Printsvalgelhobusel.ee

Jäin täna tööle sõites vaatama minu kõrval valgusfoori ees peatunud väikekaubikujuhi mehist lõuajoont, kui äkki tundsin kõhupiirkonnas teravat igatsust minu oma oleva meesisendi järgi. Pöörasin pilgu ruttu sõiduteele ja punasele valgusfoorile tagasi. Sest kõige vähem on mul praegu selliseid mõtteid vaja.

Just praegu, kui ma asendan tööl mitut inimest ja mu pea tahab kõigest uuest ja tundmatust lõhkeda ja ma tunnen, kuidas neljapäeva lõunaks hakkab minus pead tõstma suuremat sorti ärevushoog ja ma pean sundima end rahulikult hingama ja tunnihaaval edasi liikuma. Ma ei looks hetkel ühtegi normaalsel alusel olevat suhet. Aga positiivne on see, et ma tunnen, et ma võiks seda juba mingi aeg teha. Sest siiamaani ma polnud sellele ideele reaalselt üldse avatud. 

Kuskil netflixi sarjas räägiti sellest, et suhteid on kahte sorti: on sellised, mis sind inspireerivad ja on sellised, mis sind täiesti ära lõhuvad. Kui nüüd elusebratriipude järgi vaadata, siis on kord inspireeriva suhte käes.