Selline tunne on, et kogu aeg juhtub midagi.
Ja siis kui juhtumised üles tähendan, märkan, et olen alles eelmisel päeval blogeerinud. Rääkimata sellest, et mul on täis kirjutatud kõikvõimalikud paberinurgad ja märkmikud. Täiskirjutatud nii erinevaid märksõnu kui ka pikemaid jutte, mida ma avalikult kirja panna ei taha. Igal ööl näen unenägusid, mis kannavad endaga kaasas arvutul hulgal sõnumeid, millede lahtikodeerimine võtab mul natuke aega. Lisaks veel suures koguses emotsioone. Masendusest meeletu õnnetundeni. Pisaratest kurgus heliseva naeruni. Ameerika mäed läbi erinevate emotsioonide.
Ja kas see on kõik? Ei sugugi mitte. Nagu ülaltoodust veel vähe oleks, tullakse viimastel päevadel minu juurde teemadega, milles ma midagi kaasa rääkida ei oska. Kas mu silmadest loeb välja, et owerworked and underfucked? (nagu kellegi blogis tabavalt kirjas oli) Ja kõige tipuks lipsab üle mu huulte jutuajamises ühe kunagise kalli inimesega, et ma igatsen ta järele. Isegi siis kui ma seda teen, pole üldse hea mõte sellest rääkida, kuid kahjuks ei saa msn-ist enam sõnu tagasi võtta…
Mis toimub?
1 comment:
See oli Bbabajagaa blogi, mille üle ta elukaaslasel eriti hea meel oli ;)
Post a Comment