Alates homsest hakkab uus elu. Laps läheb kooli. Võrreldes varasema koolikogemusega aastaid tagasi on praegu nii palju asju teistmoodi, et ma tunnen ennast täiesti rongist maha jäänud pensionärina. Ma ei jaga midagi tänapäeva tehnilistest vidinatest, moeriietest, mängudest, ühesõnaga mitte millestki ei jaga midagi.
Tellisin lapsele Canyoni nutikella. Et ta saaks kella vaadata ja minu jaoks oli oluline võimalus kellakaameraga ise äpi kaudu pilte teha. Kui ma nüüd selle kellaostuga mööda panin siis olen päris õnnetu.
Mida lapsele koolis selga panna. Jumal seda teab!! Mis on popp. Teksad ja pusa poisile? Mis pusa. Kas H&M ja Pepco on aktepteeritavad poed, kust kraami osta või ei. Kas kõik peab Nike olema? Ranitsa valikul usaldasin Perekooli - Jack Wolfskin ranits. Mis soeng poisil peaks olema? Lihtsalt ok lõikus või parem oleks kohe alustada trendilõikustega. Noh, nii et seitel lõigatakse kenasti eraldi sisse.
Koolilauda pole suutnud ka veel välja valida. Teistel tublidel emadel juba ammu lapse tuba ümber tõstetud ja koolilaud paigas. Mina lugesin kuskilt, et kohe alguses peab nagunii koos lapsega õppima ja selleks on suur köögilaud hea küll. Mõtlesin, et vaatan aja jooksul. Äkki tuleb ka soodukaid, sest raha pole siin väga raisata.
Kuna koolide töökorralduse osas igasugune info puudub, siis ei tea ma ka milleks valmistuda. Mida poest ette osta ja mida mitte. Seega ma pole ka midagi veel hetkel ostnud. Kuidagi kõhe tunne on, aga samas oleks tobe minna osta kotitäis asju, mida vaja ei lähe.
Teie siin naerate aga mul on paanika :)