11 February 2014

Kevad Leningradis

Viimati kui ma seal linnas käisin, kandis ta veel nime Leningrad :)

Igastahes käisime kiire tiiru Peterburis Superkangelase jõulukingitust realiseerimas. Kingituseks olid piletid Armin van Buureni tuurile "Armin only - Intense".  Ülejäänud kulutused tegime ühiselt ja jumal tänatud, sest Vene viisade maksumus oleks mul muidu rahakoti puhta tühjaks tõmmanud.

Reis algas kell 8 hommikul Lux Expressiga. Superbuss ma ütlen. Mugavad istmed, telekad iga tooli seljatoe taga, võimalus tasuta võtta kohvi-teed-šokolaadi. Tänu kampaaniale saime bussipiletid mingi 40% odavamalt ja kuigi me oleksime tahtnud rongiga minna, siis rongipiletite maksumus oleks tulnud u. 100 eurot kallim kui bussiga, ei tundunud väga ahvatlev. 6 tunni pärast olimegi juba vihmases Peterburis ja tänu Supekangelase arvukatele välislähetustele tundis ta linna ja metrooliine nagu vana mees ja minu mure oli ainult tema kannul püsida.

Metroorongid olid nostalgiliselt vanaaegsed ja tegid kohutavat müra. Ja metrooeskalaatorite juures valvasid spetsiaalses putkas punase pilotkaga mammid. Vaatamata rongide närusele välimusele, kasutas metrood väga palju rahvast. Moekad daamid istusid kasukates ja Gucci kotikestega, jalg üle põlve. Jalas otse loomulikult kõrge kontsaga saapad, millega mina käiksin ainult uksest viis sammu autoni. Soliidsed, hästilõhnavad ärimehed nahast portfellidega, noored hipsterid kõikvõimalike tehnikavidinatega ja siis otse loomulikult angoorarätikutega ja kilekottidega pensionärmemmed. Mina vahtisin täiesti ebaviisakalt suu ammuli kõiki inimesi. Põnev oli.

"Tänu" booking.com-i ja Nordea krediitkaardi uskumatult mõttetutele reeglitele ei olnud meil broneeritud hotelli. Õigemini oli aga see annulleeriti. Käisime siiski igaks juhuks sealt hotellist läbi ja saime pakkumise ööbida 5-kohalises ühistoas. Ei, tänan. Küsimise peale juhatati meid paarsada meetrit edasi järgmise hotellini, mis osutus täielikuks lotovõiduks! Olin juba arvestanud algsest palju suurema kuluga hotellitoale aga meil õnnestus 40 euro eest saada täiesti viisakas, puhas, soe ja mugav (Venemaal need ei ole iseenesestmõistetavad tingimused)  hotellituba hotellis U Fontana koos hommikusöögiga. Mis pealekauba asus kontserdipaigale palju lähemal. Viskasime seejärel asjad tuppa ja läksime lähikonda söögikohta otsima. Jalad hakkasid vaikselt juba tunda andma...

Leidsime väga laheda usbeki-kazbeki söögikoha, mis oli puupüsti rahvast täis ja esimene küsimus oli kohe, et kas meil reserveering on. On, on :D  Aga kaks inimest mahtus siiski kenasti ilma reserveeringuta pisikesse lauda. Mõnus melu valitses selles restoranis, ülevalt korruselt kostus muudkui mingeid pidulikke tooste. Söök oli ka täitsa hea. Tahtsin proovida ka kohalikku napsu, erinevad suured pudelid olid baarileti peal. Ainult, et Superkangelasel õnnestus tellida neist kõige jubedam - mädarõikanaps, mis maitseski nagu oleks üritanud juua mädarõigast. Päris õudne. Kusjuures Supekangelane ise mädarõigast üldse suu sisse ei võtagi. Ma isegi ei tea, miks ta arvas, et "hren" ei ole mädarõigas. :) Isegi mina tean seda.

Kontsert algas kell 22.00. Ja oli lihtsalt võimas. Noh, Armin ei saagi ju paha olla :) Megalahe oli veel see, et saalis ei müüdud alkoholi, ainult vett ja energiajooki. Superkangelasel muidugi silmad särasid juba alates hotellitoas kontserdile sättimisest saadik. Tee peal oli tal vaja kõike minu jõulukingitusega pildistada, sealhulgas poseerida 200 rubla eest väikese ahviga. Siis panime veel viimase raha, 2000 rubla ka käiku, et osta talle leti alt Armini autogrammiga T-särk.

Peo pidulik osa lõppes kell 5 hommikul ja siis hakkas Armin van Buuren keset saali vinüülide pealt afterpartyks diskot tegema. Kuigi see kõlas hästi ja kole kahju oli lahkuda siis selleks hetkeks olin ma füüsiliselt juba nii otsas, et enam lihtsalt ei jõudnud püsti olla ega ka kuulata.

Astusime need paar sammu läbi Park Pobedõ hotellini ja saime oma kõvad neli tundi magada. Äratus oli väga valus. See tohutu surmaväsimus kogu kehas. Vanaks olen jäänud, mis muud. Talongidega sai all kohvikus hommikusööki. Ja kuigi Superkangelane hoiatas mind ette, et ma valmistuks elu õudsaimaks elamuseks, polnud söögil siiski suurt häda. Jah, kohv oli lahustuv, herkulopuder oli liiga vedel, ülimagus ja üle ujutatud võiga. Aga juustuvõileib oli hea ja pannkoogid kondenspiimaga samuti. Lisaks anti veel tops kirsijogurtit. Mina sain küll kõhu mõnusasti täis.

Kuna tagasisõidubuss väljus kell 2 siis ega rohkem polnudki aega, kui kiire dušš ja check-out hotellist, et minna natuke toidupoodidesse tavaari ostma. Kusjuures eraldi kiitust väärib vannituba, mis oli küll teise toaga ühine aga teise tuppa polnud kedagi majutatud. Seega saime üksi laiutada. Vannitoas oli suur, puhtusest särav vann. Kõik on kindlasti märganud,  et ma olen veidi puhtusefriik. Igastahes pakkus duši all käimine mulle just selle vajaliku kuuma turgutuse ja värskenduse, et suuta jälle linna peale seiklema minna. Kahjuks ei jõudnud me ajapuuduse tõttu Nevski prospektile jalutama. Aga teine kord siis. Käisime hoopis paaris toidupoes ja ostsime põnevamaid produkte - barankasid, kondenspiima, kohukesi, viina, õlut jne. Ja kui me seal niimoodi suurel tänaval toidupoest toidupoodi jalutasime tundsin ma mõnusat kevadelõhna...

Seejärel tuttavasse metroosse ja Lux Expressi peale. Seekord oli buss viimase kohani välja müüdud. Kui tulles saime kumbki kahe tooli peal laiutada siis nüüd istusime koos. Õhtul kell 7 olime juba oma kodus ja kuigi kõik käis nii kiiresti, oli tunne nagu oleksime mitu-mitu päeva ära olnud. Lapseke oli kenasti vanavanemate hoole all ja pean uuesti ikka kordama, et ämm ja äi on mul ikka kuldsed.


1 comment:

Katariina said...

uhh, kui lahe reisikirjeldus! Tekitas isu!