Törts puhkust läbi, laulupeol käidud, tantsupeol käidud, Pärnus käidud, Haapsalu uut piiskopilinnust vaatamas käidud, suveteatris käidud.
Pool puhkust möödus küll töö tähe all. Aga mis seal ikka, ehk on nö väetiseks sügisesele palgajuurdeküsimisele.
Tantsupeole, õigemini tantsupeo peaproovile, sattusin tänu lahkele sõbrannale, kes mulle tasuta piletid jagas. Ilm oli hea, koht oli hea ja kõik oli hea :)
Laulupeole oleks jäänud peaaegu minemata. Hakkasin pühapäeva hommikul pileteid ostma aga jäin lastega kohvi kõrvale lobisema. Siis kui uuesti piletiostuga tegelema hakkasin, selgus et olin 20 minutit hiljaks jäänud ja piletimüük oli suletud. Leppsin juba olukorraga, kui selgus, et kaks meie kärghõimuliiget ei saa peole minna ja nii ma saingi piletid endale.
Pärnus kämiseks valisin seekord Lux Express bussi ja vihmase ilma. Tegelikult ei saagi Eestis puhkuse ajal mingist ilmast lähtuda. On see mis on. Õde käis tööd tegemas ja meie pojaga chillisime kaasas. Kuna sadas vihma, tegime põike ka Batuudikeskusse. Lõunat sõime Mahedikus, ma polnud seal varem käinudki. Õde vedas meid sirgjooneliselt Sõõrikukohvikust mööda sinna Mahedikku. Aga ma ei kahetse, söök oli maitsev.
Haapsalu uut piiskopilinnust ja vaateplatvormi soovitan kohe väga vaatama minna. Oma 40+ aasta jooksul, kui ma olen Haapsalu linnuses käinud, pole see kunagi nii äge olnud. Aga Haapsalu Kaubamaja rummistritslis on nüüd häbematult vähe rummitäidist sees, ainult sai ja rosinad. Mõned asjad võiks ikka samasuguseks jääda :)
Suveteatris käisin Rehe küünis, "Lootuskiir pimeduses" vaatamas. Küünis oli küll kolekülm aga etendus oli täis head, musta huumorit. Või noh ikka naerad kui vanad inimesed surma ja haiguste üle nalja viskavad. "Elame ohtlikult, proovime natuke koomat" ütles diabeedihaige tegelane etenduses.
Nüüd olen tagasi tööl ja poja on esimest korda elus linnalaagris. Lasteaed on veel kinni. Üks nädal puhkust on veel tulemas.
Nii see elu läheb.
No comments:
Post a Comment