Imelik, et suvistest päikeseloojangutest ei saa isu kunagi täis. Võin neid vahtida aastate kaupa ja ikka on ühtemoodi "näe-vaata-ometi-kui-ilus!!" elamus. Pluss veel soe liiv, väike D-light, erkoranzh rannapall ja mahlast tilkuvad nektariinid.
Küsisin lapselt, et kas tahad tantsupidu vaatama minna? Ta küsis: "Misasi see on?". Selge. Minek. (Ja mul oli ausõna veidi piinlik sellise kehva kasvatuse pärast). Pärast küll selgus, et ta lihtsalt ei taibanud kohe, mida ma mõtlesin. Aga siiski. Et tulevikus selliseid vastuseid vältida, sättisime end laupäeva õhtul Lauluväljakule. Seda meeleolu on seal ikka nii raske kirjeldada, saan vaid öelda, et mul jooksid pidevalt külmavärinad üle keha (mitte külmast) ja selle laste karu kalli-kalli tantsu ajal ma nutsin oma suurte päikeseprillide varjus. Praegu seda kirjutadeski nöörib vaikselt kõri. Peo lõppedes tulime läbi Kadrioru pargi tagasi ja arutasime üle pika aja paljusid toredaid maailma asju.
Kell oli juba suht hilja aga allkorruse naabrite rõdul käis pidu ja elav arutelu, mis kostis sõna-sõnalt meie lahtisest aknast sisse. Akent kinni panna ka ei saanud, toas oli niigi 27 kraadi. Tegelt oli veidi kummaline kuulata, kuidas noored sumedal suveööl kell pool 1 räägivad kaine häälega euriborist, eluasemelaenudest, elukindlustusest ja abielu kasulikkusest kinnisvara soetamise ajal. Nagu enne õhtul läbi Kadrioru pargi tulles kõndis meie taga kolmik, kes suht kõva häälega rääkisid tähtsast tööst ja kooliasjadest. Ma jäin seisma ja lasin nad endast mööda. Ma tahan oma suve ja puhkust nautida, ma ei taha praegu kuulda ühtegi tähtsat või asjalikku teemat. Millal siis veel kui mitte praegu - kui ööd on soojad ja öös on asju :)
Kuigi paar päeva tagasi pidasime omagi rõdul öist piknikku külmade karastusjookide ja kuumade juustuvõileibadega. Loodan, et meie loba ja vaikne itsitamine ei seganud kedagi.
Nautige suve. Ja ärge ajage tähtsaid jutte :)
3 comments:
Meil oli eile sama programm ja trajektoor :). Ma olen ise küll tantsupeol tantsinud, aga mitte käinud seda vaatamas ning see oli imeilus. Seda enam, et leidis aset lauluväljakul (kuigi tantsijatele see endile ei meeldinud, oli kuulda). Ja nii ilusad lood ja seaded!
Üldse tõid nii tantsupidu kui rongkäik harduspisara palgele. Mida aasta edasi, seda rohkem liigutab. Vanasti oli selleks ikka "Ta lendab mesipuu poole" vaja.. :)
Ilus.
Ma olen ka täheldanud seost aastate lisandumise ja tihedamalt harduse ja liigutuspisarate tekkimise vahel :)
ma olen täheldanud, et aastate lisandudes tahaks aasta aastalt aina vähem asjalik olla.
Post a Comment