Olles eile just sõna võtnud tervise ja vanuse teemadel, tabas mind täna öösel täiesti kohutav kogemus.
Kuskil kella 3 paiku öösel ärkasin äkki üles lihtsalt ebameeldiva tundega, mis organismi virgudes järjest rohkem ebameeldivaks muutus. Mu süda kloppis liiga kiiresti, tundsin vasakul pool rinnas rõhuvat valu, aegamööda hakkasid käed surisema ja muutusid täiesti külmaks. Ma üritasin edasi magada aga ei saanud. Mõtlesin, kas peaksin koheselt EMO-sse sõitma. Googeldasin telefonis kiirelt ainsat pähetulevat seletust mu olukorrale - südame rütmihäired. Mõtlesin, et kui ma nüüd EMO-sse ei lähe ja mõne aja pärast on ka hilja siis mis minu lastest, asjadest ja kohustustest saab. Kas mul on kõik asjad korras? Mõtlesin, et kui hommikul ikka veel elusana ärkan, peaksin kindlasti elukindlustuse ära tegema. Ja kes mu laste eest hoolitseks? Üks on õnneks täisealine ja tal on väga tark ja tore isa, selles osas muret ei ole. Küll aga on minu suurim mure pisipoeg, vanavanematele teda ju ometi ei jäta. äkki õde võtab enda hoolitseda? Mis mu kodust saab, ilmselt oleks mõttekas müüki panna, raha saavad lapsed endale. Kas mu sahtlid ja kapid on nii korras, et nende avamise pärast hiljem piinlik poleks?
Niimoodi mõtiskledes ja südant valutades olin ärkvel paar tundi ja siis jäin magama. Hommikul ärkasin üles. Tuleb raske päev, mõtlesin. Natuke nõrk on olla. Helistasin oma targale õele ja rääkisin oma muredest. Ta ütles, et see, mis ma kogesin, oli üks suuremat sorti paanikahoog.
Hakkan nüüd elukindlustust valima.
5 comments:
Sa ei loe mu blogi, ma suht just kirjutasin sellest :) Mul oli samasugne asi paar aastat tagasi ja see tähistas menopausi-eelse aja algust. Nüüd ma enam ei lase end isegi häirida, kui öösel südamepekslemise peale üles ärkan või käed lampi ära surevad. Kuigi, eks on ka võimalik, et võib muud jama ka kaasneda.
Ma olen sarnases olukorras mõelnud, et "nüüd ma ei näegi enam, kuidas Pilvede all edasi läheb".
Minu jaoks kõlas see samuti paanikahoona. Ju siis on paanikahoog ja kliimaks oma olemuselt sarnased.
Aga, paanikahool on vähemalt ka häid külgi, saab sahtlid korda. mis kinnitab vist veel kord, et ealeski ei tea, mis milleksi täpselt siin elus hea on.
Kujuures loen, Manjaana, su blogi. :)
Jah, saab sahtlid korda ja prioriteedid paika mõneks ajaks.
Kõige põletavamale küsimusele ma oma peas vastust ei leidnudki, mis saab mu hinnalisest Lelo mänguasjast? (ka veits piinlik sahtlisse jätta)
jaa, tuleb teha ametlik testament, kus on kenasti kõik piinlikud mänguasjad kirjas ja taga sõbrannade nimed, kes nende eest hoolitsema hakkavad :D
Post a Comment