Horoskoobiusku

Kuigi tuntud skeptik Martin Vällik teatas TV3 uudistes, et me ei saa horoskoopidest midagi sellist uut teada, mida lihtsalt mõni teine inimene meile öelda ei saaks, usun ma siiski horoskoope.
Lihtsalt on mõnus lugeda ja unistada. Igatahes ühes horoskoobis oli öeldud, et ma pean suutma sel aastal lahti lasta oma kontrollimisvajadusest ja suuta asju lihtsalt võtta ja lasta minna ja olla rõõmus kõige üle, mis juhtub. Ning mitte tegema suuri või elumuutvaid otsuseid.

Vähemalt aasta esimesed kaks kuud. Sealt edasi pidi juba lahedamaks minema.

Käsi südamel, ma üritan. Ma vihastasin end peaaegu halliks taaskord, kui mu oma autol reedel järjekordselt üks jubin katki praksatas. Vana perse küll, see rikkus hullult tuju. Hinnapakkumise nägemine ei teinud seda üldse paremaks. A siis ma mõtlesin, et ähh, läks nagu läks - vaatame mis saama hakkab. Sai see, et töölt sain enda kasutusse laheda suure musta maasturi. Pole elu sees nii suure ja kalli autoga sõitnud. Kodus ütlesin naabrimehele, et ostsin omale uue auto. :) Ta vastas, et õige, kui juba siis juba.

Laupäeval tegime tütrega tiiru Viimsis. Niisama, chilli mõttes. Et vaatame, mis tunne on sellisega kruiisida. Me oleme mõlemad pisut autohullud. Ja meil oli mõnus kvaliteetaeg.

Seejärel võitlesin ma terve õhtu sooviga saata sõnum oma endisele, et kutsuda teda mu peene autoga öisesse linna sõitma ja võibolla isegi Uulitsa burksi sööma. See oleks meile kunagi väga meeldinud. Kunagi ammu. Aga ei, valasin endale kiirelt klaasi veini ja tuletasin endale meelde, pole minu aeg juhtohje haarata või ettepanekuid teha. Mina lihtsalt vaatan, mis toimub...