Oeh, kui ei ole normaalne, et mul nöörib nutt kõri iga jumala kord, kui näen mingit pealtnäha armsat paarikest. Täna jooksin kullapoest mööda. Seal seisid leti ees mees ja naine, turvahällis oli väike beebi. Müüja näitas neile midagi suure hoolega ja naine sahmerdas õnnelikult. No nagu ikka naised kullapoes, selline vahvalt elevil ja peadkeerutav. Kurat kus nutt ja kadedus korraga tulid peale. Keegi saab minu unistuse endale.
Mina olen oma otsuste ja otsustamatusega kaevanud endale sügava, pimeda augu.
2 comments:
Ähhh...kui see sind lohutab, siis alati on keegi, kelle auk on veel pimedam ja veel sügavam...
Oioi, üldse ei lohuta, kui kellelgi on veel halvem kui mul. Kohe tõttaksin appi!
Post a Comment