Esiteks - see, mida teised võibolla flirdiks peavad, on minu jaoks tavapärane suhtlemine. Ehk kogu suhtlus meestega käibki naeratuste, vihjete ja nö õrritamise teel. Ja ma pean silmast suulist suhtlemist, kindlasti mitte midagi füüsilist ja igasugused puudutused on suur NO-NO-NO.
Teiseks on väga vähe mehi, kes mulle kohe esimesest silmapilgust meeldivad. Ja kui ei meeldi, siis pole ka mingit potentsiaali millekski enamaks. Mis aga ei välista tavapärast suhtlemist ehk flirtimist. Olen jah pealiskaudne bitch, hindan ainult ilusat välimust ja raha võiks ka olla :) Jätke ohkimata kuidas 40+ proua vaimselt nii kaugele arenenud pole, et näeks välimuse taha. Ei näe ja ei taha ka näha.
Kolmandaks ma tavaliselt üldse ei usugi, et keegi võiks minust huvitatud olla. Vaat nii "kõrge" enesehinnang mul ongi. Ma ei näe endas praktiliselt ainsatki omadust, mis võiks kellegile meeldida. See on juba kliiniline juhtum, ma tean. Ja ma ei tegele selle mõtteviisi muutmisega.
Täna sain tööchatis meeskolleegilt sõnumi:
ja pärast veel:
Usute, et oli puhas tööjutt? :D
3 comments:
Vahendid tööajal chattimiseks
on pikas mõõdus kahesuguseid,
reklaamivabad ja tasulised.
Ilmselt on teil kasutuses odavam
ja sellepärast hüppavad vahele
pakkumised nagu kirjeldad.
Reklaamitegijate libestimantra on:
isegi, kui sa ei taha, sa võtad ikkagi.
Võta seda kui uut normaalsust :D
Midagi nii totrat ma pole ammu lugenud. :)
Aga ma saan aru, et selle isiku kommentaarid on ka uus normaalsus kõikides blogides.
Tänan, et viitsisid
uurimistöö ette võtta,
ja minu registrites tuhnida.
Mitmes magister see sul juba on?
Minu elutöö teemaks on fundamentaalsed
seosed blondi juuksevärvi ja huumori vahel.
Olen vanakooli William Faulkneri kooli uurija.
Post a Comment