Jenkkivoodi on keset tuba ja selles magamine on puhas nauding. Enne magamaminekut ütlen Superkangelasele "tsaupakaa ja kohtume hommikul!" Ruumi on just parasjagu piisavalt, et ei pea kokku puutuma kui just ei taha.
Ainult et tegematajäänud ja kiirel tööajal edasilükatud asjade nimekiri on niiiiiii pikk, et mingit hommikust põõnutamist küll eriti ei ole. Raske on see koduperenaise elu :) Kui oled kontoris päevad läbi tööl siis lihtsalt toimetad hädapärased asjad kiiresti ära ja ei kuluta aega ei shoppamisele ega elukvaliteedi parandamisele. Kui midagi just ribadeks katki pole või küljest ära ei kuku siis käib küll. Ja pikki jutte pole ka vaja sõpradega ajada. Töö-köök-voodi.
Aga kui on aega :) No siis ei jõua ühe päevaga ühte asja ka ära osta. Vaja ju imetleda kaupa mitmes poes, kaaluda ostu, vahepeal kohvitada ja juuksuris käia. Ja ongi juba õhtu käes. Nagu selles reklaamis, kus Kadri Adamson mehele niimoodi saiu küpsetas, et ei teadnudki millal see juhtus :) Ühesõnaga päevadepikkune chill.
Aga selleks,et ajutegevus päris ei seiskuks, hankisin endale väikese kirjutamisetöö. Päris huvitav on.
09 November 2012
29 October 2012
Päevad väsitavad mind
Plaane on rohkem kui teha suudan. Hommikul olen puhanud ja värske - siis on jaksu mõelda. Aga tuhin läheb umbes paari tunniga mööda ja siis on päeva lõpuni üks enese vedamine ja ohkimine ja isegi pikaliheitmine ei too loodetud kergendust. Paha ja raske ja oioioi. Ühesõnaga. Õnneks see läheb muidugi üle.
Lauri Nebel ütles laupäevases LP-s, et kui koos on abieluvoodi muretsetud siis ei tohi lahku minna :) Meest sõnast. Ma avastasin nimelt, et kodus olemasoleva voodi laius on 140 cm! Kahe inimese puhul on see 2x70 cm !! Võrdluseks, et minu ümbermõõt on hetkel juba kaugelt üle meetri... Aga jah, voodi ostmise ajal olin noor ja ullike (ja palju saledam ka). Ostsin voodi aint iseendale ja olin kindel, et kui kunagi tuleb minu ellu uus mees siis ma lihtsalt kolin tolle juurde elama, kuna ta on rikas ja ilus ja tal on kõik olemas. Päris nii ei läinud aga see eest on pool uue voodirahast Superkangelasel makstud. Nüüd jääb üle veel paar nädalat oodata ja siis ülejäänud raha ära maksta ja siis ongi paradiis käes! 180 cm hiiglasuur ja uhke, udupeente ökomadratsidega jenkkivoodi! See on täitsa nagu jõulud juba. Õues jõulud, kodus jõulud. Ja siis ma enam oma voodist üles ei tõusegi. Sest kohe-kohe lõpetan ka töölkämise ja võtan puhkuse välja. Ja siis ma lihtsalt leban ja kosun ja õitsen :)
Lauri Nebel ütles laupäevases LP-s, et kui koos on abieluvoodi muretsetud siis ei tohi lahku minna :) Meest sõnast. Ma avastasin nimelt, et kodus olemasoleva voodi laius on 140 cm! Kahe inimese puhul on see 2x70 cm !! Võrdluseks, et minu ümbermõõt on hetkel juba kaugelt üle meetri... Aga jah, voodi ostmise ajal olin noor ja ullike (ja palju saledam ka). Ostsin voodi aint iseendale ja olin kindel, et kui kunagi tuleb minu ellu uus mees siis ma lihtsalt kolin tolle juurde elama, kuna ta on rikas ja ilus ja tal on kõik olemas. Päris nii ei läinud aga see eest on pool uue voodirahast Superkangelasel makstud. Nüüd jääb üle veel paar nädalat oodata ja siis ülejäänud raha ära maksta ja siis ongi paradiis käes! 180 cm hiiglasuur ja uhke, udupeente ökomadratsidega jenkkivoodi! See on täitsa nagu jõulud juba. Õues jõulud, kodus jõulud. Ja siis ma enam oma voodist üles ei tõusegi. Sest kohe-kohe lõpetan ka töölkämise ja võtan puhkuse välja. Ja siis ma lihtsalt leban ja kosun ja õitsen :)
03 October 2012
Christina Aguilera: "Olen paks plika. Leppige sellega!"
Võtab natuke aega, et harjuda sellega, et mu keha ei kuulu päris mulle. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Superkangelase padjal olid hommikul mingid plekid. Küsisin pahaselt patja kõrgel õhus hoides, et "mis plekid need siin on!?!" Vastus ajab mind siiamaani naerma.
"Ma sõin õhtul šokolaadi. Ilmselt mul siis tuli öösel suust natuke šokolaadi padjale."
Ta on mul ikka nii nunnu. Ja tal voolab öösiti suust puhast šokolaadi. :)
Superkangelase padjal olid hommikul mingid plekid. Küsisin pahaselt patja kõrgel õhus hoides, et "mis plekid need siin on!?!" Vastus ajab mind siiamaani naerma.
"Ma sõin õhtul šokolaadi. Ilmselt mul siis tuli öösel suust natuke šokolaadi padjale."
Ta on mul ikka nii nunnu. Ja tal voolab öösiti suust puhast šokolaadi. :)
17 September 2012
Ma vist peaksin südamerahu mõttes vähem internetti ja ajalehti lugema :)
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kati-toots-ullatas-jaan-tootsi-55-sunnipaeval-romantilise-liuglemisega.d?id=64977062
Liuelda oma mehe juubelil teise mehega tema nina all? Ma nagu ei näe selles midagi toredat. Et oma mees seisab nagu töll, käed külgedel ja vahib, kuidas tema naine ilusa noore mehega tantsu kepsutab?
Heh, ma kahtlustan, et iga vähegi isane mees hoiab sellises situatsioonis pealtnäha viisakalt aga löögivalmis rusikat taskus. Rohkem isased ilmselt võtavad selle taskust välja. Juhul muidugi, kui nad oma naist armastavad.
Lugu sellest, kuidas kaksikuid mõnitati aga tegelikult ikkagi ei mõnitatud.
Ajendatud Eesti päevalehe artiklist: http://www.epl.ee/news/eesti/kaitsevagi-reamehi-alandavat-hauakaevamist-ei-toimunud.d?id=64969484
Vahel ajavad need haiged, riiklikud, bürokraatlikud, inimesevastased süsteemid ikka juhtme nii kokku, et tahaks kõva häälega karjuda: "Inimesed, tulge mõistusele!" Õigemini mitte inimesed, vaid ametnikud, tulge mõistusele. Sest, kuidas saab terve mõistuse pärane olla olukord, kus kaksikud süüdistavad ohvitsere ajateenistuse ajal mõnitamises ja alandamises aga Kaitsevägi teatab, et "ohvitseride teguviisis inimväärikuse alandamist ei nähtud."
Mismõttes ei nähtud? Kaks inimest ju nägid ja tundsid? Tundsid reaalselt alandamist ja mõnitamist. Mismoodi saab keegi ametnik otsustada, et ei tegelikult nad ei saanud seda tunda.
Mõistan muidugi, et ajalehtedes kajastatu ei ole kunagi 100%-liselt puhas tõde. Ja et näiteks needsamad kaksikud võisid tegelikkuses olla ilgelt tüütud ja allumatud tegelased, keda peeti vajalikuks korrale kutsuda. See selleks. Samas ma aga ei näe, et kaksikutele oleks selle juurdluse käigus midagi süüks pandud. Või et nad oleksid olnud teenistuse käigus mitmeid märkusi saanud korrarikkujad.
Ainus asi, mida kaksikutele ette heidetakse on see, et nad ei tulnud andma täiendavaid ütlusi. Õige kah, mida siin enam rääkida on. Kõik sai esimese korraga öeldud.
Vahel ajavad need haiged, riiklikud, bürokraatlikud, inimesevastased süsteemid ikka juhtme nii kokku, et tahaks kõva häälega karjuda: "Inimesed, tulge mõistusele!" Õigemini mitte inimesed, vaid ametnikud, tulge mõistusele. Sest, kuidas saab terve mõistuse pärane olla olukord, kus kaksikud süüdistavad ohvitsere ajateenistuse ajal mõnitamises ja alandamises aga Kaitsevägi teatab, et "ohvitseride teguviisis inimväärikuse alandamist ei nähtud."
Mismõttes ei nähtud? Kaks inimest ju nägid ja tundsid? Tundsid reaalselt alandamist ja mõnitamist. Mismoodi saab keegi ametnik otsustada, et ei tegelikult nad ei saanud seda tunda.
Mõistan muidugi, et ajalehtedes kajastatu ei ole kunagi 100%-liselt puhas tõde. Ja et näiteks needsamad kaksikud võisid tegelikkuses olla ilgelt tüütud ja allumatud tegelased, keda peeti vajalikuks korrale kutsuda. See selleks. Samas ma aga ei näe, et kaksikutele oleks selle juurdluse käigus midagi süüks pandud. Või et nad oleksid olnud teenistuse käigus mitmeid märkusi saanud korrarikkujad.
Ainus asi, mida kaksikutele ette heidetakse on see, et nad ei tulnud andma täiendavaid ütlusi. Õige kah, mida siin enam rääkida on. Kõik sai esimese korraga öeldud.
03 September 2012
Väisasin nimelt Pärnu linna äsjaavatud peenemaid vinoteeke. Reklaami ei tee aga üks koht oli hubasem kui teine. Ilmselt sellepärast, et proua omanik on tuttav :) Kuna koha peal jooke väga manustada ei saanud siis kahmasin igaks juhuks pudeli kvaliteetset Itaalia ökoveini ka kaasa. Sõnad loeti peale, et joo kuidas tahad aga ära sa jumala pärast seda hinnalist veini toidutegemisel kasuta!
28 August 2012
Hiline sünnipäevakink
Ma olen juba eas, kus kõik sünnipäevakingitused ei pea olema varahommikul ärgates voodi ette ritta laotud. Mõne kingituse võib kätte saada varem ja mõne hiljem. Mulle sobib. Sedakorda saabus üks kingitus keset kaunist augustit ja sisaldas ennast chillout- paketti Viimsi SPAs. Ärge seda paketti kodulehelt otsige :)
Kuna ma olen siin kirjutanud enam-vähem kõikidest spadest, kus ma käinud olen siis mõtlesin, et talletan selle kogemuse siis ka blogisse. Kuna samas aga oli tegemist kingitusega siis palun kinkijal Viimsi SPA plusse ja miinuseid mitte isiklikult võtta! Eksju :)
Ausalt öeldes ööbisin ma esimest korda nii lähedal kodule. Kogu aeg oli siuke tunne, et kui midagi maha jäi siis käin sipsti kodus ära. Ja koduigatsuse tunne oli ka palju kõvem. Aga võibolla tuli see ka sellest, et Superkangelane ei olnud minuga koos ja ma olen harjunud siiski koos temaga spamõnusid nautima.
Hotell ise on küll renoveeritud aga hall ja igav. Silmailu ei mingit, ainult pikad vaibatolmused koridorid. Väga kohmakas check-in. Ülipüüdlik tütarlaps andis meile kahe toa kaardid, millest ühed ei teinud piuksugi, rääkimata ukse avamisest. Sõbranna pere oli tellinud titevoodi. Üllatus tabas mind aga oma toas, kuhu oli ka näsitud välimusega titevoodi pandud? Küsisin, et miks? ja sain vastuseks, et nad ei teadnud kuhu tuppa voodi panna ja panid seega mõlemasse. Nagu misasja? Mis loogika see oli? Mõlemad toad olid absoluutselt identsed. Pane kumba tahad? Teine üllatus saabus voodile asetatud hommikumantleid uurides. Mu pikajalgsele tütrekesele oli 12-aastase jupatsi mantel pandud ja minul suurus 3XL. Ma olen praegu kogukam küll aga sellesse mantlisse ma kadusin ära :) Nagu jälle, mis loogika?
Kuna kõht oli juba lõnaajaks tühjaks läinud aga samas tahtsime kohe veekeskusse minna siis tegime kompromissiks väikese lõuna 1. korrusel olevas Sushitime`s. No nii suuri sushisid nägin mina küll esimest korda :) Samas maitse oli täitsa hea ja kõhu sai mõnusalt täis.
Nii kui astusime sisse sauna- ja veekeskusse, tekkis mul kohutav igatsus Grand Rose Spa järgi. Kõik oli nagu samasugune aga veidi väiksem ja läbimõtlematum. Lisaks tohutu hulk rahvast. Mis viis mind omakorda mõttele, et linnarahva lubamine nii väiksesse spaasse peaks olema kas piiratud või üldse mitte lubatud. Kui Grand Roses käib ka linnarahvast, on spa siiski mõnusalt tühi ja lõõgastumisruumi jätkub piisavalt kõigile. Kui veel hommikul spad külastada siis saab lausa uhket üksindust nautida. Ja vot seda tunnet pean mina tõeliseks puhkuseks. Aga praegu kubises bassein peredest, saunad olid ülerahvastatud ja lõõgastava meeleolu asemel valitsesid kilkamine ja sagimine. Muidugimõista ei istunud ma virila näoga basseini äärel vaid proovisin järgi kõik alla 50 kraadised saunad, basseinikesed ja suure ujumisbasseini. Saunadest olid tavapärases headuses aurusaun, mille uks kahjuks oli tiba rääbakas ja ei hoidnud korralikult kinni. Tõsiselt ilusad olid kadakasaun ja soolakivisaun. Nendest esimesel oli sein täis kadakapuu seibe ja teise sauna sein oli loetud oranzhidest läbikumavatest soolakividest. Teate küll neid soolalampe ju. Tahan oma koju sellist sauna!
Kohaliku restorani "tanssiilta" ei tulnud kõne alla, mistõttu õhtusöök tuli leida majast väljapool. Käisime Paadis ja saime söögi kõrvale nautida vabaõhumuuseumis toimuvat Muinastulede ööd. Olin selle ürituse täitsa ära unustanud.
Hommikusöök oli täitsa okei. Välja arvatud pannkookide puudumine, mida ma tegin õhtul kodus ise lapsele. Ta kohe täitsa unistas, et võiksid olla pannkoogid hommikusöögil. Miks ka mitte? Pühapäeva hommikul. Võiks ju tõesti? Aga muus osas kõike jätkus, ruumi oli, omletti ja viinereid anti :) Mina olin rahul. Hommikusöögi järel tegime veel ühe hommikuujumise ja -saunad. Rahvast oli endiselt liiga palju. Seejärel asjad kokku ja koduteele.
Kodusõit võttis aega umbes 20 minutit...
Kuna ma olen siin kirjutanud enam-vähem kõikidest spadest, kus ma käinud olen siis mõtlesin, et talletan selle kogemuse siis ka blogisse. Kuna samas aga oli tegemist kingitusega siis palun kinkijal Viimsi SPA plusse ja miinuseid mitte isiklikult võtta! Eksju :)
Ausalt öeldes ööbisin ma esimest korda nii lähedal kodule. Kogu aeg oli siuke tunne, et kui midagi maha jäi siis käin sipsti kodus ära. Ja koduigatsuse tunne oli ka palju kõvem. Aga võibolla tuli see ka sellest, et Superkangelane ei olnud minuga koos ja ma olen harjunud siiski koos temaga spamõnusid nautima.
Hotell ise on küll renoveeritud aga hall ja igav. Silmailu ei mingit, ainult pikad vaibatolmused koridorid. Väga kohmakas check-in. Ülipüüdlik tütarlaps andis meile kahe toa kaardid, millest ühed ei teinud piuksugi, rääkimata ukse avamisest. Sõbranna pere oli tellinud titevoodi. Üllatus tabas mind aga oma toas, kuhu oli ka näsitud välimusega titevoodi pandud? Küsisin, et miks? ja sain vastuseks, et nad ei teadnud kuhu tuppa voodi panna ja panid seega mõlemasse. Nagu misasja? Mis loogika see oli? Mõlemad toad olid absoluutselt identsed. Pane kumba tahad? Teine üllatus saabus voodile asetatud hommikumantleid uurides. Mu pikajalgsele tütrekesele oli 12-aastase jupatsi mantel pandud ja minul suurus 3XL. Ma olen praegu kogukam küll aga sellesse mantlisse ma kadusin ära :) Nagu jälle, mis loogika?
Kuna kõht oli juba lõnaajaks tühjaks läinud aga samas tahtsime kohe veekeskusse minna siis tegime kompromissiks väikese lõuna 1. korrusel olevas Sushitime`s. No nii suuri sushisid nägin mina küll esimest korda :) Samas maitse oli täitsa hea ja kõhu sai mõnusalt täis.
Nii kui astusime sisse sauna- ja veekeskusse, tekkis mul kohutav igatsus Grand Rose Spa järgi. Kõik oli nagu samasugune aga veidi väiksem ja läbimõtlematum. Lisaks tohutu hulk rahvast. Mis viis mind omakorda mõttele, et linnarahva lubamine nii väiksesse spaasse peaks olema kas piiratud või üldse mitte lubatud. Kui Grand Roses käib ka linnarahvast, on spa siiski mõnusalt tühi ja lõõgastumisruumi jätkub piisavalt kõigile. Kui veel hommikul spad külastada siis saab lausa uhket üksindust nautida. Ja vot seda tunnet pean mina tõeliseks puhkuseks. Aga praegu kubises bassein peredest, saunad olid ülerahvastatud ja lõõgastava meeleolu asemel valitsesid kilkamine ja sagimine. Muidugimõista ei istunud ma virila näoga basseini äärel vaid proovisin järgi kõik alla 50 kraadised saunad, basseinikesed ja suure ujumisbasseini. Saunadest olid tavapärases headuses aurusaun, mille uks kahjuks oli tiba rääbakas ja ei hoidnud korralikult kinni. Tõsiselt ilusad olid kadakasaun ja soolakivisaun. Nendest esimesel oli sein täis kadakapuu seibe ja teise sauna sein oli loetud oranzhidest läbikumavatest soolakividest. Teate küll neid soolalampe ju. Tahan oma koju sellist sauna!
Kohaliku restorani "tanssiilta" ei tulnud kõne alla, mistõttu õhtusöök tuli leida majast väljapool. Käisime Paadis ja saime söögi kõrvale nautida vabaõhumuuseumis toimuvat Muinastulede ööd. Olin selle ürituse täitsa ära unustanud.
Hommikusöök oli täitsa okei. Välja arvatud pannkookide puudumine, mida ma tegin õhtul kodus ise lapsele. Ta kohe täitsa unistas, et võiksid olla pannkoogid hommikusöögil. Miks ka mitte? Pühapäeva hommikul. Võiks ju tõesti? Aga muus osas kõike jätkus, ruumi oli, omletti ja viinereid anti :) Mina olin rahul. Hommikusöögi järel tegime veel ühe hommikuujumise ja -saunad. Rahvast oli endiselt liiga palju. Seejärel asjad kokku ja koduteele.
Kodusõit võttis aega umbes 20 minutit...
Subscribe to:
Posts (Atom)