Teen oma murelikele ja traumeeritud lugejatele tänutäheks ühe ausa olustikukirjelduse oma praegusest elust :) Muidu ma ju ikka üritan läbi lillede kirjutada või mõned teemad üldse maha salata/vaikida...
Kõige tüütum teema, millest ma üldse kirjutada ei taha ja isegi rääkida ei taha, on ülekaal ja korralik stressikõht. Lapse suust kuuled sa karmi tõde - Emme, sa oled paks. Emmel on suur kõht. Ma küll riidlen, et nii pole ilus öelda. A no kellega ma riidlen :D Iseendale peaks otsa vaatama ju! Trennis üritan ikka käia, vahepeale jäi suurem paus, umbes pool aastat. Nüüd võtsin jälle käsile end. Aega ju on, kui olen töötu ja päevad vabad. Söögi osas olen vist stressisööja. Alkoholi pigem väldin.
Antidepressandid lõpetasin ära. Purk sai otsa ja ei viitsinud rohkem perearstilt retsepti küsima hakata. Praegu on igapäevases menüüs magneesium, tsink, d-vitamiin, B-vitamiini kompleks ja Ohhira probiootikumid. Pluss trenn ja saun. Kuigi olen kuri ja närviline, ei tunne siiski sellist lootusetut masendust ja väsimust.
Olen registreeritud töötu. Panin end esimesel Töötukassa külastusel kirja karjäärinõustamisele. Oleks huvitav näha, kas sellest on ka mingit kasu. Olen kuulnud nii- ja naasuguseid arvamusi. Ootan siiski positiivset elamust!
Minu eelmine töösuhe lõppeski pisut kummaliselt. Nüüd mu ekskolleegid helistavad ja küsivad ettevaatlikult "mis juhtus?" ja tunnevad muret mu pärast. Äkki ma siiski tegin tööl midagi õigesti ka, kui kolleegid on üllatunud ja hämmingus. Oli, mis oli - kogemus igal juhul. Olen õppinud tööasju mitte isiklikult võtma. Kuigi, mis seal salata, luuseri tunne on ikka natuke.
Minu elu Superkangelane....... vaat see teema on veel hullem kui suure kõhu teema :)
Käisin eelmisel aastal Timmerilt ja tema kaartidelt juures küsimas, kas mul on lootust kunagi ka normaalne kaaslane endale leida? Superkangelane oli välja kolinud ja oli üle aasta kodust eemal. Timmeri kaardid ütlesid, et ei mingit uut - vana tuleb tagasi, paremana kui enne. Tagasi tuli küll... Head on selles ainult nii palju, et pojal on tore. Ja noh, tööl käib ta ka. Miks ma nii elan, ei tea isegi ja ei oska teistelegi seletada. Seega parem ei räägigi midagi.
See õnnetu avarii aasta alguses, kui mina seisin ja mulle otsa sõideti - kaks ekspertiisi on leidnud, et mina liikusin. Korraldasime advokaadiga näitliku eksperimendi, mis peaks näitama, kuidas ma siiski seisin, jalg piduril!. Advokaadil süda rahul, et mul võib isegi õigus olla. Eks ole, finally. Järjekordne vastulause teele pandud, ootame otsust. Veel ei suuda raha pärast oma õiglustundega kompromissi teha, kuigi vaidlemise ja menetluskulud muudkui kasvavad.
Mis veel?
Hetkel ei muud põletavat. Kui siis ainult see, et peaksin oma suud rohkem kinni hoidma, eriti rahateemade koha pealt. Kipun välja ütlema, mida mõtlen ja see toob ainult tüli majja.
4 comments:
Hei,
Sinu blogi lugenud, kaasa elanud/mõelnud...ootamatult tööst ilma jäänud, töötukassa klient olnud pea 6 kuud, taas töö leidnud (see on keeruline ja käänuline teekond)... kui saan abiks olla - kirjuta!
Oooo,aitäh :)
Ma ei taha küll kuidagi ülbelt või ennasttäis kõlada aga ma ei muretse eriti töölesaamise pärast. Hetkel on mul normaalne rahatagavara ja siis on mul päris hea cv. Kusjuures hetkel on kodus nii mõnus olla, et kuidagi ei tahakski tööle minna :) Saab oma asju rahulikult toimetada, kella vaatamata hommikukohvi juua, suvalisel päevasel ajal trennis ja saunas käia, kaltsukates rahulikult shopata, chillida ja reisida.
Aga jätan su pakkumise meelde, kui asi jamaks hakkab kiskuma.
Ma olen ka mänginud mõttega, et mis võiks olla mu unistuste töökoht. Ja no täielik unistuste töökoht oleks see, kui saaksin erinevates spaades/hotellides käia ja pärast arvustusi kirjutada. Võtaks nt siit https://www.kingitus.ee/kingitused-kategoorias/spa-paketid-kahele-kingituseks listi ette ja muudkui käiks ja mõnuleks
Kui rahatagavara olemas siis on töötuelu päris mõnus. Saab väheke omas rütmis tiksuda ja kandideerida täpselt nendele kohtadele, kuhu päriselt ka tööle läheks. Töötukassa karjäärinõustamine mulle ka meeldis, tõi välja päris mitu mõttekohta. Kuigi sealt selgus, et mulle sobivaim amet ongi see, mida enne töötuelu tegin ning kuhu peale 10-kuist töötuelu taas maandusin. Aga meeldiv oli teada saada, et mõned tehtud valikud on kogemata sobilikuks osutunud :)
Post a Comment