15 April 2015

Armas garderoobijumal

Nüüd kus mul on viisakas töökoht ja kolleegid 10 aastat nooremad ja 10 kilo saledamad on mul TÕSINE probleem. Ja see pole see lugu, et oh-mul-pole-midagi-selga-panna (kapiuksed ei lähe asjade tõttu kokkugi) vaid reaalselt mul pole midagi selga panna.

Esiteks pole ma ligi 3 aastat tööriideid ostnud (kõigepealt rasedariided ja siis kodused riided) ja teiseks on kehakuju muutunud niipalju, et olemasolevad üksikud viisakad asjad ei istu enam seljas. Ja Pooled asjad olemasolevatest üksikutest asjadest omakorda on moest lootusetult väljas.

Ja kolmandaks - raha ka pole.

Võtsin ükspäev paar tundi vaba aega ja kammisin Kristiine keskuse läbi. Noh, et midagigi osta. Mõni universaalne kleit ehk, viisakad kontorikingad jms. Kas ma leidsin midagi? Ei.

Nüüd ma siis seisangi igal hommikul nõutult riidestange kõrval. Lootuses, et ehk armas garderoobijumal on mulle öö jooksul sinna midagi sobivat, moodsat ja hinnalist saatnud. Ja iga hommik pean ma pettuma oma olemasolevaid nirusid nähes. Mistõttu hiilin hommikuti vara tööle, torman mantliga (see on mul viisakas ja kaelas on mul Versace stiilis rätik, see on ka ilus) kohvi võtma ja siis käpelt oma tuppa peitu. No aga ma ei taha ju lõpmatuseni oma olematu garderoobi pärast piinlikkust tunda. Või siis läbikukkununa, et mul 40. eluaastaks polegi kogutud kvaliteetset riidekollektsiooni, mille jaoks oleks eraldi tuba vaja. Kingadest ma ei hakka rääkimagi üldse, see ajab nutma. Kingi mul isegi oli aga jalanumber suurenes pärast lapsesaamist. Ja ma olengi omadega tagasi nullis. Null kinga. Õnneks tormas õde appi ja annetas mulle väga kaunid Gabori kingad.

Ja see postitus võib tunduda mõttetu beibemurena aga mida teeksid sina, kui sul oleks soliidses kohas tööl käimiseks ainult Jessica Simpsoni villane mantel, Versace stiilis rätik ja mustad Gabori kingad??





6 comments:

mama de montagne said...

Issand, kas tõesti ma olen esimene kommenteerija??? Äkki ma saan sind aidata, päris tõsiselt? :) Ning pealegi, kui raha pole eesti allahindlustelt osta, siis äkki tuttavate ringis normaalsetelt inimestelt julged osta ka second hand? :) Aga üldiselt, kui sa päriselt tahad, siis mina võin oma pealiskaudseid mõtteid sel teemal arendada küll. Kahjuks usun, et minu jalanumber on natuke väike (ta on väike paljude inimeste jalgadega võrreldes). Esialgse plaanina pakun sulle välja konsultatsiooni (kuna ma olen amatöör,siis muidugi TASUTA)! Kui sul on soovi ja aega, siis mina saan sellise asjaga aidata küll! Kirjutad mulle?

BD6 said...

Mul on täpselt sama seis! Selle vahega, et riideid on, aga need on seljas nagu langevarjud. Ja poes käies sain täpselt sama emotsiooni! :)
Uuskasutuskeskusest olen paar pluusi leidnud ja ühed püksid...
Naked oleks iseenesest päris huvitav lahendus :D

LegaalneBlond said...

Ma käin ka tihti second handides vaatamas. Eriti meeldivad mulle USA omad. Ainult, et secondist ei saa asju soovi ja vajaduse vaid õnne peale. :)

↔e muide, mul just jäi silm peale sinu naabrinaise korraldatavale kapiplahvatusele ja kuradi kurat, ma olen sel päeval just tordikoolitusel.

mama de montagne said...

No olekski sind sinna ka kutsunud! Aga no tort siis tort onju? Kas see on terve päev?
Sellest hoolimata ei ole mul probleem ka eraviisiline kapisorteerung / kohvi teha ehk paar tundi kvaliteetaega veeta. Kui su tihedas kalendris seda on. Ma ise praegu kirjutan just üle jälle ajajuhtimise põhitõdesid...

LegaalneBlond said...

Tort jah noh, täiesti valel ajal. Kestab kaks päeva ja 7-tunnine päev. Investeering tulevikku :)

Eks siis tuleb õpitud tordiga mõnikord külla tulla :)

mama de montagne said...

Ohoh! See on tõesti üks imeline tort siis, mis valmis saab? Kuskil cake boss koolitusel on siis selliselt? :D Igatahes, seda päeva siis tasub ootama jääda! Võib ju tulla sinu ilusale terrassile hoopis seda ilusat torti sööma mõnel ilusa ilmal ;)