22 March 2016

Uus eluetapp

Noh, ja nüüd ma siis olengi jõudnud sellesse eluetappi, kus hakatakse mõtlema kunagiste otsuste üle, kahetsetakse ja mõeldakse, et äkki oleks praegu elu parem, kui toona oleks teisiti teinud....

Mul oli ülikooli 1. kursusel üks ilus armumine kursusevenda. Tema oli siuke siiras maapoiss ja mina paha linnatüdruk. Ta kirjutas mulle armsa lapseliku käekirjaga ilusaid kirju ja kuna ta ei saavat minu jaoks kuud taevast alla tuua siis lubas kõik tänavalambid puruks visata :) Ta oli tark ja ilus ja hoolis minust palju rohkem, kui ma sel hetkel seda väärt olin või vastu pakkuda suutsin. On enam kui raudpolt kindel, et ma idealiseerin meie kunagist suhet hoolega üle aga ikkagi on mul praegu üpris-üpris kahju, et ma tema kasuks ei otsustanud.

Sain temaga hiljuti FB-s nö sõbraks. Tegelt ma väldin kõiki endisi suhteid ja ei taha neist  midagi kuulda, v.a siis laste isad (jeesus kui imelikult see kõlab). Ta on endiselt tark ja sportlik, enam vähem kena, kui mitte arvestada kerget kiilanemist ja muid aegumisemärke. Edukas on ka oma valdkonnas.

Kui tema postitused nüüd FB-s mul voogu kargavad siis ma mõtlen, et mis oleks kui... Kui ma oleks temaga kokku jäänud, kas ma oleksin nüüd paremini elanud. Äkki ma lasin nooruse lollusest käest midagi sellist, mis oli väärtuslik? Aga äkki ta on nüüd vaba? Või siis mitte. Küsima ju ometi ei hakka. Nii et las ta jääb. Aga ikkagi...

4 comments:

Manjana said...

Küsi ikka! Ega see tükki küljest ära võta. Kutsu kohvikusse ja kui tuleb, küll siis juba ise räägib. Miks mitte? Muidu jääd jälle kahetsema ja aastad muudkui mööduvad ...

Liis said...

Jah, ma vist ka kutsuks kohvikusse catch-up'ima (mingi tobeda ettekäändega, et siis on koolikokkutulekul vähem vaja rääkida, sest meil on eeltöö tehtud vms:P), sest kaotada pole midagi, ainult võita! :)

LegaalneBlond said...

Oeh, mul on nüüd kohe sada vabandust varrukast välja raputada, millede kõikide algpõhjuseks on hirm tagasi lükatud saada. Pealegi ma mäletan mingite aastate tagant, et nägin teda naise ja lapsega.

Aga ma istun nagu ämblik pimedas nurgas ja ootan.... :)

Liis said...

No aga Sindki on ju nähtud mehe ja laps(t)ega, misse loeb?
Ja lihtsalt kohv koolivennaga ei ole midagi kriminaalset ju mitte ühestki otsast vaadatuna, heldene aeg.

Aga ma mõistan seda ämbliku-kombel-pimedas-nurgas ootamise tunnet ka. Ja üldse mitte hukka. ;)
Me seisame Su selja taga igal juhul, ükskõik mis Sa otsustad. :)