Kas keegi oskab öelda, miks mu blogi kõige loetavam postitus läbi aastate on 7-realine lookene nutmisest? (Link)
Õnneks pole pidanud ise ammu nutma enam. Üksikuid pisaraid olen küll valanud mõnd harrast lugu lugedes või ilusat armastusfilmi vaadates. Muidu on elu suht stressivaba.
Või siis ma petan ennast täiega, sest just eile tekkis mulle nina alla suur ja valulik ohatis, mis tänaseks on veelgi hullemaks läinud. Tavaliselt tuleb ohatis mul stressist või pikaaegsest pingelisest olukorrast. Nüüd nagu vähemalt mu oma arvates pole midagi sellist olnud. Aga ega keha pole loll. Mina surun alla, tema leiab uue koha, kust välja lüüa.
Aga tegelikult soovitan nutmist kõigile. See on väga vabastav ja lausa tervislik. Eriti hea oleks muidugi õnnest nutta.
2 comments:
Äkki seepärast, et nutmine on luksus? Oskus/võime nutta, ma mõtlen. Öeldakse ju, et nutmine on emotsionaalne kiirabi.
Ma annaks palju, kui suudaksin vajalikul hetkel (välja) nutta. Aga enamasti kipub olema kahjuks nii, et ootan pisaraid, nagu vihma keset kõrbe. Suht lootusetu olukord!
Ma ei teadnudki, et on reaalselt olemas inimesi, kes tahaks, aga ei saa nutta. Oh mind naiivset. Vaid filmidest olen näinud, kuidas keegi, kes ei saanud aastaid nutta, purskub äkki filmi lõpus happy end'ina pisaratesse.
Post a Comment