Hea sõbranna teeb mulle raha-koolitust. Mul on tunne, et pea kõikidel nõukaajast tulnutel või nõukaja vanemate järglastel on mingi alateadlik hirm või tõrge raha ees. Et raha ei tohiks kunagi olla liiga palju, muidu on halb. Palju raha tahta pole ka normaalne.
Koolitusel oli üks huvitav harjutus selle kohta, kuidas sa tunnetad raha reaalselt. Minu nö lagi tuli 10 tuh juures. Kui 10 000 EUR kaminasse visata, on reaalselt valus ja kahju, aga kui sinna visata paar milli, siis on suht ükskõik, sest sa nagunii ei kujuta sellist rahakogust ette. Uuesti kargas see pagana 10 000 mulle ootamatult ette, kui koolitusel räägiti taaskord miljonitest. Ma kuulan - miljonid - ja ise oma mõtetes parandan paralleelselt - kümned tuhanded. Nagu kust see tuleb?
Seda teavad ilmselt kõik, et küllus ei ole ainult käegakatsutav raha . See või ilmneda kümnel tuhandel :) (loe:miljonil) erineval moel. Kes meist ei tahaks lotovõitu, kingitusi, suuri soodustusi jne jne. Aga...
Kas sa lotopileti ostsid enne kui lotovõitu ootama hakkasid?
Mina tavaliselt ei osta aga ootan ikka. Kingitusi tahan ka ja väljategemisi kohtamistel. Aga kas ma järjekordse 29-aastase noormehe tähelepanu ja kohtamissoovi võtan vastu? Pigem mitte...
Kuidas ometi osata rohkem vastu võtta?
2 comments:
No mida hullu saab ikak sinuga juhtuda kui sa lihtsalt vastu võtad :) Mis see kõige hullem on siis? :P
See 10000 ilmselt sellest, et see on pigem reaalne ja käegekatsutav summa. Kust saab inimene miljoni või mitu? Ilma lotovõiduta? Aga 10K on täitsa reaalne summa, teoreetiliselt annab nii ise koguda kui (päranduseks) saada. Ja väärtus ka selline, et sellega juba üht-teist saaks ette võtta :)
Post a Comment