Ma tahan teda niiväga, et kõik tema juures ajab mind täiega närvi. Eriti närvi ajab see, et tal on väidetavalt silmarõõm olemas ja see, et ta ilmselgelt ei tee minust välja ja ma ei tekita tal selliseid mõtteid, et minuga võiks mingit liini ajada...
Mind ajab alati närvi see, kui ma ei saa seda, mida ma parasjagu just tahan! Kui ma pean seda ootama, teadmata kas see üldse saabub! Oh, mul meenub sarnane olukord minevikust. Oh neid ahastust täis unetuid öid, kui ma lihtsalt palusin Kedagi, et see asi laheneks.
Ei lahenenud siis, ei lahene nüüdki.
No comments:
Post a Comment