Oh, ma vaatasin põnevusega täna TV3-st "Kaalul on rohkem kui elu". Hea on ju teiste vigu vaadata ja ise sellest õppida. Kuigi ma olen söögi osas täitsa ree peal siis treeningute asi ei toimi mul üldse. Paha siga, mitu viga öeldakse selle peale.
Aga mul on alati hirmus kahju, kui näidatakse saateosalist, kes ei viitsi/ei taha/ ei jõua ennast kätte võtta ja saade läheb seetõttu täiega lörri. Kelleltki võeti ju võimalus ära, kes ehk oleks kaalulangetusega paremini hakkama saanud? Mida ma vaatan tund aega saadet kellegi vingumisest ja viitsimatusest ja lõpupildil on ainult kaunis meik ja uued riided ja tibatilluke pekikaotus.
Ja ometi on sulle antud selline seksapiilne treener nagu Erik Orgu, toitumiskavad ja tasuta trennivõimalused? Mida sa hing veel tahad? Tee ja tunne rõõmu! Noh minu jaoks võiks selles komplektis olla veel tasuta lapsehoidja :) Ja treener peaks minuga iga treeningu koos olema. Innustuse mõttes. Et oleks, mida vaadata.
Aga seni pusin üksi. Korra näitas kaal 70,5 kg. Aga enne ma ei hõiska, kui 70-st on alla saadud.
2 comments:
Minu arvates peaksid nad seal saates tihedamini kohtuma treeneriga. Kui inimene on enda keha ikka nii käest ära lasknud (mis iganes põjustel), siis ei ole tõesti ikka nii lihtne seda motivatsiooni hoida. Ükskõik kui motiveeritud ja innustatud too sama noor naine algselt ka ei olnud. Kolm kuud järjest ise trenni teha, ükskõik kui head võimalused ka olemas on, ei ole trennikaugele inimesele ikka lihtne. Teine võimalus on muidugi, et lihtsalt ei tahtnud ikkagi piisavalt seda kaalukaotust. Iga inimene jõuab sinna punkti iseajal ja kui see on lõpuks õige aeg, küll siis ka kaal läheb.
Edu sulle igatahes :)
Kui on tahtejõudu, saab ikka küll... kaalusin 85kilo, tellisin netiteel toitumiskava, hiljem ka treening juhises ja võtsin kuue kuuga 25kilo alla, kordagi treenerit nägemata. Söögist täiesti piisab, et kaal alla saada. Kõik on tahtmises kinni.
Post a Comment