Ma sain pühapäevahommikul oma elu kõige hirmsama migreenihoo...
Ilmselt oli see mu küllaltki raske ja pingelise nädala kulminatsiooniks. Oli mitmeid asju, mis panid muretsema ja nii ma lõpuks endale selle migreeni muretsesingi.
Kobisin vaevaliselt voodist diivanile ja hoidsin silmi kinni. Üritasin peavalule punkti panna 400 mg ibumetiniga aga see tundus nagu oleks espressotassiga suurt tulekahju kustutanud. Lebasin veel veits ja siis helistasin hädise häälega õele, kes jagas hulga soovitusi ja nõuandeid. Ühtegi neist ma realiseerida ei jaksanud, mõtlesin, et võtan veel 400 mg ibumetini ja vaatan, mis juhtub. Juhtus oksendamine ja siis mõne aja pärast see kuradi peavalu leebus ja taandus. Nii umbes 4-tunnine vaevlemine sai läbi aga oh poiss, kuidas see ära väsitas. Kõik planeeritud tegevused lendasid uppi.
Täiesti kohutav, kesse kurat sellise piinamismeetodi üldse välja mõtles!?
Lihtne oleks soovitada, et muretse vähem, võta kergemalt, küll laabub. Aga nii raske on seda endale selgeks teha. Pooled mured on õnneks praeguseks hetkeks juba lahenenud. Mõned väiksemad on veel jäänud. Katsun see nädal endasse vähe leebemalt suhtuda.
No comments:
Post a Comment