ta ise otsustab, mis aeg on.
*Edgar mängis kord vene ruletti täielikult laetud relvaga. Ta võitis
*Alkohol ei mõju Edgarile, alkohol ise jääb temast purju.
*Ei ole olemas evolutsiooni teooriat. On olemas nimekiri loomadest kellel Edgar lubab elada.
*Edgari majal ei ole uksi on ainult seinad, ta lihtsalt kõnnib neist läbi.
*Edgar ei söö mett. Ta mälub mesilasi.
*Edgar ei kanna kondoomi, sest Edgari eest ei saa ennast kaitsta.
*Edgari pulssi mõõdetakse Richter'i skaala järgi.
*Farmi Gabriel ütles kord, et ta on maganud 22 000 naisega. Edgari jaoks on see vaikne teisipäev.
*Edgar suudab plaksutada ühe käega.
*Edgar on põhjus, miks haava lehed värisevad.
*Jeesus suutis veest veini teha, Edgar tegi vee, veini ja Jeesuse.
*Freddy Krueger näeb Edgarit oma õudusunenägudes
*Edgar suudab jagada nulliga
*Eelmistel kohalikel valimistel sai Vilja 5846 häält, nendest 1400 andis Edgar.
*Kui liikluspatrull Edgari kinni peab, siis üldjuhul pääseb politsei hoiatusega.
*Edgaril kulub 20 minutit, et ära vaadata saade "60 minutit".
*Kui Reformierakond annab pensionäridele 500 krooni ja Keskerakond annab 500 krooni, siis Keskerakond on andnud rohkem kui Reformierakond.
*Edgar on ainuke inimene, kes suudab pöördukse pauguga kinni lüüa.
*Edgar on ainuke inimene, kes suudab uute objektide nurgakivi panemisel oma käejäljed kivistunud betooni suruda.

Jeesus kui ilus













Silmailu minule ja totaalne respekt Madonnale. Järgi ma seda vanast-peast- imekauni-meesmodelli -suurepärase nimega Jesus - hankimise trikki suure tõenäosusega järgi ei tee, mistõttu jääb mul üle vaid imetleda. Mida ma suure rõõmuga teengi. Häbenemata :)

17 February 2010

Kuklipäeva mõtted

Nüüd, kus ma olen järjekordselt ühe madalpunkti saavutanud - halvast magamisest loppis nägu; näonahk, mis narmendab nagu ei kunagi varem, kooohutavalt suured kaalunumbrid, jne jne ving ja hala kõige pärast ja närvilisus ka veel takkaotsa - ma sunnin end midagi ette võtma!
Kasvõi paastumist. (seda ma muidugi ei tee). See paastumise-mõte tuli mul sellepärast, et vanad eestlased alustasid paastu pärast kuklipäeva.

Kuna külmade ilmade talvelõbustuste talumise limiit sai mul juba Soomes kuhjaga täis, toimus vastlapäeva tähistamine minu moodi soojas toas kausitäie hernesupi ja 4 (lugeda: nelja) vastlakukli ärasöömise abil. Ma olen täiesti hull maitsvate vastlakuklikeste järgi. Suu kukleid ja vahukoort täis, andsin endale lubadusi, et homsest hakkan korralikuks. Ausõna.

Igatahes paistab täna päike ja mina alustasin oma hommikut kena kausitäie pudruga. Ja kavatsen minna meeste iluuisutamise üksiksõidu korduse ajaks trennisaali. No et oleks ikka põnev tuima trenni teha.

Kevad tuleb, rannahooaeg ka, tüdrukud.

15 February 2010

Tahko Special*


Kolleeg täheldas tänahommikul: "Puhkusel sa oled küll käinud aga mitte soojal maal" :)

Tõestitõesti, soojad maad peavad veel mind natuke ootama. Seni kuni me Ljolikuga oleme oma reisikassase nii piisavalt raha kogunud, et valida reisi mitte raha, vaid sihtkoha järgi.


Kolleegil oli õigus, saabusin just puhkuselt külmadest Soome mägedest. Isegi natuke liiga külmadest. Sedakorda oli kraade -15 ja alla selle. Minu jaoks juba täielik ekstreem. Käed täitsa külmetasid laskumistel ja kaalusin nii mõnigi kord, kas joota ka oma tütrekesele limpsuke Jägermeistrit, et nii külm poleks. Muidugi ma ei jootnud. Soojendasime end mäenõlva mõnusates baarides kuuma tee ja kakaoga. Tütreke pistis rõõmsalt iga kord ka ühe vaniljamunkki hinge alla.


Igatahes oli kõik nii tore, nii tore! Minu seltskond on endiselt fantastiline (vaatamata "Mamma Mia" kahekordsele vaatamisele ja igavesele vaidlemishimule). Kõige õudsam on alati pärast puhkust tööle tagasi tulla. Üritan selle tragöödiaga kuidagi toime tulla.

Mind toidab ja hellitab unistus Ischglist :)
*Tahko Specialiks sai ristitud õhtuooteks ja ennesauna ampsuks tehtud imemaitsev salat rukolast, porgandist kurgist ja jumalteabmillest veel, mis oli supermaitsev.

03 February 2010

Romantikakuu eri - kohtumise lugu




„Tervist, maaler siin…kas homme hommikul enne 10-t sobiks teile?“

Jõllitan unesegasena hilisõhtul oma mobiiltelefoni saabunud sõnumit. Misasja? Ei sobi loomulikult. Ma käin tööl ja ei või ilma pikalt ette hoiatamata postilt puududa. Praegugi peaksin juba ammu magama aga selle asemel toksin sõnumile vastust, üritades viisakaks jääda.

Meie majas käib ehitusjärgne garantiiremont. See maaler soovib ilmselt tulla mu akende ümber laiuvaid pragusid parandama. Pärast mõningad telefonivestlusi, ja helistada oskab ta alati kõige kibedamal tööajal, saame kokku leppida aja, mis sobib mõlemale. Nii ma siis ootangi teda, keset päeva, rätsepistes elutoa diivanil, üritades sülearvuti kaudu kolleegidega ühenduses olla – no kui midagi peaks tööl juhtuma.

Kui ma korteriukse kellahelistamise peale avan, astub tuppa väga noor ja väga ilus töötunkedes maaler. Oh jah, selline klišee! – lahutatud kolmekümnendates korteriperenaine ja jõuline ehitustööline. Pööritan silmi ja varjamaks meeleheitlikku olukorda, räägin asjalike lühilausetega. Sest tegelikult olen ma kaua üksi olnud. Haavu lakkunud. Kild killuhaaval oma elu kokku korjanud nii, et see taas hommikuti elamisväärsena paistaks. Piidlen silmanurgast akna eest põlvitavat ja keskendunult oma tööd tegevat meest. Ilus vaatepilt, midagi pole öelda. See pole aus! Jumal tänatud, et eelmisel nädalal saadetud torumees oli keskealine õllekõhuga vunts.

Aga film ei ole elu. Ning Ameerikamaa stiilis armastusfilmi süžee ei teostu. Kurtes oma kurba saatust sõbrannadele ühel õhtul veiniklaasi taga istudes, tituleerib sõbranna abikaasa mind saamatuks. Ja ütleb, et ma ei saa kunagi mehele, kui selline lammas olen. Haarab mu mobiiltelefoni ja saadab seksikale maalrile mõned sõnumid, millede sisu jääbki mulle teadmata. Aga ilus mees on järgmisel päeval mu ukse taga. Konkurentsitult minu elu kõige piinlikum hetk.

Ja ometi saab kõigest sellest klišeede ja piinlikke seikade segapudrust alguse midagi toredat, midagi armast. Midagi, millele ma ei julge veel nime anda. Sest eelnevad kogemused on minult ära võtnud julguse armastada. On vaks vahet, kas armuda 18-aastaselt või 30-aastaselt.

02 February 2010

Mu uus lemmik


Appi, vaat mis juhtub kui ülemus läheb komandeeringusse ja jätab mind omapäi.


Leian endale uue, sjupernunnumusi - lemmiku :) Maailma ilusaima Barbie Keni. Päriselt ka. Panen kohe ta armsa blogi oma lemmikute riiulisse, et saksite ka nautida.

Midagi nii lihtsat ja ilusat sellesse mõttetusse halli maailma...

;)

01 February 2010

Meie aja kangelane

Ma olen ikka täielik kangelane. Ütlen seda otse ja oma saavutusi vähimatki allahindamata.
Jahh, täitsa kangelane.

Kõigepealt tegin ma ära nädalavahetusega kolm eksamit. Kolm kirjalikku eksamit. Siis puhastasime ära ja sulatasime lahti külmkapi, samal ajal mina pesin veel pesu, keetsin suppi ja küpsetasin leiba. Kõige lõpuks, õhtuse tee kõrvale, küpsetasin veel juustukoogi, mis koos vaarikakastmega lihtsalt kadus taldrikutelt. Ma ise ka ei pannud tähele, kuhu esimene tükk mu taldrikult haihtus. Kui tahate muljet avaldada siis palun - Manhattani toorjuustukook. Imelihtne, imemaitsev.

Kui ma selle nädala tempole ka veel vastu pean, siis preemiareis viib mind Soomemaale mägedesse puhkama :)

Ahjaa, koristamise käigus tuli mul idee, et peaks hakkama uut voodit soetama. Vana juba kriuksub ja tegelt tahaks laiemat ka. Huvi pärast kiikasin osta.ee-sse, sest hiljuti soetasin sealt endale superdiiliga stiilse kirjutuslaua. Leidsin - Käsitööna valmistatud voodi. Aheldamisvõimalustega! Nagu, et...missassja?

25 January 2010

Paradiisisaarel


Sel ajal, kui mandril paukus pakane ja lõhkesid veetorud, pagesime meie paradiisisaarele, kus külma oli vaid - 17 kraadi hr. Celsiuse järgi ja päike paistis, mis sest, et ei soojendanud. Kahju ainult, et jääteed või silda pole ikka veel Saaremaale tehtud. Oleks säästnud hulga raha. Samas jälle oleks muidugi võinud kaotada leegiheitja.


Mul on üks hot.ee kirjakast, kuhu ma olen suunanud kõikidest reisibüroodest ja hotellidest ja jumal teab veel kust tulevad head pakkumised puhkamiseks. Kui mul tööst ja kõigest väga kõrini saab, siis ma meeleolu tõstmiseks surfan seal veidi ja tavaliselt vaatan ilusaid pilte Mauritiusest või Balist ja loen sihtkohtadest, kuhu mul lennupiletiraha kohe mitte ei jätku.


Vahel harva aga näkkab mõni päris arvestatav pakkumine, mis sobib nagu rusikas silmaauku. Sedakorda siis Saaremaale ja mitte tavapärasesse GOSpasse, vaid hoopis sellisesse kohta nagu Arensburg Boutique Hotell & Spa superior-tuppa suht olematu raha eest.


Kõike kiirelt kokku võttes on see päris tore kohake pisikeseks romantikaks. Tuba positiivselt suur ja erinäoline. Minibaarist lubasin endale kohe mõnusa külma valge veini ja chillides pildistasime tuba iga nurga pealt, sest see oli maruilus, kuidas loojuv päike tuba kuldas. Spa väike ja hämar, kuid kandikul mullivanni smuutisid toov musta kleidi ja valge põllekesega tütarlaps jällegi superluks. Kusjuures smuutide tellimiseks oli spa seinal spetsiaalne telefon. Võimalus valida kahe täiesti erineva restorani vahel - üks klassika ja teine moodne. Söök oli muidugi mõlemas suht kallis. Aga söödav, nii et ei nurise. Rahvast praktiliselt polnud ja eestlasi vist polnud üldse.


Kontrast aga tekib hotellist välja minnes. Kuressaare oli praktiliselt välja surnud ja ainus tihe sebimine käis Maxima ja Säästumarketi poodide ümbruses. Paljud poed on pühapäeviti sootuks kinni ja suures Auriga kaubanduskeskuses on üle ühe poe tühjad boksid. Nagu masu oleks...


Ohh, ma armastan neid spontaanseid väljasõite ja seda tunnet, mis valdab siis, kui Tallinna piir jääb selja taha. Kui tead, et ees ootab hea teenindus, magus uni hotellivoodis, rikkalik hommikusöök ja rutiinivabad hetked kõige kallimaga.

19 January 2010

Ähh, kurat

Fuhh, kus vahel ajab juhtme täiesti kokku igalpool vohav lollus ja idiootsus.

Kes on need krdi "usaldusväärsed allikad" meedias, kes tegelikult reeglina ei tea mitte sittagi vaid leiutavad mingeid lugusid lihtsal välja?

Mismõttes kõik äkki arutlevad pärast teatud Riigikohtu lahendit, et nüüd ajakirjanikud ei või enam pildistada ega filmida inimesi. Mis ajast peale Eestis pretsedendiõigus on kehtima hakanud??

Suvaline meediavahend tuleb mingi sulaselge jaburusega välja ja inimesed määgivad nagu lambad järele. Kus on oma mõistus? Kas külmus ära või?

07 January 2010

Delfi Naistekas on ikka üks hea huumorinurgake :)

Teema: 20-ndates naised versus 30-ndates naised.

Mops: " Olgem ausad ka teisipidi: ise olen 22. aastane ning nii mina kui ka arvatavasti mitmed teisedki minuvanused naised ei suuda vahel ära imestada meist poole vanemate meeste üle mõistuse kõrgest enesehinnangut, kes arvavad, et nad on meie jaoks maailma kõige ihaldusväärsemad mehed. Öelge palun kasvõi ÜKS põhjus, miks peaks kena ja noor 20-ndates naine vaatama endast poole vanemat meest, kui on lademetes sama vanu kenasid noori mehi, kes on saleda trimmis treenitud kehaga, sileda näonahaga ja riist seisab väga hästi? Raha pärast? Vabandage, kuid kenal noorel naisel on peale ilusa keha ja näolapi olemas ka AJUD, mida kasutatakse selleks, et teenida ise endale vähemalt normaalne elatis. Mida on poole vanemal mehele vastu panna noortele minuvanustele meestele? Olgem ausad, ei midagi erilist. Ma võin ÜHE käe sõrmedel kokku loendada neid 35+ ja 40. aastaseid mehi, kes tõepoolest näevad head välja. Ülejäänud on noh....ma parem ei hakka ütlemagi. Mis puutub karjääri, siis majanduslik iseseisvus on tänapäeva naise jaoks vägagi vajalik, sest mis siis saaks, kui mees ühel ilusal päeval otsustaks mind maha jätta koos lastega ning mul pole kunagi haridust ega töökohta olnud? Pelgalt ilust süüa teha ei saa ja prink kann ka ei aita kuidagi kaasa arvete maksmisele (igasugused seksteenused jätan välja). Ma lihtsalt mõtlen REAALSELT. "

Caramelle: "Muuseas olen 100% nõus kommentaatoritega "kle irw" ja "mops". Täpselt minu sõnad;) Olen 19-aastane ja ei näe 30+ mitte midagi muud peale issi. Kamoon...mu isa on 40! :S Seda küll, et kõik need 30+ mehed üritavad ligi ajada. Olin kaubanduskeskuses ja 2 jõmmi kommenteerisid mu "prinki peput" (nagu teemaalgataja kirjutas), mõtlesin, et mida need vanurid endast õige arvavad ja ütlesid üle kaubanduskeskuse paar "head" sõna. Vello näolt kadus kohe tobe irve ja ütles, et "oi kui kuri" vms. No nad olid tõesti jubedad...huhh...üks oli kiilakas ja teine niisama küürakas. Aga omast arust olid ilgelt seksikad. Mis nad arvasid, et ma langen neile kaela või? Lubage naerda. Klubides käin ka vaid omavanuste meeste seltskonnas ja kui vaja saab vanake lõuga kah, kui tüütab!;) Minu ja minu sõbrannade jaoks on 30+ mehed tülgastavad - 30+ mehed on samamoodi kortsus, kiilanevad jne jne. Peale selle nad ei pese end: higihais käib üle pea. Selliseid ilalõuge kohtab igal pool: tänaval, poes, restoranis, klubides. Kindlasti on ka mõningaid 30+ mehi, kes on väga kenad ja intelligentsed. Olen ühte sellist kohanud küll. Aga kuna ta on liiga vana minu jaoks, siis jäime sõbraks. Ma ei näinud temas mitte midagi muud peale vaimuka ja targa suhtluspartneri."

04 January 2010

Uueaastalubadusedilmanaljata

Mul oli pühapäeval aega natuke üksinda mõelda ja mõtiskleda. Nii möödunu kui ka tuleviku üle. Pidin väikese kurbusega nentima, et kõik ei ole kaugeltki nii ideaalne, kui olla võiks, ja ütleme nii, et arenguruumi on mul kõvasti. Esimese asjana lubasingi endale, et võtan end sellel aastal tõsiselt kätte, tegelen enesearendusega ja halbade iseloomujoonte väljajuurimisega.

Ega ma ei plaaninud muidugi kõiki oma lubadusi nüüd siia kirja panna. Kõik lubadused sai jäädvustatud ühte musta märkmikku ja neid tuli ikka üle kümne. Ühe lubaduse võin küll veel avalikustada. Selle lubaduse tekkele on kõvasti andnud inspiratsiooni minu muusa :) Hakkan olema palju põhjalikum, korralikum ja organiseeritum. Ausalt. Esimese asjana koristasin oma kapi ära ja tekitasin ühe vaba riiuli superkangelase tarbeks. Panin sinna Ljoliku ammupestud ja triigitud T-särgi (millega ta kunagi minu juures remonti tegi). Ehh, mälestused...:)

Tänahommikul võtsin töö juures käsile käekoti, ikka muusast inspireerituna. Valasin selle laua peale tühjaks ja ennäe imet - kalli kosmeetika ja hinnaliste sulepeade asemel kukkus sealt välja üks valge sokk, mida ma just eile olin kodus kirudes otsinud. Miks ta käekotis oli, jääb mulle kahjuks selgusetuks. Ja siis viskasin suure hulga ostukviitungeid ära ja oligi kott palju tühjem.

Ühe lubaduse annan veel - viimane leib tuli minu arust piisavalt hea välja, et nüüd ma julgen seda ka avalikult pakkuma hakata :) Esmaspäeviti hakkab olema leivapäev, soovijatel anda teada ja jahuraha ehk 5 EEK-i eest saab värske pätsi kätte.

Igatahes on oodata, et minust saab palju parem inimene ja 2011 saan ma kõigile oma lubadustele plussmärgi juurde kirjutada. Et - tehtud!

palavate uueaasta tervitustega,
Blond