Ohspoiss, kuidas üks rong andis praegu kõva vilet ja sõitis ära.
Ja minul langes nagu kivi südamelt :D Tunnengi, et jäin veits toppama, sattusin ruumi, mille kõik uksed olid kinni, asja lahenemisest polnud haisugi. Nüüd aga on see rong läinud ja mul kõik uksed jälle lahti.
Nagu näha, räägin ma oma hingeelust metafoorides. Ei näegi vajadust sõna-sõnalt välja kirjutada, et kes midagi tegi ja mida ütles. Emotsioon on see, mis loeb. Detailsete koolikirjandite lugemiseks on teised blogid :)
Tunnen, et see südamelt langev kivi kukkus kolinal ühele kaalukausile ja tõstis üles selle kaalukausi, kus enesekindlus peal oli. Või vähemalt osa sellest enesekindlusest. Saan öelda, mida tahan ja kuidas tahan, sest see ei muuda minu jaoks midagi.
No comments:
Post a Comment