Muidugi ei sõida ma kuskile aga kurat küll kui närvi see olukord mind ajab, kui kogu aeg ripub mingi võlakirves pea kohal, üks mees laseb tuimalt lulli ja teatab minu kisa peale, et seda juttu on ta juba korduvalt kuulnud.
Eile otsisin töö ja puhkusega seotud tsitaate või naljakaid ütlemisi, sest mul oli vaja ühte artiklit kirjutada. Ja otse loomulikult sattusin ma Kanada arsti, Sir William Osleri tsitaadile, mis teatas järgmist:
" Kogu maailmas tehakse tõhus, tähtis ja tulemuslik töö ära kahekümne viienda ja neljakümnenda eluaasta vahel."
Noh, neljakümnesed, mis tunne on? Mina panen käe südamele ja ütlen, et päris niru tunne on. Ma isegi ei teagi miks. Noh, mõnes mõttes leevendab asja see, et ütleja oli mees ja nende keskmine eluiga ongi ju teadupärast palju lühem kui naistel.
Ja tegelikult, nii päris reaalselt ja väljapoolt minu elule vaadates pole sel suurt häda midagi. Ja kui ma suudaksin end sundida, nagu psühholoog soovitas, teise inimese jaoks meeldivaid asju tegema, siis võiks elu isegi ilus olla. Aga ma ei suuda ja ei taha. Ma tahan, et ta annaks raha ja läheks lihtsalt ära. Siis saaksid mu närvid veidi puhata ja ma ei karjuks lambist oma vanema lapse peale, kes ajas mind närvi sellega, et julges kraanist pahinal lillevaasi uut vett lasta samal ajal kui mina "Pilvede all" Mari ja Gunnari tähtsat dialoogi kuulata tahtsin.
Ühesõnaga laiub minu ümber taas masenduse ookean. Vaatamata sellele, et on ilusad ilmad, mul on hea töökoht ja vahvad kolleegid, ma saan käia oma kodu terrassil lõunal, mu laps lõpetab põhikooli neljade-viitega ja mu kõige pisem on nii armas väike lokilammas, et söö või ära :)
Edit: Sõbranna teadis rääkida, et Türisalu pangal pidi piire ees olema. Ja ütles siis rahulikult , et ju sa pead mõnda teist kohta otsima minema... :)
6 comments:
mmmm....nii nupsik. Su lokilammas:)
Oi, lokid :D Nii vahvad :D
Aitäh, on jah minu väike nunnu :)
aga kelle elamine teil on - Sinu või kahasse ostetud? miks ta diivanikaunistust mängib?
Ma kujutasin ideaalis ette, et meil on ühine elamine. Meil on ühine laen. Reaalsus on see, et mina maksan nii laenu kui osasid arveid, sest diivanikaunistus ei teeni raha vaid mängib Suurt Kannatajat.
tead, enne Sa rahu ei saa kui puuk kõrvaltoas... müüge maha või leidke mingi alternatiiv- see on nr.1 asi mis Sulle närvidele käib ja musta masenduse peale ajab
Post a Comment