22 November 2010

Sinine esmaspäev

Oled Sa kunagi läinud tooma kõrvalkohvikust lõunat, saanud oma toidukarbi kätte, märganud ühes lauas istumas Mikk Saare näoga poissi, jäänud teda vahtima, koperdanud terava saapaninaga toolijala taha ja langenud laudade-toolide kolinal keset põrandat pikali?

Ei ole? Siis Sa ei tea, kuidas ma end praegu tunnen :) Lisaks valutavale küljele. Aga seda ma ütlen küll, ma ei ole paha inimene aga kui ma ise oleksin näinud seda situatsiooni kõrvalt, oleks kõva häälega naernud.

2 comments:

soodoma ja gomorra said...

Mis selles Mikk Saares küll nii erilist on?

Enamus vaatas kindlasti viisakalt kõrvale. või vähemasti k(r)angelt otse. nagu midagi polekski juhtunud.
ainult terved naeravad:)

↔e said...

Haahahaaa haaa, ma naersin praegu seda lugedes, aga kujutasin samal ajal ennast aplalt oma ümbernurga kohvikusse mõnd ilusat meest vaatama jäämas ja komistamas... :D Ei kujuta tõesti ette.
Kuigi ma olen sarnase asja läbi teinud mingi 10+ aastat tagasi, kui ma shefilt juuksurist tulin ja siis Nõmme keskusse (siis oli see veel pop koht) promeneerima läksin. Nina oli ülipüsti ja üritasin üleõla mingile vennikesele juukseheitu/pilku visata ning komistasin SILEDAL põrandal, nii et kukkusin kõhuli ja libisesin enda valge jopega törts edasi. Fantastiline.
No aga mis sa tegid?
Ma tõusin püsti, näost punane ja klohmisin enda jope puhtaks,ja mõtlesin: vähemalt sonks on korras!