Su päevik, sinu hinge peegel,
nii unustatult klaveril!
Need read on tüdrukult, kes uje,
haiglane, nii õrn, tihti elevil.
Ta hingeelu. Veidi lugesin.
Ei räägi teistele. See poleks neile ime -
ei oska nemad seda võtta imena,
et täis see vihik on vaid minu nime.
Sa hõljud pilvis, aina unistad.
Aknast langeb päevikule päikseruut.
Sa oma unistused jätsid klaverile,
nad sinna unustasid, armsake, mu pruut!
Evaristo Carriega
No comments:
Post a Comment