Kas teil on mõni selline sõbranna, kes nimetab teie Elu Armastust "suvaliseks aknaehitajaks, keda ei peaks püünele seadma..."?
Mis tunne teil tekiks, kui seda inimest, kellest sa hoolisid 10 aastat, nimetatakse põlglikult "aknaehitajaks" lihtsalt sellepärast, et ta ei ole peensusteni kursis pangalaenu võtmise ja hüpoteegi seadmise tingimustega? Nii nagu umbes 2/3 eestlastest pole sellega päris hästi kursis... Väidan seda julgelt oma 8-aastase pangajuristina notarisistumise kogemuse pealt.
Mu ekselukaaslasel oli palju vigu, umbes sama palju kui mul endalgi. Tal oli häid külgi ka ja kõige olulisem kogu asja juures oli see, et ma armastasin teda. Ta oli minu valik, minu - mitme magistriharidusega inimese valik. Ja see teeb haiget, kui minu valikut maha tehakse, sest see justkui annaks hinnangu ka mulle. Mina, kes ma valisin "aknaehitaja"...
Ma valisin lihtsalt inimese, kes mulle väga meeldis ja see, et ta ei ei tea niipalju õigussuhetest kui mina, ei kuulunud kindlasti ta halbade külgede hulka. Ühest küljest jah ma kahetsen sellele suhtele kulutatud aega, sest ma kaotasin rohkem kui sain. Riskides muutuda imalaks, jah, ma teeksin seda uuesti. Selles oli Suur Tunne minu jaoks, võibolla sellist ei tulegi enam.
Kritiseerida saab ka ilma üleolevuseta. Põhimõtteliselt aga ma ei soovitaks üldse kellelgi kritiseerida oma sõbranna meest. Sina ei pea temaga koos elama ja sõbranna ei kuula seda nagunii kui ta on silmini armunud.
3 comments:
Uuu, kui tuttav teema ja jutt, täpselt sama siin. Ma tean nii hästi, mida sa tunned. Ja teeksin ise samamoodi valesti ja uuesti, sest ma ka, armastan.
aga mul juba ammu kama, mida teised arvavad.
ei teeks enam seda viga, olin loll ja armastasin, minu kulul ainult elati ja sülitati pidevalt näkku aga ma armastasin.. kuni armastus läks metsa, kännu otsa kui aru sain, kui loll ma olin :D
Mõned korrad elus võib ju loll ka olla :)
Post a Comment