Kui ei ole...

Nägin taaskord, viimasel ajal isegi üpris sagedasti, erootilist unenägu. See on peenelt öeldes seksi nägemine unes, mida-kus-ja kellega, need detailid jätad igaks juhuks enda teada, niigi on teema piisavalt delikaatne.

Võtsin kätte ja guugeldasin, et mida imet võiks küll unes seksi nägemine tähendada? Äkki küllust või lakkamatut õnne või veel midagi toredat. Poole guugeldamise pealt muidugi taipasin oma lollust :D Mida muud see seksi unesnägemine ikka tähendab, kui et teda pole lihtsalt kaua olnud ja tahestahtmata tekib alateadvuses selline väike igatsus ja soov. Kui teadveloleku ajal suudad selle soovi maha suruda siis alateadvusest ujub ta lihtsalt une ajal välja.

Kusjuures ilmaolek või soovi mahasurumine ei olegi nii piinavad, kui nad võibolla kõlavad. Suvalise üheöösuhte järgi tormamist ei pea vajalikuks, klubist/pidudelt lantimist samuti mitte. Tinderi abielumehed ei tõmba ja musta märkmikku booty call- nimedega mul ka pole.

Olen silmanud Perekoolis teemasid, a'la "Kust saab 40+ üksik naine seksi" , kus kõige eredam soovitus oli selline:

Kõige kindlam soovitus teemaalgatajale seksi saamiseks on külastada sex-poodi ja osta omale silikoonist mängusõber (dildo). Päris ausalt. Milleks mingite meheludridega mässata, kui saab ka ilma eriliste lisapingutusteta. Lisaks veel see, et mänguasjaga on seks 24/7 kogu aeg käepärast. See pole tänapäeval mingi tabu, pigem hea võimalus naistele, kellel meest ei ole, ei jätku või pole asja. Mõtle sellele. Lisaks ka see, et pole kartust mingit paha haigust omale külge saada. Enne valiksin justnimelt silikoonist dildo, kui mingi suvalise sugutäku kusagilt portaalist.

Raibe, ja mina just viskasin oma mänguasja ära seetõttu, et kodus oli mees olemas.

Aga noh, tegelikult on need unenäod siiski toredad ja armsad. Ja kuna siiani on mulle kõik mehed lihtsalt sülle kukkunud, ilma erilisi pingutusi läbi viimata, siis ei näe põhjust ka praegu meeleheitlikuks rapsimiseks suvalise sugutäku leidmiseks.

Pühendan parem hetkel kogu tähelepanu endale, teen natuke trenni, loen raamatuid, katsun tööl asjadega järjele saada ja hoolitsen oma laste ja kodu eest. Küll siis laabuvad ka muud eluvaldkonnad.

Higista nagu siga, et välja näha nagu rebane

Kurat. Õigust räägivad, et sport ja trenniskäimine annavad energiat juurde. Kas teate? Annabki!
Täiesti sürreaalne värk. Oled tööpäevast väsinud, vead end trenni, higistad nagu loom, komberdad viimase jõuraasukesega riietusruumi, käid duši all ära ja vualaa! - täiesti uus inimene. Täis värskust ja energiat ning valmis maailma vallutama.

Kui ma omale uuesti spordiklubi kaardi tegin, nägin konto ajaloost, et minu viimane trenn seal klubis jäi 2012.a. oktoobrisse. Mõneti arusaadav ka, sest 2013.a alguses sündis mul pojaraasuke. Aga kokku ligi 5-aastane vahe pole siiski vabandatav. Eriti kui selle aja jooksul on lisandunud 20 kg ülekaalu.

Vähemalt liigub kaal siiski sinnapoole kuhu ma tahan, 8 asemel on esimene number 7. Aga ma alles alustasin ka. Võtsin ikka väga pikalt hoogu ja sugereerisin ennast aga õige klõps käis ära alles nüüd.

Klõpsuga tuli kaasa teinegi klõps - dramaatiline juuksevärvi muudatus. Mida muud naised ikka teevad, kui uued energiad liikvele lähevad. Aga noh dramaatilisusest on asi siiski kaugel, sest ma olen vahelduva eduga kogu aeg brünett-blond-brünett-blond-brünett. Seekord olin blond u. 3 aastat, enne seda pea 10 aastat tume.  Õnneks suutsin üllatada vähemalt töökaaslasi. Kauaaegsematele tuttavatele pole see ilmselt mingi üllatus. Minu pikaajaline juuksurgi ütles pärast juuste kuivatamist, et heh, poleks nagu blond olnudki vahepeal.

Nii et peaaegu uus inimene :)

Oleks ometi ilmsi nii nagu unes

Ma nägin sind täna öösel unes. Tegelesin millegi asjalikuga, mingi koosoleku korraldamisega ja äkki sa jooksid minu juurde. Säravil silmil. Jooksid ja haarasid mu ümbert kinni, meenutasid natuke õhinas kutsikat oma ülevoolavas rõõmus. Sa ütlesid, et... ehh, ma ei mäletagi enam täpselt. Midagi stiilis, et sa oled aru saanud, sa armastad mind ja sa tahad minuga igavesti olla.
Mäletan oma nõutut ja hämmingus ilmet ja kartust kohe sama suurt rõõmu tunda. 
Ma hoidsin sind ja olin ühtaegu segaduses, rõõmus, nõutu, üritasin olla ka asjalik, et ikkagi töö pooleli ju.
Ja kui sa siis lahkusid, tabas mind joovastav õnnetunne. Ma tahtsin kohe kõigile rääkida meist. Me kallistasime igal hetkel, kui sa mu läheduses olid, nagu üritades kaotatut tagasi teha. Kõik oli järsku loomulik ja vaba ja just nii nagu ta olekski pidanud kogu aeg olema. Nagu sina ja mina oleks pidanud kokku kuuluma algusest peale...

* mul on komme kirjutada nendest emotsioonidest, mis mu sisse ära ei mahu, pooleksmurtud A4 lehele. Enamus neid lugudest on suht segased ja katkendlikud, sisaldades palju küsimusi nagu Miks?? Oh, miks? ja erinevaid vandesõnu oma lolluse pihta. Sahtlite koristamise käigus leidsin selle jutuga lehe. Ja see unenägu oleks nagu eile olnud, ma mäletan seda...

...

Ma olen kõva häälega nutta röökinud kuni hüsteeriani aga miski ei aidanud.
Ma öösel aknast välja vaadates hääletult pisaraid valanud ja sosinal palunud, et kõik muutuks.
Ma olen nutnud oma voodis  lakke vahtides nii, et pisarad jooksevad kõrva.
Ma olen nutnud autos sõites nii, et ripsmetušš voolab silma ja hea, et ma siis avariid pole põhjustanud.

See valu, mis mind niimoodi nutma paneb on suisa hingekinnipanev. Selline tunne, et ei saa hingata enam, kõik valutab, süda valutab, kopsud valutavad, pea valutab ja kõht ka valutab.

Miks peab elus olema asju, mis niimoodi nutma panevad?

Karm, tätoveeritud mutt

Mul on käe siseküljele tätoveeritud kaks sõna ühest Dima Bilani loost. Kui mu pojaraasuke üks kord küsis, mis sinna kirjutatud on, siis ma vastasin talle, et seal on kirjas: "Emme armastab sind kõige rohkem maailmas".

Tegelikult on sinna vene keeles kirjutatud "Leida sind". Kui Taturin seda tätoveerima hakkas, siis ta naeris tükk aega ja küsis, kas ma ei tahaks sinna kirjutada ka näiteks "leida triikraud" vms. Ei tahtnud :)

Need kaks sõna tähendavad minu jaoks palju. Ja ku see idee mulle pähe tuli siis ma teadsin kohe - see on õige asi. Ja ma tunnen nii siiamaani.

Aga nagu nad ütlevad, ühe tätoveeringu tegemine tähendab ka teise ja kolmanda jne tätoveeringu tegemist. Ja märkamatult ongi pool keha tätoveeringutega kaetud. See on sõltuvus. Nüüd ongi saabunud see hetk, kui mina tahan ka oma käel olevaid sõnu millegagi täiendada. Aga hetkel pole veel pähe tulnud õiget asja. Tean, et see peab olema ilus, naiselik ja värviline. Et kui ma seda vaatan siis ainult imetlusega.

Nüüd mul ongi kerge ärevus hinges. Ma tean, et ma tahan ja ma tean, kelle juurde ma minna tahan. Ootan põnevusega, millal mulle see õige pilt pähe tuleb.

Üle 100 aasta spas - V spas

Miski ei tekita minus rohkem elevust ja uudishimu kui uue spa avamine. Isegi kui ta asub Tartus, Mis ei ole minu lemmiklinnade TOP-is.

Pilt vSpa kodulehelt

Hoidsin ennast jooksvalt kursis avamisjärgsete etteheidete, kriitika ja hinnaskaalaga. Varitsesin nö õiget hetke. Ja siis äkki oskas V spa  ühe reklaamiga täpselt õigele nupule vajutada. Idee oli selles, et veeda jaanipäev hubasemalt kui see traditsiooniline 10- kraadine jaaniõhtu. Jumal kuidas see mind kõnetas. Ma nii ei tahtnud kuskile külmetama minna aga kodus ja Tallinnas ka nagu passida ei tahtnud. Mõeldud- tehtud, superior tuba broneeritud läbi Booking. com-i, et jääks ikka taganemisvõimalus ka. Hinnaklass nagu ikka - kallimapoolne.

Kuna mul on saanud juba traditsiooniks pikemaid seiklusi ette võtta mõne ülimugava automaatkastiga tutika autoga siis rendipoiste (LINK) käest sain taaskord abi uue Ford Mondeo näol.

Ford mondeo - suht hea sõiduriist

Sõidumugavust jätkus aga edevust jäi suts väheks :)

Tartu tee on mul pähe kulunud pärast 5-aastast ülikoolistaaži. Ja ma isegi ei oska öelda, miks see linn mulle hingelähedaseks pole saanud. Tartusse jõudes oli linn inimestest ja autodest suht tühi. Küllap kõik on Pühajärvele põrutanud, mõtlesin ma endamisi. Mõnes mõttes oli päris hea, et autosid oli vähe, sest V spa leidmine esimese korraga polnudki nii lihtne ja tegin ikka kaks tiiru ümber Kvartali, enne kui julgesin parkimismajja sisse sõita ja voila - leidsingi kohe hotelli sissepääsu. On olnud kuulda nurinat, et sisseregistreerimine kell 16.00 on veits liiga hiline inimeste meelest aga mina olen kogenud, et võimalusel saab ka juba kella 2-3 paiku sisse, kui kenasti küsida ja tuba on korras.

Vastuvõtu neiude selja taga on väga lahe ja zen mullisein, seda võibki jääda vahtima :)  Ja see hõivas tükiks ajaks ka lapse tähelepanu.  Superior tuba oli minu meelest väga ilus, paljuski ebapraktiline aga siiski - ilus!

Tuba hotellis

Vaade aknast oli nukker. Ma nägin seda koledat vana maja, mis mulle juba ülikooli ajal ei meeldinud. Aga kui just aknast välja ei vaadanud siis oli kõik väga kaunis, nii et hing lausa puhkas. Kuna ma olin lapsele spad ja ujumist lubanud siis polnudki muud teha kui ujumisrõivad selga ja minekut. V spas olid väga lahedad hommikumantlid, sellised dressiriide moodi ja kapuutsiga. Lapse oma toodi küll alles küsimise peale aga ma ei tihkaks selle peale pahandada, et see meid juba toas ees ei oodanud.

Spasse sisenedes selgus, et polnudki kõik inimesed Pühajärvele sõitnud, vaid olid hoopis vspasse tulnud. Kui ma isegi algul kartsin, et olen ainus loll siis selgus, et siiski mitte ja terve maja oli välja müüdud. Samas hajus see rahvas kenasti spa peale ära ja sellist tunnet küll ei olnud, et ujuks inimsupis või et sauna ei mahuks. Spas oli suur bassein erinevate mullialadega ja voolubasseiniga. Siis oli sobiva sügavusega laste bassein, hulgaliselt mullivannikesi, see külma-kuuma basseini vahet  ja kividel kõndimise koht, aurusaun, aroomisaun ja midagi veel ja siis veel eraldi tasu eest saunamaailm. Kõik vajalik oli ühesõnaga olemas. Ette võiks heita ainult seda, et põrandad on ülilibedad. Lapsel õnnestus kukkuda ka siis, kui ta isegi ei jooksnud. Väikseid kukkumisi oli näha siin ja seal ja ma isegi libisesin paar korda.

Pärast ujumist vaatasime, et väljas veel soe ja päikseline ning käisime väheke Raadil ja ERMi juures seiklemas. Ööuni hotellivoodis oli väga kosutav. Tõeliselt mõnus voodi oli. Hommikusöögi ajal oli taaskord näha seda majatäit rahvast, mis tähendas seda, et ruumi ei jätkunud. Hommikusöök ise oli piisav, maitsev ja šampanjast ma ei hakka rääkimagi.

Muide, meie oleme need külalised, kes ei suuda lahkuda täpselt kell 12. Tõepoolest, vabandage! Sest esiteks on vaja kaua magada, siis on vaja pikalt hommikust süüa ja siis on ju vaja veel tunnike spas olla ja viimast võtta. Tavaliselt suudan koti kokku pakkida kella poole 1ks, just sobivalt selleks ajaks kui alt vastuvõtulaud tuppa helistab ja küsib, kaua meil veel läheb.

Oma Tartu seikluse lõpetasime AHHAA keskuses, mis oli imekombel 24. juunil avatud ja otse loomulikult - rahvast pungil täis. Aga jälle - suur maja, palju nurki, kõik mahtusid ära. Enne koduteele minekut veel väike McDonaldsi eine (ka üle 100 aasta) ja suund Tallinnasse.

Mis ma kokkuvõtteks ütleksin - Vspa on täiesti arvestatava interjööri ja spaga koht, oma hinda väärt. Kui nad nüüd nende libedate spa põrandatega midagi ette võtaks ja ehk mõned lisateeviidad paigaldaks, sest spa asukoht on ikka päris hästi ära peidetud.


*Ma pole mitte kelleltki sentigi saanud, kõik on minu isikliku kulu ja kirjadega :) 

Raha tuleb, raha läheb

Mul tuli täna äkki oma viimaseid 5-euroseid lehvitades ja ära kulutades meelde, et lugesin hiljuti Mai-Liisi lugu sellest, kuidas enne kuu lõppu raha otsa saab (LINK)  Minu viimased 10 eurot läksid täna näiteks nõukaaegse esmaabi karbi ja Karu Aabitsa peale. Esmaabikarp  oli nö investeering ja läheb kohe internetipoodi müüki. Aabits on lapsele tähtede õppimiseks. Veel on mul vaja osta.eest paar asja välja osta aga hetkel pole nende jaoks ressurssi, õnneks on müüja väga tore ja mina juba vana klient. Sellega seoses tuli mul äkki vana lugu meelde, kuidas ma oma Superkangelasega kunagi riidlesin - et perel raha otsas ja tema surfab osta.ee-s ja sebib mingeid asju sealt endale. Et kurat, enne vaja arved maksta ja siis alles šoppama hakata. A mis ma ise nüüd parem olen, mõtlesin äkki :)

"Raha otsas" on minu jaoks täiesti normaalne eluolukord. Tihti juhtub lausa nii, et keset kuud ja peale arvete ära  maksmist ongi konto praktiliselt nullis. Ja siis hakkab peale üks Suur Leiutamine, kust raha juurde saada. Näide elust: leidsin sekkarist kvaliteetse ja kaasaegse käekoti, maksin 5 eurot, müüsin selle maha 35 euroga. Vaat selline viru ärikas olen :D

Sääste mul pole. Lihtsalt pole, mida säästa. Täna hakkasin korralikuks ja avasin pangas kogumishoiuse. Kandsin sinna täpselt 49 senti...

Samas, lapsed on söönud ja riided seljas, lastekaitset informeerima ei pea. Peaaegu kõik arved on makstud ja Telia TV töötab. Juuksuris ja tehniku juures käin iga kuu, need on mu elutähtsaimad kulutused. Vahel käin restoranis ja kinos ka, kuid pigem eelistan kodus süüa ja juua ja filme vaadata. Raamatud tulevad peaasjalikult raamatukogust. Reiside pealt olen täiesti kokku tõmmanud - noh, Soome, Läti ja Rootsi ei lähe reiside alla :) Veits murekoht on garderoob - tööl peab siiski viisakas välja nägema, eriti kui arvestada, et ma ei teeni just väikest palka. Samas riiete peale kulutamine on no niii mõttetu.

Mille peale mul siis kulub? Ma ei saagi niimoodi üheselt kokku võtta, sest mul kulub iga kuu erinevatele asjadele. See kuu näiteks maksin natuke võlga, käisin kaardimoori juures ja siis jaanipidustuste ajal V-spas. Eelmine kuu oli üle pika aja üks soojamaa puhkusereis ja üks Rootsi-reis.

Aga ma ei nimeta ennast iialgi halvaks majandajaks. Lausa vastupidi! Leian, et ma olen supermajandaja. Ma saan hakkama. Isegi kui ma pean kombineerima ühelt kontolt 2 eurot teisele kontole, kus on 3 eurot lihtsalt sellepärast, et saaks 5 eurot automaadist välja võtta. 5 euro eest saab korraliku toidupoekäigu teha küll.

Minu jaoks on raha energia, las lennata. Iga kell kulutan enne emotsioonide saamiseks või emotsiooniostude peale. Ja olgem ausad, kui vahepeal on ikka täisroti elu siis selleks, et end taas täisväärtusliku inimesena tunda, on lihtsalt vaja mõned kümned või isegi sajad lendu lasta. Mina lasen rahaenergial vabalt voolata, küll tuleb juurde õigel hetkel. Siiani on tulnud ka. Otse loomulikult võiks raha palju rohkem olla, alati võiks kõike rohkem olla. Aga heaks eluks on mul piisavalt. Vähemalt täna.