24 July 2013

Tuustijutud

Oeh, kuidas ma ka praegu ihkan, et iga päev mu elust oleks justkui värske Cosmo ajakiri (vihje ↔e blogile :) ).  Aga ei ole. Kohe üldse ei ole. On rahu ja vaikus ja igavus ja beebi ja igapäevaselt mängiv TV ja jalutuskäigud ja poeskäigud ja teksad/T-särgid/dressipüksid ja ühesugused õhtud ja hommikud ja lõunad.

Ja-jaa, nii peabki olema. Tean, tean. Aint veits hallitama ajab see elu. Täna just vaatasin beebivõimlemises üht uustulnukat - ema beebiga, kaunis naine, kontsadel, sätitud, 5 pluss välimusega ühesõnaga. Ja mina - vana, tüse tuust...

 Ükspäev juhtusin telekast nägema mingit vene saadet, kus oma pereelust rääkisid jalgpallur Yuri Zhirkov ja tema (loomulikult!) modellist naine.












Neil oli kaks imetoredat last ja naine oli mõlema rasedusega ligi 30 kilo juurde võtnud ja siis selle puhta tahtejõuga maha võtnud ja nägi välja taas nagu nooruke modell. Sest ega ta ei saa ju oma kuulsa mehe kõrval mingi kogukas rull olla. Ja siis mees kinkis talle veel uhke sõrmuse tekstiga "spasibo za detei". Mina näiteks ei saanud poja sünni puhul kingiks mitte kui midagi. Ja noh, pole ime kah. Mul hakkas Superkangelasest kohe kahju, et tema peab siukese paksu tuustiga koos elama....

Ja nüüd ma hakkan vaikselt taipama ka, miks need USA pereemad kohati nii käestlastud ja paksud on. Sest nii on 100 miljon korda lihtsam. Mida imet sa ikka end sätid, kui su laps kogu hingest röögib ja iga minut on arvel, sest sa oled niigi juba kolm tundi hiljaks jäänud. 

Teine äärmus on muidugi need emad, kelle elus beebitulekuga justkui midagi ei muutunudki. Ohh, ma kohe ei kannata neid. Need on ilmselt needsamad naised, kes rasedana näevad välja nagu oleks pisikese palli alla neelanud ja tunnevad end imeilusatena ja jäävad ka kõikidel piltidel imekaunid ja hiljem riputavad need imetabased kõhupildid magamistoa seinale.Ja siis on neil kõige nunnum beebi ja kui nad perepilte teevad siis mina tahaks neid pilte nähes lihtsalt kadedusest nutta ja röökida. 

Mulle kingiti ka katsikuteks fotosessioon oma perega aga ma pole siiamaani tundnud, et tahaks seda teha. Tüse tuust... Ma ei taha neid pilte hiljem näha.


5 comments:

Triin said...

Mulle meeldib su Blondiblogi :)

LegaalneBlond said...

ohh, kas tõesti ? :)

Anonymous said...

Minule ka meeldib! :) Aga-ega sul mingit deprekat või sünnitusjärgset masendust kallal pole? :(

LegaalneBlond said...

Ma isegi arvan, et on küll vana hea depressioon kallal. Ravi jäi beebi tuleku uudise tõttu pooleli...

mama de montagne said...

Minule väga meeldib su blogi :) Ja muidugi, kuna mina kannan pidevalt fotokat kaasas, siis võib mu blogist jääda ka äärmiselt cosmo-ajakirja mulje küll! Ilusaid pilte on ilus vaadata vahel :)
Samas on mu elu pigem värviline kui ilus. Selline, et on musta ja halli ja porikarva päevi ka ja siis sekka neid cosmo-roosasid :):):)
Pealegi. Sa pole mingi rull. Sa oled EMA. Ja see on kõige ilusam asi elus!