Ma tean, et te kõik ootate juba pikisilmi, millal ma Dima- hullusest üle saan ja jälle normaalset juttu kirjutama hakkan. Kõigi lugejate suureks kurvastuseks pean teatama, et ma ei saa Dimast kunagi üle. Ma jään elu lõpuni teda imetlema. :)
Kui oskaks isegi defineerida, mis mind tema juures nii hullusti ära võlus. Sest ei ole ju väga normaalne minu eas naisterahval fännata pubeka kombel piltilusat meeslauljat. Heh, nii kaua kui ma ennast mäletan, olen ikka silmini sisse võetud olnud mõnest lava- või filmitegelastest. Käsi püsti, kes ei olnud nooruses hull Richard Dean Andersoni ehk MacGyveri järgi? Kummalisim tegelane, kellesse ma nooruses paduarmunud olin, oli mingist vanast Batmani-seriaalist Robin. Ma isegi ei mäleta, kes teda mängis. Ja miks ometi temasse??
Aga Dimast ma ei loobu. Ta on parim. (Aint Ljolik on ilusam)
No comments:
Post a Comment