13 May 2015

Selle kevade hädad

Oeh, alati kui mul on nohu, tekib mul ka küsimus - kas nohu kätte on võimalik surra...?

Kui ma eile hilja magama heites korraks suu kinni panin siis ma mõtlesin küll, et ahah, siuke tunne olekski lämbuda. Sest nina mul praegu lihtsalt ei tööta. Õhu juurdevoolu osas,

Aga mul on vaja ilus ja terve olla, ühte beibeüritust väisata ja Estonia teatrisse Oneginit vaatama minna. Ja ma tahaks neid asju nautida mitte üritada kuidagimoodi hingata, samal ajal võideldes peavalu ja külmavärinatega. Ikka ilmaasjata vihastasin ja solvusin selle emadepäeva mittekingituse asja peale - nüüd ongi karistus platsis, räme nohu. Jus nii nagu Luule Viilma lubas - solvumine toob kaasa nohu. Ja üldse toovad kõik negatiivsed emotsioonid kaasa tervisehädad.

Üldiselt olen ma suht terve. Aga see kevad on küll natuke teisiti. Ilmselt mängivad siin rollid need uued töökohad, töökohavahetused ja see vabatahtlik hilisõhtuteni kestev töö ka. Otsest stressi ma töö osas küll ei tunneta, praeguses kohas on pigem põnev ja tore ja asjalikud tööülesanded. Kuigi ma täna hommikul mõtlesin küll korra peatäie nutta kui registriosakonnast taas arusaamatu puuduste kõrvaldamise määruse sain. Ja paludes registriosakonnalt selgitada inimlikult, et mida ma täpselt tegema pean, et asi oleks korras, sain vastuseks, et nemad ka ei tea, nemad ainult menetlevad ja pöördugu ma mõne teadjama poole...Oh seda masendavat bürokraatiat küll.

Igatahes tegin ma oma tervise turgutamiseks psühholoogi ja tervislike eluviiside edendaja Helle Kahro nõuandele tuginedes ühe investeeringu.  Riskin näida siin küll napakana ja võrkturunduse ohvriks langenuna aga äkki siiski mitte? Proovin ära ja siis saan ise ka teada kas tegin oma kehale teene või siis karuteene.

Ja kui ma nüüd oma postituse üle loen siis ma vist olengi törts napakas. Ajame selle nohust tingitud ajutise ajublokeeringu kaela. Sest kustutama ma ju ometi seda pikka juttu ei hakka.

2 comments:

Anonymous said...

Hakka või tõesti uskuma, et emotsioonid on tervisehädade põhjuseks. Tajusin töökohustuste ülevoolu ja ei suutnud sellega hakkama saada - tulemuseks ohatis huulel ja närvipõletikku seljas ei oska kah muu süüks ajada (kuigi omad kahtlused siiski on...)Kuidas nende emotsioonidega hakkama saada, ei teagi kohe.
Katrin

LegaalneBlond said...

Just, just. Kusjuures viha ja solvumine on need emotsioonid, mis kehale ja tervisele kõige rohkem kahju tekitavad.

Nii et stress ruttu maha, ükskõik mis vahenditega. Ma ise üritan iga jumal päev leida väikseid häid asju, hingata sügavalt sisse ja välja, tunda rõõmu millestki. Iga jumala päev üritan. Jah, mul on paljud suured asjad paigast ära, kuid küll ma nendeni ka jõuan. Ma ei saa ju kohe end pikali visata ja mulda peale kraapida, kui ma kõike korraga e jõua.

Ning sel hetkel, kui sa endale teadvustad, et igasuguste negatiivsete tunnetega sa ainult hävitad ennast, hakkadki sa ettevaatlikumalt suhtuma nendesse emotsioonidesse.