“Jutulinnul on hiilgav mõistus ja taiplikkus…taiplikkus. Jutulind ei jaksa enam”
Jutulinnul jookseb juhe kohe-kohe kokku ja kui tsiteerida veel lapsepõlve multikat “Kolmanda planeedi saladus” siis tahaks veel enda kohta öelda, et “see inimene läks ära, juba eile”.
Läheks Indiasse, nii umbes kuuks ajaks. Ilma igasuguste sidevahenditeta. Läheks sellisesse kohta, kus inglise keelest ei teata midagi. Jääb ära igasugune rääkimisevaev.
See pidavat praegu moodne olema – minna kaugele, et ennast leida.
Hetkel on mu peas tuhat muremõtet – lapsel on vaja homseks siilikostüümi (tule jumal appi!), veel on vaja helistada ja asju kokku leppida, protokoll valmis kirjutada, lennukipiletid broneerida (kahjuks mitte endale), hankida kaustad, arvutada kokku autoremondikulud, jne.jne.
Tahan vaikust ja rahu. Palun.
Või siis tuge...kelleltki.
No comments:
Post a Comment