22 October 2008

Vahukooreisu


Ei, ma veel ikka imestan kehva teeninduse üle.

Tundes enda sisemusest kerkimas tohutut vahukooreisu, võimalust mitte omades seda vahukoort Ljoliku kehalt limpsida, seadsin autorattad lähima koogipoe suunas. Koogipoe kujundusse on hulga raha magama pandud, lett on 5 meetrit pikk ja kooke täis – minu ootused olid kõrged, kui ma, seistes üksinda leti ees, küsisin kahe, mulle otsavaatava müüja käest, et „Kas teil midagi vahukoorega on?“

Vastuseks üks müüja pomises midagi ja teine tormas vahepeal lisandunud kliendilt saadud paberiga piki letti minema, visates üleõla mingeid suvalisi kooginimesid nagu näiteks „Jõhvika!“ No mis krdi jõhvika, ma küsin? See on ju sama hea kui janusele küpsist pakkuda?

Ma ei saanudki aru, kumb müüja siis lõpuks minuga tegeles. Kahte kohupiimataskut kurvalt vastu rinda surudes lonkisin koogipoe uksest välja.

Oli siis nii raske ühel müüjal kogu tähelepanu mulle pühendada? Ausõna, ma oleks kogu oma raha eest vahukoorega kooke ostnud, kui te oleksite osanud mulle neid müüa. Selle asemel saite 14 EEK-i ja kliendi, kes suure tõenäosusega teie koogipoodi enam ei tule. Mis siis, et valik on suur, pood on ilus ja saiakeste paberkott kaunilt kujundatud. Ma ei taha kujundust, ma tahan inimest, kes tahab mulle rõõmuga midagi müüa.

No comments: